{"id":211960,"date":"2015-10-08T06:06:48","date_gmt":"2015-10-07T20:06:48","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=211960"},"modified":"2015-10-08T06:06:48","modified_gmt":"2015-10-07T20:06:48","slug":"konbetsasion-kontra-mange","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/konbetsasion-kontra-mange\/","title":{"rendered":"Konbetsasion Kontra Ma\u00f1ge`"},"content":{"rendered":"<p>Da\u00f1kulu na difirensia li\u00f1guahen konbetsasion yan matuge` gi todu li\u00f1guahen elmundu. Gi hilu sahyan konbetsasion taya` mase\u00f1ala areglon konduktan inadi\u00f1gan. Todu atbettu i pisu `nai libre hau humapbla.<\/p>\n<p>Taya` ma-aksepta areglu pot usun gramatika yan hechuran dobladan palabra. Saulag esta i dispues `nai tana` fan a`adanche puntun haf` madiskute. Todu bali!<\/p>\n<p>Gi  bandan konbetsasion appenas `sino hasan mangai abilidat usun palabra ni fitme duma\u00f1a` kabesa esta`i puntan hila`\u00f1a i uma`adi\u00f1gan. Tres ha` na Chamorro huli`e` mangai abilidat nu este. Los dimas, memegai\u00f1a para mane`suette inanalisan otru.<\/p>\n<p>I matuge` na` finu` Chamorro fuetsau un` embrasa fotmat haf` na asuntu para un` diskute gi tinige`mu. Humalom areglun gramatika, usun palabra yan se\u00f1at gramatiku, relasio\u00f1a asuntu yan otru attikulu siha gi ge`tatte. Umeyag hau ma\u00f1ge` palabra pot palabra, sentensia pot sentensia, estake unna` fonhayan tinige`mu. Mas fitme giya hagu menhalom na hinisgan yan inanalisan asuntu.<\/p>\n<p>Dispues de lagse hau man-analisa mas lokue` listu gi usun antau na rason gi konbetsasion-mu. Mas fitme dos ade\u00f1gmu maseha \u00f1gai`an `nai umadi\u00f1gan hau. Mafattu este na linagse` ginen eksisiun ma\u00f1ge` `nai guaha appottunidat manhassu gi hilu` pisun kritikat yan analisau na materiat siha.<\/p>\n<p>I para un` tuge` haf` si\u00f1ientemu ti parehu yan kritikat na inanalisan puntu gi dichu asuntu. Un` komprende todu puntu pot puntu `nai un` diskute dispues gi tinige`mu. Estague` na bintaha guaha gi matuge` na finu` Chamorro. `An taya` tinege`mu benefisiosu para i manatatte pues mu\u00f1ga machalegua i katman hanom gi halom sadog.<\/p>\n<p>Poresu na hu sosoyu` todus na u fan eyag manma\u00f1ge`. Mauleg para hagu petsonatmiente `nai un` choneg mas mona ineyag li\u00f1guahen natibu gi halom famaguonta.<\/p>\n<p><strong>Pot siha ti pot natibu<\/strong><\/p>\n<p>Esta kanaha` hohokog manhanau hinerasion geran dos ni lumi`e` antes, duranten yan dispues de geran dos guine. Guaha siha estorian niha pot ayo na tiempo mannamagof, napinite yan lokue` ti sennamagof na finapos.<\/p>\n<p>Pot ihemplo, gi tiempon Japones mabende natibu to`lang gi tenda ni masupiyu todu sinse\u00f1a. Pues ginen titanos to`la\u00f1g `nai ta chuchule` sabot katnen guaka pat babue. I sensing mana` hanau para Japon gi metkau siha.<\/p>\n<p>Ni achog Japon, i finato\u00f1a guine ti pot tautau tanu` soluke interes\u00f1a militat. Todu ha petsige pot para u defendegue` kumegu`ot este siha na islas. No siakassu haf` pinadesen i natibu kumu si\u00f1a ha defende yan gu`ot i tanu`. Haye ha` humalom ha yute` gi un` banda interest natibu pot interes\u00f1a.<\/p>\n<p>Este na finapos-ta mauleg ta tutuhon umebalua haf` sustansia\u00f1a. Espesifikamiente, kau propiu para i natibu i fuetsau kulan ayu ha` nina` si\u00f1ata i para tamana` fa\u00f1ginlulog kulan totniyun makina? Guaha `nai in` hassu este na puntu gi estorian `sino finapos tautau-ta?