{"id":216820,"date":"2015-12-17T06:06:07","date_gmt":"2015-12-16T20:06:07","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=216820"},"modified":"2015-12-17T06:06:07","modified_gmt":"2015-12-16T20:06:07","slug":"industrian-casino","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/industrian-casino\/","title":{"rendered":"Industrian casino"},"content":{"rendered":"<p>Yangin para un` aronsa makat na kosas seguru-yu` siempre na un` rikonose kau fitme na pisu `nai para un` tohge. Gigon fina` lu\u00f1u` pues tai bali todu animu-mu. Sulun ke sulun estake un` dagau \u00f1aihon i tuaya! Mauleg yangin ti iridau hau.<\/p>\n<p>Namanman sa` i man-sabiun I Deni` man-hasulun. Dehemunos kau man-basnag gi che`chu` linahyan kumu makomple pinetsigen niha maseha umakontra seriosamiente yan dinisehan i tautau.<\/p>\n<p>Ti hu kokontra casino kinibrutu. Lau guaha mas manda\u00f1kulo\u00f1a na casino giya America man-mahuchom. Era i fondu ni ma-ekspepekta ti mumaterialisa. Uttimo\u00f1a manma-ayuda fondun publiku pot empleau niha.<\/p>\n<p>Dispues i Indian siha giya America ni mangai casino ti komprendiyon pinadesen niniha. Un` manadan mamopble. Masupopone na areglun casino mase\u00f1ala kumu sahyan para unna` fan popble i los prohimos kosake u fan osgun dispues.<\/p>\n<p>Taiguine para umasusede guine lokue`. I fondu humanau guatu gi casino. Ya hafa i mas man-presisu siha na setbisiun publiku tat kumu edukasion, hinemu` yan otru siha setbisiu?<\/p>\n<p>I presidenten iya China ha punu` i Triad yan VIP. Este i dos kumokone` i manriku ginen China propiu ya mana` fan hugagandu giya Macau. Magpu` este na chalan fondu ginen i manriku. Manu `nai para ta kone` manriku pa`gu? Taigue este gi kuentas niha i Best Sunshine.<\/p>\n<p>Estague` tutuhon matompu` este na industria guine. Sige hit manmadage na todu mauleg. Kulan mohon tita tu\u00f1gu` man-manaitai para ta ebalua haf` siha man-masusede ni para unina` chafleg deste tutuhon kinalamten casino guine.<\/p>\n<p><strong>Diskuidu:<\/strong> Sumugu`yu` gi inai iya Papau, San Roque, para bai` e`fresko. Hu soda` un` amiguhu yan talaya\u00f1a sige ha plaiteha kinalamten guihan siha. Mientras tantus sige ham kumombetsasion pot i se\u00f1gso\u00f1g iya San Roque.<\/p>\n<p>Ha esplika machule` tanu` familian niha ya mapatten \u00f1aihon gi inestablesen nuebu na so\u00f1gso\u00f1g. Da\u00f1kulu yan guaguan na pidason tanu` manmachule`guan gi tiempon Navy. I na`pinite i sentaya` apas `sino fina` trokin tanu`.<\/p>\n<p>Ha estotba konsensiaghu ayu na disision. Mapunu` linala` un` familia gi mafa\u00f1agu na nesessidat sin haf` na konsiderasion. Hu soda` dispues otru hihot na finapos gi manmachule`guan ni tanu` niha. Man-mana`e dispues trekke lau ti fininas i gaige gi korason niha na debi mohon umanana`lu dispues de nesessidat i Navy.<\/p>\n<p>I tanu`, piot propiadat familia, mina` da\u00f1kulu na atburotu sa` ma\u00f1ega direchon niha kumu due\u00f1u gi uttimu disposision tanu` niha. Da\u00f1kulu na sentimientu uma`akalaye` gi estorian ennau na tanu` ni hagas mausa ni manmofo`na.<\/p>\n<p>Debi este na aminasu yan chinatsaga umasatba ensegidas.<\/p>\n<p><strong>Sentimientu:<\/strong> Tihu tu\u00f1gu` taimanu para chule`hu ni finu` tautau siha gi fina` lisayu pot mattirun sapet gi familian niha. Estake mattu-yu` giya hame `nai hu ebalulua hini\u00f1gog-hu.<\/p>\n<p>Didog na sapet guaha achog todu i dos umasagua machochochu`. Obligasion niha kinubre apas guma, insurance guma`, kareta yan hinemlu`. I tetehnan madibidi entalu` nesessidat guine yan patgon niha ni gaige kolehu.<\/p>\n<p>Ayu mas didog pinadesen niniha i pa`gu umupos kualifikasion ayudun federat. I inadahe gaige gi eskaleran sientimus. Taya` kampu para usun otru attikulu maseha pot para u lipan \u00f1aihon siha. Esta nina` fa\u00f1ichichi` ni mattirun chandan chatsaga na kinalamten.<\/p>\n<p>Apas guma yan insurans kada sakan este na obligasion. Parehu yan insurans kareta yan hinemlu`. Gigon lotgun pues da\u00f1kulu na chinatsaga siempre umafana` ni familia. Haf` ya mantinetpe fina` gotpe tat kumu finatai pat seriosu na minala\u00f1gu? Makat na kontrariu i para u dudulalag kumegacha` i mapospone na apas obligasion.<\/p>\n<p>Megai pumadedese este na tiempu. Mientras todu gastu ma\u00f1gahulu` i sueddu sumaga kulan ma-simientu pot 14 a\u00f1os na tiempu. Sapet fina\u00f1agu katkuet birada!<\/p>\n<p>Kontodu ayu i rumesisibe ayudun ne\u00f1kanu` sapet `nai mafafana` nesessidat famaguon niha ni man-eskuekuela. Ma-nesessita magagu, sapatos yan lepblu. Estague` na patte `nai man-ensinahyau ginagau ayudu gi membron familia. Makat!<\/p>\n<p>Mauleg na monhayan esta i lahihu eskuela\u00f1a `sino fumila-yu` mangagau misirikotdia pot para bai la`la` gi halom mattiron sumen chafleg na ekonomia.<\/p>\n<p><strong>Futtuna-ta:<\/strong> Manmamatmos manadan tautau gi halom fache` miserapble na modun linala`. I kuestion: Haf` bidan niniha i mansabiun hegsu` I Deni` para uma-adelanta i sumen makat na sapet ni lumulu\u00f1u` manadan familia pa`gu?<\/p>\n<p>Gi hilu` este na sapet mampos nachatsaga i apenas fondu gi kahan iya Marianas. Nuebu na tinituhon dispues de destrosiun pagyu. Guaha mohon kampu gi bandan adelanton kontribusion tax para nesessidat setbisiun publiku?<\/p>\n<p>Matompu` ni atdet iya Marianas na biahe. Megai\u00f1a obligasion ke para u halom na rinikohen aduana (taxes). Man-apatten tiau entalu` CUC, CHC, PSS, retirement yan otru siha ahensia. Dibina ni sumen makat para mona! `An mafondu galaide`ta, pues tat ti u hinala papa` gi tadu\u00f1g tasin dibi!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Yangin para un` aronsa makat na kosas seguru-yu` siempre na un` rikonose kau fitme na&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[256,169,1495,4139],"class_list":["post-216820","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-casino","tag-china","tag-san-roque","tag-vip"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/216820","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=216820"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/216820\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=216820"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=216820"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=216820"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}