{"id":216331,"date":"2015-12-10T04:00:31","date_gmt":"2015-12-09T18:00:31","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=216331"},"modified":"2015-12-10T04:00:31","modified_gmt":"2015-12-09T18:00:31","slug":"asun-hinimidde","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/asun-hinimidde\/","title":{"rendered":"Asun Hinimidde"},"content":{"rendered":"<p>Bes inkuando sumuguyu` man-bisita gi tiahu gi fina` lanchu. Dispues sige hu dibina haf` na mampos-yu` satton nu ayu na lugat. Era i asun kusina\u00f1a gi fina` lanchu kumombibida-yu` tatte. I asu muna` ma`a`aggem sentimentog-hu katkuet finatog-hu.<\/p>\n<p>Sumen mauleg na amko` fuminu` Chamorro ya todu inapagat\u00f1a tomtom yan motmut pinasensia. Ginen dopbladan fino`\u00f1a siha `nai ume`eyag-yu` mas to`a na finu` Chamorro.<\/p>\n<p>Deste usun kanastran mama` yan kombetsasion bisita guaha tinate\u00f1a. Dispues de ha afgue-gue` i bisita nina` batbaru suma\u00f1gan haf` sessu finato\u00f1a. Matutuhon i fotmat na kombetsasion.<\/p>\n<p>Satton na biha gi gima` Yuus yan che`chu` linahyan tat kumu lisayon matai pat nobenan patron i se\u00f1gso\u00f1g yan familia. Hu atrebi fumaisen haf` sustansian relihio\u00f1a.<\/p>\n<p>\u201cEstague` ihu `nai gaige a\u00f1klan linala`ta. Sin este siempre u lailai botimu esta hiyo\u00f1g rubentasion `nai un` mapua yan dimalas\u201d. Gai sustansia yan tado\u00f1g este na fino`\u00f1a.<\/p>\n<p>Para i atbansau na idat\u00f1a (86) trabiha kabales manhassu yan makalamya. Hu faisen haf` na brabugue`. Ileg\u00f1a, \u201cTodu para un` chogue kahulu` ya hagu un` petsige. Cha`mu fan a\u00f1go\u00f1gog-hu\u201d. Diariu chumochu regulatmiente. Hana` fa\u00f1ochu i pinegsai siha ya manrega gi halom hatdin.<\/p>\n<p>Kontentu i amko` ya sentai molestia pot television pat ipad, telefon `sino haf`gue` na trastes modetnu na kombi\u00f1iente. Guiya fumagagase magagu\u00f1a, ta hala` yan inkola dispues `nai ha prensa. Mamomo`lu dididi kinisechan hatdin para ayu na patgo\u00f1a i mas chatsaga ni sessu binisita. Magahet, satton yan mauleg na sensian saina.<\/p>\n<p>Mattu ham gi kuttura yan tradision. Ileg\u00f1a na todu ha chogue pot satbasio\u00f1a deste mananom, mamogsai yan otru siha. \u201cTi si\u00f1a hu birayu` tatte sa` tatnai hu di\u00f1gu i riku na tinateg-hu\u201d. Estague` i mas sustansiau na fino`\u00f1a na esta pa`gu sige ha` di hu dibina. Ha kone`yu` tatte bumisitan \u00f1aihon si Iku para bai`n kombetsasion.<\/p>\n<p>Kasi pot manmahayu ham gi feggun guafe na mafattu-`yu` manbisita gi amko`. Estague` na foggun `nai man-na`lagu ham amotsan oga`an antes de bai`n tilus ham para i gima` Yuus para bai`n fan ma\u00f1etbe kumu tanores. Mauleg na tiempu `nai in`chegue este antes. Poresu na mafattu-yu` manbisita kulan ume`emahala\u00f1g yan marinueban sensian hinimide.<\/p>\n<p><strong>Gi ha`anen gupot siha<\/strong><br \/>\nGi katkuet birada, guaha manginacha` triste na biahe. Guaha lokue` manlibre. Este na finapos ni unu soplu. Todu u fan ginacha` pot rason na todu sinisede gai tiempu. Guaha oran chaleg, kati, chomochu, yan otru siha.<\/p>\n<p>Ni unabes `nai hu kuestiona este na sinisede sa` i pa\u00f1gpa\u00f1g napun linala` un` klasen sakudida gi maseha manu hit guatu. Poresu na mana`ana`e` hit felisitasion gi ha`anen gupot pot ni unu gumugu`ot ha`ani\u00f1a. Gaige pa`gu, agupa madispone ni Saina.