{"id":210591,"date":"2015-09-17T06:00:08","date_gmt":"2015-09-16T20:00:08","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=210591"},"modified":"2015-09-17T06:00:08","modified_gmt":"2015-09-16T20:00:08","slug":"inipos-silensiu-na-eku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/inipos-silensiu-na-eku\/","title":{"rendered":"Inipos silensiu Na Eku!"},"content":{"rendered":"<p>Gi sumen katma yan silensiu na noche hu hu\u00f1gog nachatsaga na eku tadu\u00f1g gi papa` tanu`. Kulan mohon matomba dose miyas na pidason achu` halom gi Pacific Ring of Fire ya tinampe fotten napu enteru i tanu` gi sanmena.<\/p>\n<p>Ume`ensinahyau-yu` taiguihe naufragu na pasaherun mapuan batku. Fatigau ya gi hilu` achu` uttimu hu hassu `nai estabayu`. Sigiente dia i maipen somnagyu` puma\u00f1gon. Sige ta`lu hu batsalan \u00f1aihon tatautau hu ume`espiha tautau gi oriya. Ni unu hu soda`.<\/p>\n<p>Sige dispues ma\u00f1gilulog halom kuestion siha haf` sustansian i guinefihu. Kau mamamaila` un` ira ni da\u00f1osu para mayotmiente?<\/p>\n<p>Kau guaha mababa grifun inachatli`e` ni ti mahuchum? Guaha mohon kampu para malimienda i difirensia antes de u sala` i asuntu? Esta ha` sala` i asuntu dispues de matucha i tadu\u00f1g chigu`.<\/p>\n<p>Ti namatman i masusede. Hagas hu na\u00f1gan \u00f1aihon para u pagpag sa` hagas manrikohe manbinenu siha na gaselina. Taiguine masusede ni pattidan demokrats 40 tantus a\u00f1os antes.<\/p>\n<p>Pa`gu na biahe maputa` gi entalu` sapottadot Jose (Joe) Ayuyu yan Lt. Governor Rafaet Torres. Kulan lamegai gi offisiales republican mangaige gi tatten Ping. Mauleg na geran da\u00f1kulu hafa\u00f1agu este na estrakadan sanhalom.<\/p>\n<p>Lastima sa` puru sensian gereru `nai taya` kampu para inadi\u00f1gan gi hilu` minenhalom: La kodu na biahe ke la rason. Kasi estake todu manda\u00f1osu `nai mana`afaisen \u201chaf` lai masusede?\u201d<\/p>\n<p><strong>Este siha na Perlas<\/strong><br \/>\n`Nai umasoda` dos asut\u2014la\u00f1get yan tasi gi sanhaya na banda giya paraisu\u2014gaige un` kadena ni gumugu`ot filan perlas, punta pot punta, entalu Guam yan Maug.<\/p>\n<p>Parehu madiletra\u00f1a Guam yan Maug lau atlibes. Parehu guatdian iya Marianas gi kada punta gi enteru atkipelago.<\/p>\n<p>I asut la\u00f1get yan apaka` mapagahes umadotna i atuf ridondu gi sanhilu`. I pilan yan miyon na pution umi`ina i la\u00f1get gi suenan pue\u00f1ge.<\/p>\n<p>Pa\u00f1gpa\u00f1g napu, freskon ma\u00f1glu`, podu\u00f1g uchan, yan katen pajaru gi lemlem tautau i naturat na sunidon tanu`. Ma\u00f1gontentu i tautau gi lugat niha gi oran sena yan deskansu.<\/p>\n<p>Hu sen agradese tiempu gi inai Lali Fo` gi halom entalu` manmauleg na peskadot yan kapitan galaide`. Humidde na ineyag chumenchulu, talaya, tekin, peskan panag yan fisga. Na`magof!<\/p>\n<p>Gi lanchu, in ` abahu un` lugat dispues in` tutuhon kumuha preparasion para sune, mendioka yan kamute. Todu in` chage umaprubecha i lugat ni esta inna` gasgas. Ma\u00f1ge` si\u00f1iente `an manhame yan ma\u00f1eluhu kumusecha hinale` kamute, sune, mendioka yan dagu ni hame mismu tumanom.<\/p>\n<p>I edda` ayu na gualu` muna` fanda\u00f1a` ham pot nesessidat familia. Ni unu sumeha. Estague` sustansia\u00f1a i tanu` natibu, pisun linala` deste antigu na tiempu. Esta pa`gu gagaige ha` este siha na tanu`.<\/p>\n<p>Fuera de sumaga i tanu` kumu pisu, oppan lokue` finana`guen dignu na respetu yan integredat ginen man-amko`ta. Este i dos i mas ma`ug na finanaguen ma\u00f1aina-ta. Halom plaset spiritun respetu yan integredat `nai tana` oppan i sensian natibu dignu na fina\u00f1agu.<\/p>\n<p><strong>Segundu Primera?<\/strong> I para bai` eyag li\u00f1guahihu mismu kulan oppan mampos na guaha taigue na ginetden te`chu\u00f1g tale gi menahu. Patte hu kikilili` huyu\u00f1g naturat`nai mafa\u00f1aguyu` ya tihu hu tu\u00f1gu` usu\u00f1a?<\/p>\n<p>Dispues, mas namamahlau sa` `nai hu eyag mafa\u00f1ague-yu` usun li\u00f1guahihu segundu primera gi hilu` dinage na primera besis i leksion. In` gacha` haf` husasa\u00f1gan? Atan i modun leksion sa` siempre in` li`e` i doblada siha ni manlache! Pot fabot!<\/p>\n<p>Dispues, hu li`e` gi \u00f1ietus yan \u00f1ietas siha na taya` tini\u00f1gu` niha finu` Chamorro. Desde oga`an manfinu` E\u00f1glis estake mandeskansa. Manunog i finu` tanu` gi iphone, ipad, laptop yan hekua` haf` sihan na pad ni guahu umapase. Dios mihu!<\/p>\n<p>Mattu gi triste na hiniyu\u00f1g bapot gi sagua` iya Tanapag puma\u00f1gonyu` un` tatalu` pue\u00f1ge. Kareran uttimu despedida gi li\u00f1guahen natibu! Na ti guaha esta pa`gu man-e`esalau pot direchon tautau tanu`? Haf` sustansian programan miyu? Mauleg in` esplika para i publiku!<\/p>\n<p>Gi mismu tiempu, sessu ma\u00f1guentos pot natibu lau ni unu gai programa kabales haf` mafafama. Kulan huegon cho\u00f1gka. `An hokog pues tama` magpu` gi huegu. Hanau ya un` afgue` hau mas afog puede suette i mama` ni un` kachet hau gi lataftaf. Dios mihu!<\/p>\n<p>Tihu tu\u00f1gu kau kustumbre gi natibu i mampos ti ma`ug gi pinetsigen haf` probichosu para todus. Ha tutuhon dispues ha sotta ya ma`pos ha chogue otru kosa siha. Dudayu` kau estague` finanaguen ma\u00f1ainata. Gaige giya hita mismu i para ta pulan ma\u00f1an yan he\u00f1iun manera `nai ta chochogue che`cho`ta.  Debi tana konsiste yan fitme desde tutuhon esta`i uttimu!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gi sumen katma yan silensiu na noche hu hu\u00f1gog nachatsaga na eku tadu\u00f1g gi papa`&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[7054,51,7055,6139],"class_list":["post-210591","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-governor-rafaet-torres","tag-guam","tag-jose-joe-ayuyu","tag-lali-fo"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/210591","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=210591"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/210591\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=210591"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=210591"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=210591"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}