{"id":21486,"date":"2012-06-11T01:06:46","date_gmt":"2012-06-11T01:06:46","guid":{"rendered":"http:\/\/newspaper.ctsi-logistics.com\/?p=21486"},"modified":"2012-06-11T01:06:46","modified_gmt":"2012-06-11T01:06:46","slug":"dibinan-man-magradua","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/dibinan-man-magradua\/","title":{"rendered":"Dibinan Man-magradua"},"content":{"rendered":"<div>By John S. DelRosario Jr.<br \/>\nContributing Author<\/div>\n<p>Kulan mafu\u00f1ut i sumen namagof na okasion serimonias graduasion na sakan. Lau oppan maseha silensiu hafa madiseseha ni man-magradua na famaguonta. Hu tu\u00f1gu\u2019 na megai\u00f1a kuestion dispues de mapesa seriosamiente i presente na kondision yan \u00a0haf\u2019 mamamaila\u2019.<\/p>\n<p>Dispues de tumunog i katman serimo\u00f1ias gi sigiente dia, sige ma-ebalua haf\u2019 mohon para umasusede ni ma\u00f1ainan niha \u2019an man-hanau siha man-eskuela gi chagu\u2019 na lugat. Haf\u2019 mamamaila\u2019 para i dos saina \u2019an chafleg i pottanmonedan familia pot mahuchum i programan man-ritirau? Hafa na ayudu u guaha para siha \u2019an ma-amot i familia ni primet na guma\u2019 niha?<\/p>\n<p>Appottunidat edukasion mas maribaha gi hilu\u2019 menos na fondu para programan scholarship. Soluke guaha otro koyenturan umayau salape\u2019, hinochum un\u2019 ratu planun niha pot appenas fondu pagu na biahe.<\/p>\n<p>Kau si\u00f1a man-la\u2019la \u2019an ma\u2019tut pagamientun man-ritirau gi ti apmam yan pagu? U sisi\u00f1a \u00a0i dos amku\u2019 mamahan amot \u2019sino apas setbision hinemlo\u2019 \u2019nai magtus fondun pottanmonedan familia?<\/p>\n<p>Kau propiu na u fan ma\u2019aga\u00f1g tatte famaguon niha gi halom este na chinatsaga kosake si\u00f1a u fan gaige gi oriya gi te\u2019ug na tirun linala\u2019 miserable?<\/p>\n<p>Mampos i ti asegurau na karera hana\u2019 fan abarambabau hinassota lau hagas man-trankilu yan pas finaposta gi halom pagyu yan linau.<\/p>\n<p>Lastima i tiempu \u2019nai sulun i asuntun linahyan siha ginen patman kanai niha. Kulan ma-atisa ma\u00f1an finatane\u2019 \u2019nai gi mismu tiempu sige dumidog i hagas maletke siha na asuntu. Kau este pagu i a\u00f1glu\u2019 na kahan publiku rekueddon niha?<\/p>\n<p>Mampos te\u2019ug \u00a0yan makat na ampalo\u2019pu\u2019 problema humohogse hit. I uttimu esperansa i para tafan mangagau ausiliu ginen i Nanalibreta. \u00a0Este ha\u2019 esta sosobla na eskalera.<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>Tai finagpu\u2019 na nessesidat<\/p>\n<p>I nesessidat tautau gi enteru elmundu tai finagpu\u2019. Kulan pa\u00f1gpa\u00f1g ekun napu gi rubentasion, oppan yan ti mamagtus. Diariu, bente kuatru oras, siete dias gi semana sinparat ayu na ekun napu. I ne\u00f1kanu\u2019 u appenas gi tiempon ha\u2019ilas kontodu hanom. Este ti namatman sa\u2019 esta ha\u2019 man-matuge\u2019 klaru gi pahinan i biblia siha.<\/p>\n<p>Gi redondun publiku, kahulu\u2019 un\u2019 kuestion: Haf\u2019 si\u00f1a tachogue para benefisiun todus \u2019sino mayotmente? Finenina, maila ta kayun benefisiun hinimidde. Este na pisu \u2019nai si\u00f1a antau na inadi\u00f1gan u oppan gi pagu hu fafaisen na kuestion.