<br \/>\n\u2022 \u2022 \u2022<br \/>\nDeste antes dehemunos-yu` regalon Christmas sa` ti in` la\u00f1gag kumu famaguon mamopble. Tatnai hu tagam si Santa Claus ginen i mafanana`an \u201cchimney\u201d sa` ni unu guine mapegaye nu este na modun fasilidat. Ti bai` rikonose regalo gi papa` tro\u00f1kun Christmas sa` ni tronku ham taya`. Naho\u00f1g na regalo ginen un` dikiki` na kahita ni nina`en i Red Cross gi todu estudiante.<\/p>\n<p>Lau gi katkuet finatton este na okasion todu i tiempu gaige gi nanan mame ni umasegura na ma\u00f1aunau ham manmanagam ni finatton Jesus gi misan gayu yan `nai mattu gi gima`. Maseha haf` pinadesisimu a\u00f1goghu na siempre un` mana` libianu gi finatton i Metsia pa`gu na sakan.<\/p>\n<p><strong>\u201cTi humanau-yu`\u201d<\/strong><br \/>\nMegai na tautau isla ni ma\u00f1asaga gi papa` areglon otru nasion tat kumu Hawaii, New Caledonia yan Tahiti sessu maplaiteha chumule` tatte `nai mangai sistema gobietnu antes de finatton Amerikanu yan Franses.<\/p>\n<p>Este na diniseha oppan na tiempu gi tinige` mantitige` siha na tautau isla. Unu ma\u00f1ge` pot kinalamten natibun Hawaii ni dumiseha kumechule` tatte i sisteman antes ni fuetsau madestrosia ni militat yan manrikon industrian asukat.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a, \u201cHu guiguife pot antigu na tiempu ya ti si\u00f1a-yu` hu bira tatte. Mananom-yu`choda yan sune gi tanu`. Ti si\u00f1a hu bira-yu` tatte sa` tihu di\u00f1gu\u201d.<\/p>\n<p>Kase i sustansian fino`\u00f1a pot relasion satbasion gi natibu ginen i usun tanu` niha deste antigu na tiempu. I estorian man-antigu na ma\u00f1aina-ta mismu komomfitma este. Solu i tanu` `nai manla`la` pot mas ke 500 a\u00f1os. Esta pa`gu mangagaige ha` este siha na tanu`. In` kemprende sustansian relasion-ta yan tano`ta? Ti si\u00f1a ta bira hit tatte sa` ni unabes `nai ta di\u00f1gu!<\/p>\n<p>Estague` mina` presisu na maseha hafa guaha gi chagu` na karera-ta mauleg bes enkuando ta rikononose haf` tinatte-ta. I tanu` natibu mina` guaha aidentifikasion Chamorro ahe` ti asunton sudadanu `sino haf`gue`. Gaige nanata gi tanu`.<br \/>\n\u2022 \u2022 \u2022<br \/>\nGi kanton tasin iya Laulau, huli`e` man-mamigan na uma\u00f1g yan ayuyu gi halom tasi. Era halom tasi `nai mapulalakes \u00f1a`ot niha dispues `nai manhanau halom gi tanu`. Ti tufu\u00f1gon i kantida na pinilakes niha.<br \/>\n\u2022 \u2022 \u2022<br \/>\nInadayao sensian niha `nai makonsidedera i kestat betde. `Nai mattu gi asuntun publiku kulan mohon manmamokat halom gi un` kansadu na lugat. Ma-atan dispues ma-abandona i lugat lau man-estaba hit guihe man-e`ensinahyau. Dios ihu!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Bes inkuando sumuguyu` man-bisita gi tiahu gi fina` lanchu. Dispues sige hu dibina haf` na&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[465,559,8606],"class_list":["post-216331","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-new-caledonia","tag-red-cross","tag-santa-claus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/216331","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=216331"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/216331\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=216331"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=216331"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=216331"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}