{"id":211049,"date":"2015-09-24T06:00:23","date_gmt":"2015-09-23T20:00:23","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=211049"},"modified":"2015-09-24T06:00:23","modified_gmt":"2015-09-23T20:00:23","slug":"nubladu-i-haane","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/nubladu-i-haane\/","title":{"rendered":"Nubladu I Ha`ane"},"content":{"rendered":"<p>Maseha dispasiu tinituhon este na ha`ane, ha estotbayu` i mamamaila` na kinalamten familia siha gi sigiente dos a\u00f1os na tiempu `nai mas didog i chinatsagan i tanu`. Pa`gu ha` este manrikokohe adumididi` fuetsa\u00f1a taimanu i pagyu as Soudelor.<\/p>\n<p>Mauleg sa` guaha ayudon federat pot ne\u00f1kanu`, fanlihe\u00f1g familia yan Medicaid. Hombre este debi ha` tafan manapase dibin guma yan insurance, dibin karetan familia yan insurance, yan otru siha nesessidat yan obligasion familia. Ni unu soplu ginen primera obligasion familia siha.<\/p>\n<p>I mankualifikau ayudu mansuette. I ti fumatinas makat ha fafana` soluke guaha subrida gi sueddon niha. Makat na biahe ma\u00f1guentos hit pot hatsada `nai ni para tutuhon taya` moneda gi kahan iya Marianas. Estague` umestototbayu` ya mauleg ta tutuhon inadi\u00f1gan haf` si\u00f1a ta chogue para ta assiste fitme i kinalamten familia.<\/p>\n<p>Debi i mines\u00f1gon yan kabilosun natibu tana` setbe na biahe. Este na inatu\u00f1gu` debi umana` guaha gi kada so\u00f1gso\u00f1g gi todu tres islas. Ti si\u00f1a i para ta fatkiluye asunto-ta. Pa`gu i oran sufa`! Baihu birayu` tatte guine na asuntu otro semana pot para ta kepula` haf` si\u00f1a i familia siha mapetsige na fina` bisnis pot katsun pisun familia. Libianu!<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Sunidun Tanu`:<\/strong> Gi kanton unai, libianu un` hu\u00f1gog sague` tasi gi tinilaikan afnu` yan ma`te. I mefena dididi` burukentu bastara ke loka`; i tatatte, silensiu.<\/p>\n<p>Gaige katen pajaru gi mapagahes `an sige halom gi finagpu` ha`ane. Oppan lokue` guinaifen ma\u00f1glu` ni dumudulalag i isa yan atilu\u00f1g mapagahes para uchan gi puntan la\u00f1get.<\/p>\n<p>Gi minachom atdau, sige tautau para iya siha. Mas silensiu i se\u00f1gso\u00f1g `nai sige familia ma-aregla siha para oran sena yan deskansu.<\/p>\n<p>Gi tadu\u00f1g ka\u00f1ada, otru sunidu\u00f1a este na patte gi papa` sabana. Manglu`, kalaskas hagun tro\u00f1ku yan katen paluma gaige gi oriya kontodu bonitu na katen gayu piot `an chatagmag. I sinague ma\u00f1glu` gi taftaf oga`an fresku hinalom\u00f1a. I ramas tro\u00f1ku siha manma-estira sin petmission. Ala kuenta, kada lugat difirensiau buruka\u00f1a, diariu.<\/p>\n<p>Enfin, tana`e` animu umusune haf` gaige gi menata deste oga`an esta`i minachom atdau.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Fotten Katma:<\/strong> Ti hu tu\u00f1gu` haf` na`a\u00f1a i fotten katma ni dos tres biahe ha sablasus hit na semana. Inipos katma dispues tinatitiye `ni fette na maipe yan potput humidu. Magahet makat matkliman El Ni\u00f1o.<\/p>\n<p>Estague` na sakan `nai presisu ta pulan mafotman mattiempu ni tumututuhongue` giya Marshalls. I distansia mampos chagu`. Naho\u00f1g tiempo\u00f1a manrikohe minetgot para una` fa\u00f1gilulog hit tulanoche.