{"id":217364,"date":"2015-12-24T06:06:40","date_gmt":"2015-12-23T20:06:40","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=217364"},"modified":"2015-12-24T06:06:40","modified_gmt":"2015-12-23T20:06:40","slug":"rekueddon-trankilida","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/rekueddon-trankilida\/","title":{"rendered":"Rekueddon Tra\u00f1kilida"},"content":{"rendered":"<p> Gi chagu` mapagahes hu hu\u00f1gog ekun ma\u00f1glu`. Ha falalague trosun uchan gi sanlagu gi lemlem tautau. Gi mismu tiempu hu\u00f1gi\u00f1ge` paupau na flores la\u00f1gilan gi aire.<\/p>\n<p>I pajaru siha gi la\u00f1get sige halom gi minachom atdau dispues de todo dia gi tasi. I tautau-ta sige preparasion sena gi gima` niha.<\/p>\n<p>Hu sugon i kareta-hu para kanton tasin iya Garapan `nai hu sosoda` katma na ginefsaga man-hassu. I dibina: Kau guaha kampu para ta asegura gumu`ot tatte i toru gi saga\u00f1a pat para ta sede na u dis-onsegue`?<\/p>\n<p>Tinaka` tiempu antes de bai si\u00f1a pumula` i asuntu gi hinasoghu. Esta kumuentos mamaisayu` gi tatten ma\u00f1gun karetahu. Lau hu konsige umebalua i makat na trosu gi sanmena.<\/p>\n<p>I umestototba-yu` i siempre un` dia u fali\u00f1gu este na pas yan tra\u00f1kilida gi dikiki` na komunidan isla piot `nai tumachu palun i industrian casino. Fuetsau ha yamag ekonomian tanu` dispues ha lachai chumopchup guinaha-ta estake hana` fangagalileg hit gi halom miserapble na fache` dibi yan pinepble.  Kau este na rekueddu para ta-poluye famaguon-ta\u2014pinepble\u2014pot diskuidu-ta?<\/p>\n<p><strong>Inatan Futtuna-ta<\/strong><\/p>\n<p>Guaha `nai hu arastreha i mali\u00f1gu na fan atan-ta chagu`, anchu yan tadu\u00f1g. Ti hu komprende manu `nai lotgun pat taigue ha` gi mansabiun I Deni`.<\/p>\n<p>Mauleg na tiempu hu gasta umadi\u00f1gan yan man-menhalom siha na man-amko`ta. Intaktu nina` si\u00f1an niha gi su`anu, tomtum yan kabilosu na eskalera gi dineskuten asunto-ta siha. Sumen namagof mahu\u00f1gog haf` hinasson niha gi hilu` hinimidde yan pinasensia.<\/p>\n<p>Estague` mina` guaha `nai mattu mahala\u00f1g-hu ni finu` ayu siha na man-amko`. Da\u00f1kulu na ekspirensia kumatsu menhalom na palabran niha. I ideu siha man-mau`udai gi hilu kabales na hinisga. Felis yan su`anu na esplikasion ni gumu`ot siempre attension-ta.<\/p>\n<p>Deste alacha hu tutuhon humusga kau gaige este na bittu gi man-sabiun I Deni`. Apenas! Esta hu u`upus i la\u00f1get kumesoda` kau magahet sinida`hu. Esta ileleghu na ai lache-yu` mohon pot impetoghu.<\/p>\n<p>Finagcha`e este na chinatsaga pinalo`pu diskuidu siha ni mas muna` fan dhatsaga i tautau-ta siha gi se\u00f1gso\u00f1g. Guaha mohon esperansa para i publiku gi papa` este na kondision?<\/p>\n<p><strong>Noche Buena<\/strong><\/p>\n<p>Todu klasen sunidu guaha pot ha`anen gupot. Unu hu hu\u00f1gog ginen i chagu` ni fumaisen kau matu\u00f1gu` ni mamopble giya Africa na guaha Noche Buena? Ni hanom taya` solu i sage` ma`asen lagu` niha pot sinustu\u2026`nai taya dodoku` gi tanu`, ni uchan pat milag sadog\u2026`nai solu kampa\u00f1a mahuhu\u00f1gog pot finatai niha.<\/p>\n<p>Sumen na` triste na kanta pot didog na pinepble guihe na tanu` `nai miyon pot miyon man-mamatai \u00f1ala\u00f1g `sino man-mapunu`. Ti hu komprende ayu na chinatsaga. Lau i kanta matuge` pot ginagau limos\u00f1an ayudu para i man-namase` guihe na nasion siha.<\/p>\n<p><strong>Signifikasion:<\/strong> Hu atrebi-yu` fumaisen `nos kuantos tautau-ta haf` signifikasion ha`anen Noche Buena. Todu klasen ineppe guaha deste pot si Santa Claus, misan gayu, regalu, gupot, minagof yan maneska, yan komplia\u00f1os i Ni\u00f1o Jesus.<\/p>\n<p>Megai\u00f1a suma\u00f1gan pot i Ni\u00f1o in` koneksion yan tradision relihion i tanu`. Estaya na`magof ineppen niha sa` man-mauleg na ma\u00f1gilisyanu. Puede sumaga este na kinemprende giya siha ya machalapon gi famaguon niha.