{"id":212416,"date":"2015-10-15T06:00:46","date_gmt":"2015-10-14T20:00:46","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=212416"},"modified":"2015-10-15T06:00:46","modified_gmt":"2015-10-14T20:00:46","slug":"halom-suenan-katma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/halom-suenan-katma\/","title":{"rendered":"Halom suenan katma"},"content":{"rendered":"<p>`Nai ta gacha` 65 a\u00f1os, memetgot ha` hinassota na libianu ta mueba fuetsan hoben taiguihe antes. Lau, kasi mauleg\u00f1a `an ta pasensiayen antes de tana` lamen maisa hit. Tatnai sisida, dios mihu!<\/p>\n<p>Magahet na da\u00f1kulu i difirensia. I macheteghu ni esta bibi\u00f1gbi\u00f1g `an hu sague` antes gumupu gi primet sakudida. Mauleg na guaha kolat alamle ya tinagam `sino guaha huna` lamen guihe na talo`ane. I kuha hu pega gi un` banda kadu` tihu li`e`. Ayu balihu manrikohen gunut yan matai hagon choda. Naho\u00f1g na cho`chu`, diariu.<\/p>\n<p>Sumehayu`, dispues sigeyu` chumaleg ni mali\u00f1gun fuetsaghu. Esta kahulu`yu` ya sige huna`e` animu mamokat pot para asegura na maseha adai mamokat sisi\u00f1a ha` trabiha. Hombre ni este esta mali\u00f1gu lokue` linistoghu. Taigue!<\/p>\n<p>Pa`gu, achog patgon dikiki `an husoda` gi entalu` estanten tenda, hu birayu` ensegidas. Rason? Pot no u tataga` karate si pindehu ya u lachaiyu` muna` fangagau asi`i` sin presisu. Este i mangagau asi`i` gaige `nau na lamasa guihe hulu` as San Pedro.<\/p>\n<p><strong>Pale` Tradision:<\/strong> Gi lamegai na okasion selebrasion dina\u00f1a` natibu guaha kulan apuntau na pale` tradision malag sanmena ya manaitai. Ti hu tu\u00f1gu` haf` guaha na tinayuyot lau enfin kulan ginagau bendision Chamoru! Manu na patte gi estorianChamoru `nai gaige este na modun pale`?<\/p>\n<p>Estorian espantau i Chamoru ya i malagu yan kumahat patte diariu gi hinanau\u00f1a. Tai tiempu mama` sabiun kanton kantit. Sige de umentalu` fanatukan para u satban maisague`.<\/p>\n<p>Na ti magahet na mapega ni antigu na manamko`-ta kalaberan ma\u00f1ainan niha gi halom apusientu kumu sagradu na onru. Hu\u00f1gan, magagagau lokue` ayudu `nai guaha mafafana` da\u00f1kulu na chinatsaga `sino ira. Lau taigue ennau i modun pale` guihe na tiempu. Pues anog na mafabrika este na tiempu pot guaha manmalago manpale` totut!<\/p>\n<p>Dispues tinatiye ni kantan anaku` na esalau (chant). Pot uttimu besis, manu gi estorian natibu nai gaige este na patte? Hu komprende (sa` dama\u00f1kulon Lali Fo` yu`) na gaige este i chant kumu patte gi kutturan Karolinas. Da\u00f1kulu signifikasio\u00f1a kau na`magof pat triste na okasion. Otru mafabrika pot guaha gumuife manmadren esalau kulan katen utak gi pue\u00f1ge.<\/p>\n<p>Este na hinanau masusesede `nai mattu i asuntu gi puntan chalan kometsiu (commercialization of culture). Ti rason este para un` fandage haf` tinatemu! Na dinanche yan diberas haf` gaige gi in` checheneg na baila siha sin in` sakrifisia dignun tradision natibu!<\/p>\n<p><strong>Hinimidde:<\/strong> Tres biha sessu mattu gi hinasoghu te\u00f1ga `an sigeyu` mona gi diariu na nobenahu. Hu repasa haf` na mangaige ya monana gi hinasoghu na oga`an. Siha i tres kulan umesgaihonyu` mona gi ineyag humidde na linala` gi manu i guaha.<\/p>\n<p>Agradesimientu para siha gi todu pinasensia yan ma`ug na akonsehun niha. Hu sen agradese i man\u00f1ge` konkari\u00f1u siha na palabra mientras malalasa apaga`hu `sino ha`ihu. Magahet sumen nama`aggem finu` pasensia na saina.<\/p>\n<p><strong>Pinasensia:<\/strong> Mientras mas hit amku` mas lokue` umanchu sensian pinasensia. Mauleg na tinilaika gi karera pot para mu\u00f1ga na u totbus haguan metbius sin presisu. Dispues taya` presisu na para unna` chathinassu hau mismu. Yute` gi un` banda ya un` atilige fasumu! Homlu` i para unna` guaha minagof gi ha`animu.<\/p>\n<p><strong>Pinegsai:<\/strong> Un` tiempu mamogsaiyu` babue yan manog gi tatten guma`. Mauleg na tane` lau pot manhihita yan i mitu\u00f1g i kelat todu dia yan tula noche. Namagof na offisiu piot gi finatton ma\u00f1elu ya sige grasiosu na konbetsasion yan fina` chaleg. Estague` finapos megai na famaguon guine gi sisienta yan sitienta na sakan siha.<\/p>\n<p><strong>Mines\u00f1gon:<\/strong> Namatman un` mala\u00f1gu (kanset estomagu) gi uttimu agonias `nai sige ha` i biha hana`e` agradesimientu i bisita yan ayu i umasistegue`. Mes\u00f1gon para i pinadesi\u00f1a lau sentimalefa hayegue` umasiste. Tihu komprende.<\/p>\n<p><strong>Guse` Kanai:<\/strong> Umasudayu` yan amighu ni dumomu` un` Chose\u00f1g giya Magpi` pot finanu`e ni kalulot paluman ta`lu`. Magahet na lache i para un` dispone hau kulan mohon hagu ha` i paire gi chalan publiku. Tu\u00f1gu` manrespeta! Hu atan i amiguhu ya umachatge ham pot kasi malagu ha` mandomu` para u li`e` na sisi\u00f1a ha` mandagau akague\u00f1a.<\/p>\n<p>Maneska: Mientreas tantu, sige i tropa manmaneska gi kanton pantalan Susupe. Gi este na eskalera `nai si\u00f1a un` hu\u00f1gog kabales sentimienton otdinariu gi halom tautau-ta. Ni unu` kinetbabata pues chagu` i chansa para u fan gotgan gi finu` niha. Tunas yan fra\u00f1ku masa\u00f1gan si\u00f1ienten niha i los probes.<\/p>\n<p><strong>Diberas:<\/strong> I amtau yan menhalom na gaseteru ti u faisen, pot ihemplo, i ma`gas polisia haf` masusesede. Siempre bai` adi\u00f1gan yan i mas sessu mana` pili`au gi halom rimulinon disision tat kumu i corporal. Debi u kuentos pot satbasio\u00f1a yan otru siha empleau. Gigon un` kuentuse i ma`gas magpu` kontodu nobenan talo`ane.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>`Nai ta gacha` 65 a\u00f1os, memetgot ha` hinassota na libianu ta mueba fuetsan hoben taiguihe&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[7589,7590,818,7591],"class_list":["post-212416","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-chamoru-manu","tag-hinimidde-tres","tag-mali","tag-pale-tradision-gi"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/212416","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=212416"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/212416\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=212416"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=212416"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=212416"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}