<\/p>\n<p>Mampos na tiempu ta sedi i hablan respondot gi hilu\u2019 banida na esta ta malefan \u00f1aihon interest i publiku ni silensiu ha pa\u00f1ot chatdisision man-ma\u2019gas niha. Bira tatte i timon se\u00f1or kapitan ya un\u2019 sedi i marineru man-manayuda sa\u2019 esta yayas hau.\u2019<\/p>\n<p>Ansiosu lokue\u2019 i pasaheru lumi\u2019e na man-safu siha gi kareran niha. Kontodu siha man-listu para uma-esgaihon i batku guatu gi safu na puettu. Sedi pattisipasion. Siempre siha lokue\u2019 u dinisidi kau un\u2019 magu\u2019ot kumu kapitan gi otru biahen kumarera.<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>Konfirensian simienteyu<\/p>\n<p>Hu atrebi fumaisen i amiguhu Buddy Magoo haf\u2019 na mampos makat mana\u2019 fan adanche i sabion publiku siha gi hegsu\u2019 I Deni\u2019.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a, &#8220;Ni unu ume\u2019eku\u00f1gog sa\u2019 todu ma\u00f1gekuentus gi mismu tiempu. Taya\u2019 kampu eksisiun umeku\u00f1gog sa\u2019 kada unu ha sotta hablan tai sustansia kulan tropan gayinola&#8221;.<\/p>\n<p>&#8220;Parehu sustansian fino\u2019mu yan konfirensia simienteyu \u2019nai ni unu humu\u00f1gog i man-sa\u00f1gan siha sa\u2019 todu man-matai&#8221;, sina\u00f1gane as Pindeha.<\/p>\n<p>&#8220;Yangin guaha mohon tumu\u00f1gu\u2019 i seriosu na asuntu siha ti anaku\u2019 i ridun ma-espihan yaben kareta sa\u2019 gaige ha\u2019 gi saga\u00f1a&#8221;, ileg\u00f1a si Magoo.<\/p>\n<p>&#8220;Guiya este i finu\u2019 i kuentos na chamu mafa\u2019 un\u2019 tutu\u00f1gu i ti un\u2019 tu\u00f1gu\u2019&#8221;, ileg\u00f1a si Pindeha.<\/p>\n<p>&#8220;Lau buena finu\u2019 Pindeha na ni unu ume-eku\u00f1gog sa\u2019 kulan konfirensian halom simienteyu \u2019nai todus pattisipante man-silensiu gi naftan niha. A`Saina!<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>Hafa na kanaha\u2019 todu man-ma\u00f1ge\u2019 na totchen natibu mana\u2019 prebidu na tiempu? Magahet na hasan esta fanihi? Adahe sa\u2019 segun ginen un\u2019 tautau Alamagan miyon pot miyon na fanihi man-gaige gi halom butkan? Debi uma-ina este na areglu para benefisiun tautau tanu\u2019.<\/p>\n<p>Dispues mana\u2019 guaha lokue\u2019 tiempon ayuyu kase ennau i Oktubre na mes esta\u2019i Desiembre. Hafa i dichu rason na nuebe mesis maprohibe? Kau pot para umana\u2019 fan da\u00f1kulu i ayuyu? Magahet na nuebe mesis ha\u2019 ha nesessita estake para u midianu minido\u00f1g\u00f1a?<\/p>\n<p>Dimas de tafan a\u2019apake\u2019 sin bala, mauleg ta deka\u2019 este siha na areglu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By John S. DelRosario Jr. Contributing Author Kulan mafu\u00f1ut i sumen namagof na okasion serimonias&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-21486","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21486","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21486"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21486\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21486"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21486"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21486"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}