{"id":212856,"date":"2015-10-22T06:06:34","date_gmt":"2015-10-21T20:06:34","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=212856"},"modified":"2015-10-22T06:06:34","modified_gmt":"2015-10-21T20:06:34","slug":"chepchup-linala","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/chepchup-linala\/","title":{"rendered":"Chepchup Lina`la`"},"content":{"rendered":"<p>Gi un` konbetsasion yan un` menhalom na primuhu, hu mensiona na hu hu\u00f1gog pot dies segundu komplidu silensiu ni muna` senchatsaga si\u00f1ienteghu. Hu susedi este ya esta pa`gu ha estototbayu` pot ti anog kau i mamamaila` mauleg pat tailaye para iya Marianas.<\/p>\n<p>Kasi guiya este i finu` manamku` \u201cChepchup Linala`\u201d `nai pot dies sigundu kulan hau prefektu ta\u00f1ga ya sige umensinahya un` keketu\u00f1gu` haf` masusesedi. Estotbu na sinisedi ya mas ha estotbayu` i esta tres biahe hafatoigue hit ira ni chumalapon ha`anita sin ditension.<\/p>\n<p>Kau guaha mas tailaye na ira mamamaila` fuera de matai sisteman komunikasion yan dos pagyu? Guaha `nai in` hassu haf` mohon mamamaila` para estake u fagpu` este na sakan? Mampos ha estotbayu` i siniseden \u201cchepchup linala`\u201d `nai silensiu mampos hini\u00f1goghu pot dies segundu. Mananayuyotyu` na ti kastigu para hita.<\/p>\n<p>Pot fabot na guaha tiempon miyu manmanayuyot estake kulan manasegurau hit na todu felis para mona gi 2015 `sino pa`gu na sakan. Chegue pot satbasion todu!<\/p>\n<p><strong>Pagan: Liya\u00f1g Guelu<\/strong><\/p>\n<p>Gi un konbetsasion ha mensiona un` tiuhu sineda`\u00f1a liya\u00f1g antigu gi kanton tasi giya Pagan. Ti bai` diskute manu guatu. Era, ume`epupulu `nai ha soda` un` potta ni humanau halom gi liya\u00f1g. Da\u00f1kulu na liya\u00f1g ni sumen gasgas.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a na todu kosas yan trastes antigu manma-aregla propiu gi sagan niha. I satgen unai sumen gasgas. Kulan mohon mangaige ha` gi halom liya\u00f1g i manguelota pot ni unu anog. Bonitu na lugat yan sagradu kumu lugat espiritun manguelota.<\/p>\n<p>Pinilo\u00f1a i amiguhu na libregue` bumisita i lugat maseha \u00f1gai`an `nai malagu`. `Nai mattu i batko ginen Saipan, ha kone` unu na amko` para u fanu`e` ni sineda`\u00f1a liya\u00f1g. Taigue i petta `nai humalomgue` un` mes antes. Puru ha` kunanaf alalag yan \u00f1iete. Taya` potta. Kasi mana` abag i amiguhu. Espiritun guelu humuchom i pettan i liya\u00f1g!<\/p>\n<p>Esta nina` titisu pilun kanai\u00f1a `nai sige ha sa\u00f1gan haf` lini`e`\u00f1a gi halom liya\u00f1g. Guaha `nai matman haf` na para umachoma` bimirague` tatte. Che`chu` guelu ya kasi mas kombene ke para umadestrosia i lugat.<\/p>\n<p>Guiya ayu na lugat `nai chetton inatanhu gi minachom atdau. I ligan potput alalag estaba deste sanpapa` esta`i sanhilu`. Hu atan dispues hulu` i hegsu` gi katan plaset Regusa pot ayu sessu i amighu `nai hali`e` achon guelu antes gi minachom atdau. Era ha supopone na kareran para u fan lulai.<\/p>\n<p>`Nai taya` lini`e`hu chumaleg tuyanyu` pot imbelekeria. Hana` hassu finu` man-amko`: \u201cYangin para hagu siempre u fattu\u201d. Seru! Kontodu kinine`hu medianu na ayuyu masohgue gi bira birada. Mamatkiluyu`!<\/p>\n<p><strong>Despedida:<\/strong> Hu deside para bai` pega lapeshu papa` entre mediu `sino uttimon otru sakan. Presisu na baina` fonhayan tumuge` dos lepblu: unu gi finu` Chamorro i otru E\u00f1glis.<\/p>\n<p>I primet pot \u201cestoriata\u201d guine siha na islas entalu` morat `sino grasiosu na finapos. Finu` tanu` pot para ta abiba usun li\u00f1guahe, kuttura yan tradision Chamorro.