<\/p>\n<p>Mientras metgot na kinimite guaha giya hita pot este na tradision tanu` i Noche Buena mas libianu ta simientu respetu yan inaguaiya gi entalu` todu. Nafan geftau hamyu lokue` gi man-namase` yan mamopble. Finaisen i Saina este nu hita.<\/p>\n<p><strong>Regalu:<\/strong> Hagas hana` sah\u00f1ge i nina`ihu salape para limosna\u00f1a `an mattu i Ni\u00f1o. Lau sige ha dibina haf` na ayudu si\u00f1a hana`e` i amigu\u00f1a patgon namase`.<\/p>\n<p>Hu esplikaye i patgon na i ayudu ni para u na`e` amigu\u00f1a parehu yan kontribusion gi Ni\u00f1o sa` guiya managu` para ta hahassu i man-namase` yan mamopble siha na tautau-ta. Kontentu.<\/p>\n<p><strong>Nesessidat:<\/strong> Mamaisen-yu` besis mamahan regalun Noche Buena. Ayu masa\u00f1ganeg-hu i nesessidat i kilisyanu. I dibina: Haf` nesessidat\u00f1a? Haf` ya guma` mas presesu\u00f1a? Makat na kontrariu. Poresu na hagas ti yahu asuntun regalu. Makat dibina\u00f1a gi bandan nesessidat piot gastu.<\/p>\n<p><strong>Otru Asuntu:<\/strong> Hu li`e` amiguhu kebranta pot todu dia man-ayuda gi masimientun un` atuf guma`. Pinilog-hu na para u fan u\u00f1gag lateria. Maudai gi kareta ya mapos para una` fa\u00f1ochu i pinegsai siha gi lanchu. `Nai mattu tatte ha hu\u00f1gog ma-alipika i kampanan gima` Yuus. Humanau humosme misa. Magahet na mauleg yan satton na patriatkan familia.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Duru i otru amiguhu man-espiha plomu para katgaderu para u gotde gi fagot. Sin este ti u fa\u00f1og\u00f1og i haguet gi halom tasi. Dispues `nai mattu gi kanton unai man-aligau uma\u00f1g para katnada. Sigiente oga`an hana`e-yu` patteghu sa` buyda kinine`\u00f1a. Un` biahe hu dalalag umetupag. Gi kombetsasion mame hu konfitma na fahagot na tautau.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Hu li`e malista gi gasetan gima Yuus misan \u201cembidia\u201d. Mamaise-yu` hafa embidia. Guiya este i minaipen tautau ni katgadu matdision. Ti hu komprende. Sige dispues hu pula` haf` signifikasio\u00f1a.<\/p>\n<p>Sumasaunau finababa, ma\u00f1ake, muna` pinite, dinage, che`chu` tailaye yan otru siha man-seriosu na mattra-ta kontra otru kilisyanu.<\/p>\n<p>Huli`e klaru pinadesen minaipen tautau. Todu un` has\u00f1gune ni kumilulog huyu\u00f1g siempre u birague` tatte giya hagu. I tatatte i mas fotte `an pinalo`pu` hau dispues.<\/p>\n<p>Poresu na mauleg in` atetuye inestablesen amesta gi prohimumu. I para un` gai enemigu sumen nachatsaga.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Ha chule` i tiahu i manu para u tutuhon manguleg eskome. Hu offrese ni ayuduhu. Diberas gai minakat man-guleg. Esta sososgun-yu` masahalom dispues de tres minutus. Ha chule` tatte i manu ya ileg\u00f1a bai` na\u00f1ga masan pinada` titiyas gi baranda. Ti matmanyu`.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Umetogcha` i amiguhu gi hiyu\u00f1g Chalan Laulau. I primet na kineni` ha dagau \u00f1aihon konrespetu para i man-mofona. I sigundu ha katuchu` gi insattu para i gima`. Man-pairen ha\u00f1gun yan hugupau. Kase programan konsetbasion guihan giya Ma\u00f1agaha umadelanta guihan sanhalom ni mangai minedu\u00f1g pa`gu.<br \/>\nFelis Noche Buena para todus!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gi chagu` mapagahes hu hu\u00f1gog ekun ma\u00f1glu`. Ha falalague trosun uchan gi sanlagu gi lemlem&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[8841,8842,8843,8844],"class_list":["post-217364","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-felis-noche-buena","tag-nesessidat-mamaisen-yu","tag-otru-asuntu-hu","tag-regalu-hagas"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/217364","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=217364"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/217364\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=217364"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=217364"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=217364"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}