<\/p>\n<p>Atan pa`gu haf` na estau ta`lu `nai mangaige hit. Ti pot interes natibu soluke pot interes militat. Todu i tiempu pot militat! Debi u guaha fina` inasoda` manma`gasta yan offisiat militat pot para ta tamtam kau este ha` uttimu relasionta. Seguruyu` na guaha mas mauleg na inatu\u00f1gu` gi karera mona ke ma\u00f1an no siakassu.<\/p>\n<p><strong>Asuntun Natibu<\/strong><\/p>\n<p>Todu klasen offisina manma-establese pot natibun este siha na islas, Chamorro yan Karolinas. Gaige offisinan Indigenous Affairs, Community and Cultural Affairs, Carolinian Affairs, yan Women\u2019s Affairs.<\/p>\n<p>Kulan mampos tadu\u00f1g hine\u00f1geta ni tautau-ta na manadan offisina manma-establese pot tautau-ta mismu. Yangin diberas i intension pues kanaha` tai kampu diskuidu kontra natibun este siha na perlas. Tatfoi hine\u00f1geta sen taya` adelantu para i tautau-ta siha. Lau manda\u00f1kulun offisina establisau pot natibu.<\/p>\n<p>Kau makat magahet mafotman programa pot tautau-ta? Manu na koyentura `nai gaige mamakat\u00f1a i asuntu? Kau guaha chinatsaga ma\u00f1ge` propositu pot natibu? Guaha `nai ta atbansa kumechage este na eksisiu? Pat guaha `nai manadi\u00f1gan hit maseha pot kadu` tinituhon? Finu` un` amiguhu, \u201cAyu `nai sesen sustuyu` `an ilegmu cha`mu lilihan\u201d. Guiya kasi este mafanana`an sensian chanseru!<\/p>\n<p>Buente gaige lamayot patte problema-ta gi ti manseguru hit manu `nai para ta tutuhon inestudian modun ayudu para i tautau-ta. Ti mapot sa` kada dia ta tototpe i mismu problema ni ta upos kadu` todu mauleg. Guiya este i kustumbren \u201cshoot, shoot, shoot\u201d.<\/p>\n<p>Edukasion, bisnis, hinemlu`, setbisiu siha para i publiku hinerate fumafana` hit diariu. Kada unu gi entre este na asuntu ha affefekta hinemlo` kinalamten tautau-ta. Yangin chafleg kinalamten ekonomia pues tat familia guine ti hana` gagalileg gi halom mutu\u00f1g na fache` didog yan miserapble na sapet. Makat i para ta prepara hit kontiempu pot no u fatoigue hit mattirun diskuidu?<\/p>\n<p>Mampos yomug i gobietnon iya Marianas na esta mama` reput gi fatacho\u00f1g\u00f1a. Ni para u sugun i lalu` gi guie\u00f1g\u00f1a, chatsaga. Ni para una setbe i kemun makat sa` inipos machuchuda` sintira\u00f1a na esta ti lina\u00f1gag ni timo\u00f1a. Ai, ni para ta gu`ot tatte sinparat guinaiyan paladat-ta makat sa` mangulosu hit na tautague gi bandan sentada. Dios mihu!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Da\u00f1kulu na difirensia li\u00f1guahen konbetsasion yan matuge` gi todu li\u00f1guahen elmundu. Gi hilu sahyan konbetsasion&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[7450,7451,7452],"class_list":["post-211960","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-asuntun-natibu","tag-carolinian-affairs","tag-indigenous-affairs"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/211960","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=211960"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/211960\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=211960"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=211960"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=211960"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}