<\/p>\n<p>Pot ihemplo: Un` saina ha taitai un` estoria ginen este na lepblu. Gi karera mona `nai ha petsige fumana`gue famaguo\u00f1a finu` Chamorro siempre ha hassu tinaitai\u00f1a lepblu pot estoriata. Ha espiha tatte ennau a lepblu para u introduse gi famaguon. Estague` punto\u00f1a matuge` komplidu finu` Chamorro i primet lepblu: sineyu` usun haf` naturat yan ma`ug gi sustansian Chamorro.<\/p>\n<p>I segundu pot asunto-ta siha gi mafotman amtau na disposision pot para tana` metgot eksisiun sisteman gobietnon demokrasia guine. Guiya este i mesklau na kinalamten natibu `nai guaha na pinelota na hulu` ta fafana` pot apmam de manalag papa` hit. Gaige este siha na asuntu gi dos patman kanaita.<\/p>\n<p>Esta `nos kuantos biahe ta prueba giya hita na si\u00f1a ta afuetsas tinilaika gi haye rumepresesentqa hit gi hegsu` I Deni`. Estague` na puntu debi ta guatdia diariu pot proteksion tautau gi todu kinalamten guine. Guaguan na pudet ya hita solu mandue\u00f1u nu este na direchu\u2014direchon botasion yan disposision.<\/p>\n<p><strong>Laulau yan Muchot:<\/strong> Kinemprendeghu na iya Laulau i uttimu na so\u00f1gsonng Chamorro. Naturat na lugan proteksion i dos kantit gi todu atmos bandan rubentason gi sanmena. Mauleg si\u00f1ienteghu kada finatoghu gi lugat. `An chatseguru hau, fangagau dispensasion yan bendision konrespetu gi manmofo`na. Laulau i se\u00f1gso\u00f1g antigu.<\/p>\n<p>Kulan hulili`e` luchan gima` higai yan siguale gi kanton tasi. Fresko na guma`, i higai gai atuf tinifog hagun niyog; i siguale mahafot gi papa` tanu`.<\/p>\n<p>I Puntan Muchot otru lugat `nai guaha mas inadahe giya guahu. Hu sesiente espiritun manamko` guine na lugat piot gi lemlem tautau. Kasi lada\u00f1kulu na komunidan peska i lugat antes. I inai\u00f1a `nai mana fanda\u00f1a todu kineni` ya managasgas antes de otru disposision kau umapatte pat maprisetba.<\/p>\n<p>Otru unai gaige gi papa` San Vicente mafanana`an Taigomat. Un` tiuhu suma\u00f1ganeyu` na tatnai hinalulague` malag ayu na unai. Gi uttimu biahe `nai manrikohe alile\u00f1g sen tiha birague` tatte dispues. Otru kanton unai gi santatte siha dispues ha rikonose. Hafa no kau guaha ha` ti para hita na lugat?<\/p>\n<p>Hu tu\u00f1gu` yan komprende na ti un` mana` tailaye lau ni \u00f1gai`an lokue` `nai un` mana`e suettemu. Hu li`e` gi un` che`luhu. Parehu finatton mame gi un` lugat. Guiya ha` mana`e. Hu birayu` tatte gi gima` kara` yan mahlog todu i dos papaghu. Dios mihu!<\/p>\n<p><strong>Inosiente:<\/strong>  Guaha siha halom tanu` yan hogsu` hu fatoigue `nai ume`ebinaduyu` antes. Bonita na isla Saipan ginen hegsu` sanmena yan santatte. Yahu i sanhaya pot ayu `nai dodoku` i atdau `an oga`an `sino chagchag oga`an. I otru banda i minachom atdau, despedidan fingapu` ha`ane.<\/p>\n<p>Hu komprende dispues relasion finatai famiia yan chechu` peskan maseha hafa kau tasi pat halom tanu`. Adahe na hihot binadu in` fuegu gi hegsu i Edot lau ha chaole dadalag\u00f1a, manatan dispues ma`pus. I numberon bala ni pakpak gi un` sigidu naho\u00f1g para u diniskareta ilu\u00f1a. `Nai klaru na guaha mabebela guihe na pue\u00f1ge in` pega papa` paken mame sin ditension.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gi un` konbetsasion yan un` menhalom na primuhu, hu mensiona na hu hu\u00f1gog pot dies&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[7716,7717,7718,7719],"class_list":["post-212856","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-chepchup-linala","tag-despedida-hu","tag-pagan-liya","tag-seru-kontodu"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/212856","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=212856"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/212856\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=212856"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=212856"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=212856"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}