<\/p>\n<p>I pagyu ni malofan (Soudelor) trabiha kategoria tres finette\u00f1a. `An para u fattu fuetsa\u00f1a gi kuattru pat si\u00f1ku, seguruyu` na mauleg na da\u00f1u para u chalapon guine. Kategoria kuattru yan si\u00f1ku na fuetsan pagyu kontodu kareta nina` fangupu! Inipos inkabukau na biahe asuntun klima.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Guinaiya:<\/strong> Hagas ha fu\u00f1ot si\u00f1iente\u00f1a i prohima `sino piniti\u00f1a pot dimalas un` hihot na che`lu\u00f1a ni umahnanau ti umadi\u00f1gan i dos. Buente kada mattu gi hinasso\u00f1a i che`lu\u00f1a ha tulaika i asuntu kulan pot para u letke. Gi kada ha chogue `nau tutuhu` lago`\u00f1a. Kulan mohon mattu i che`lu\u00f1a para u fan binisita ya guiya ti malagu` mabisita.<\/p>\n<p>Un` oga`an dispues de manaregla gi halom guma`, ha pega papa` i eskoba ya sige tuma\u00f1ges ni mahala\u00f1g\u00f1a ni che`lu\u00f1a. Ha tutuhon lumi`e` i ma\u00f1ge` chaleg niniha dispues de umadulalag siha gi oriyan plasan eskuela antes de oran sena. Pat `an sige i dos muna\u00f1gu gi pantalan Susupe `an Dame\u00f1go yan otru siha che`chu` hihot na che`lu.<\/p>\n<p>Ha siente pinacha apaga\u00f1a inakompapa\u00f1ia ni fina` kasau. Ha hu\u00f1gog lokue` che`lu\u00f1a pumininite pot umahnanau ti umadingan siha dispues de mumalangu. Ha gu`ot fitme kanai\u00f1a ya umadespide i dos magof na enfin mahuchum este na pahina gi lepblon niha.<\/p>\n<p>I muna` pupute si\u00f1iente-ta i tatnai ta supone na guaha para u hanau petmanente. Sensian magof na che`lu oppan gi hilu este na relasion mina` tatnai hafatoigue hit triniste. Kulan ina\u00f1goghu gi ma\u00f1ainata. Ayu ha` hit humo\u00f1ga\u00f1g i manaigue esta gi sigiente oga`an. Hinimidde yan tinayuyot mas propiu gi este na finapos. Hu gachuchu\u00f1ge hamyu gi tinayuyot miyu. Enfin, kada asuntu gai tiempu. Si Iku.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Ileg\u00f1a un` kuestion:<\/strong> Haf` un` asuntu na mauleg\u00f1a mohon `an ti un` tu\u00f1gu`? Hu\u00f1gan guaha umestotbayu` lau pot onru gi ma\u00f1ainahu bai` fatkeluye. Hu huchom ennau na lepblu petmanente. Guaha man-a`aregla ya kasi esta kontodu este ma-aregla kabales guihe hulu`.<\/p>\n<p>Ayu na finaposhu mina` mamposyu` manadahe relasion yan maseha haye na kilisyanu. Mauleg\u00f1a in` adi\u00f1gu chumachaleg ke in` achacha muyu`. Imbidiu sumen tai bali gi ha`anen maseha haye na kilisyanu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Maseha dispasiu tinituhon este na ha`ane, ha estotbayu` i mamamaila` na kinalamten familia siha gi&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[4578,7185,7186,7187],"class_list":["post-211049","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-el-ni","tag-fotten-katma-ti","tag-guinaiya-hagas","tag-sunidun-tanu-gi"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/211049","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=211049"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/211049\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=211049"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=211049"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=211049"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}