{"id":218097,"date":"2016-01-07T04:00:14","date_gmt":"2016-01-06T18:00:14","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=218097"},"modified":"2016-01-07T04:00:14","modified_gmt":"2016-01-06T18:00:14","slug":"oran-areglu-gi-haanita","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/oran-areglu-gi-haanita\/","title":{"rendered":"Oran areglu gi ha`anita"},"content":{"rendered":"<p>Ma\u00f1ge` ginen Chief Justice i NMI Supreme Court as Se\u00f1or Jose S. Dela Cruz pot seriosu na malabida siha guine entalu` manma-elihe yan manriku na bisnis. I nuebu na relasion esta nina` fan malefa haye ma-represesenta.<\/p>\n<p>Mada\u00f1a`e dos bisnes guine ni mikepble. Gi karera madiroga interes publiku pot interes niha mismu. Mayute` gi un` banda i publiku ni pumega siha guihe na puestu. Hu diseseha na lache este na asuntu lau mampos oppan gi pachot tautau-ta siha.<\/p>\n<p>Gumuaha dibision entalu` siha yan i publiku. Siha i manguaha, i publiku ni fuetsau mana` fa\u00f1ufa` gi fache` miserapble i pepble. Tat ti masede gi amigun niha bisnes. I pumalu` bisnes ni numesessita lokue` ayudu manmanunog gi un` banda.<\/p>\n<p>Mahas\u00f1go ma\u00f1ega disision publiku pot casino ni mapunu` dis biahe. Haf` este na ma\u00f1a ha signififika? Haf` na mana` fali\u00f1gu respetu gi disposision publiku gi este na asuntu? Magahet na machogue sin apas para i betsan niha? Haf` na kontodu gaston niha i dos kompania umapapase?<\/p>\n<p>Afa\u00f1ielos, estague` siha na malabida kontra i publiku i ha apunta huyo\u00f1g si Judge Dela Cruz. Ha sosoyu` hit para tana` guaha tinilaika pa`gu na sakan gi eleksion offisiat publiku. Mauleg ta pega halom tautau ni man-unestu, sinsiyu gi kinimiten niha umayuda adelantun todus, yan manlistu manmachochu` para u alibia pinadesen mayotmiente.<\/p>\n<p>I sapet ni megai pumadedese pa`gu tita mirese. Gaige areglu gi dos patman kanaita. Maila` tana setbe pot futtunan famaguon-ta.<\/p>\n<p>Dichu i tiempu `nai hita mismu libianu ta aregla ha`anita sin pattisipasion i bumende hit lala`la`. Pa`gu na sakan eleksion tafan da\u00f1a ya ta aregla halom gima`ta.<\/p>\n<p>Tinige` Otru pot kuttura<br \/>\nEste i ma\u00f1ge` mau`udai lamayot patte gi haf` kinemprende\u00f1a i mama\u00f1ge`. Si\u00f1a hit na dos ma\u00f1ge` pot kutturan isla. Yangin ginen hiyu\u00f1g hau pues pot haf` lini`e-mu. Gi bandag-hu siempre haf` kinemprendeg-hu signifikasion i asuntu.<\/p>\n<p>Hagu un` tuge` pot bailan serimo\u00f1as guine yan man-bonitan tatautau man-hoben siha na famalao`an. Guahu pot signifikasion dopbladan kanai yan haf` sustansian i selebrasion ayu na okasion. Esta deste tutuhon ti umafagcha` hit haf` sessu i asuntu.<\/p>\n<p>I motibu gi bisita siempre ha fatta i mediu kesnuda na tatautau famalao`an ni megai\u00f1a kabo`\u00f1a ke hegsu` Papago`. Hana` aputau pot bisnis bailan isla siha. Guiya salape`. Guahu pot kuttura. I motibu mampos chagu`. Demo\u00f1u!<\/p>\n<p>Este siha na modun tinige` ginen Uropa yan Amerika sineda` man-titige` na professot ma\u00f1ge` ni man-afamao guine giya Pasifiku. Tautau isla! Anaku` na pinetsige i para adumididi` umapega tatte sustansian bailan kuttura gi dinanche na plaset tinige`.<\/p>\n<p>Dispues guaha lokue` yinauyau haf` na areglu para umatatiye gi tinige` siha ginen iya Pasifiku. Piot ayu na kuestion i haye gai arelgu para umatatiye. Marepara dispues na megai gi kutturan iya Pasifiku man-mapasa guatu gi hinerasion siha ginen estorian ma\u00f1aina. Taimanu este mana patte gi areglon niha `nai apenas estoria ginen pachot ma\u00f1ainan niha? Estague` i difirensia.<\/p>\n<p>Adumididi` siempre u fan masa` ma-atrebi siha lache na kinemprende pot sustansian kutturan isla. Gi hilu` inakomprende kontodu pot areglon haf` propiu na tinige` siempre umasatba ayu siha na linache.<\/p>\n<p>Motibu: `Nai para bai` fa\u00f1ge` gi li\u00f1guahita kulan-yu` kesnuda sa` taya` tini\u00f1go`hu fuera de mafanagueg-hu uttimu gi segundu gradu. Hu birayu` tatte gi inadi\u00f1gan yan ma\u00f1aina-hu, lepblon gima Yuus gi finu` Chamorro kontodu disision kotte gi li\u00f1guahita. `An guaha dinidahu hu espiha abison i man-su`antau, kabilosu yan man-menhalom.<\/p>\n<p>Tat tihu sufa` na trompison gi fina` katsadan pinegan Espa\u00f1ot yan pronunsiasion fino`ta. Adumididi` hu pula` \u00f1aihon-yu` ginen este siha na leksion. Sige hu prekura tumuge` haf` gaige gi hinsog-hu gi todu manera. Tinaka` tiempu estake para bai lagse` ma\u00f1ge. Mauleg offisiun ma\u00f1ge sa` hinala hau halom gi bandan fotmat na finu` Chamorro ni un` pega dispues gi papet.<\/p>\n<p>Si biuhu Elis P. Sablan tres eskaleran finu` Chamorro ha tu\u00f1gu`. I tiuhu Bilen (William S. Reyes) otro konsuttadot-hu. I ma\u00f1aina-hu man-lagse` gi fitme yan kabales na finu` Chamorro. Lamayot patte hu tutuhon ma\u00f1ge` gi li\u00f1guahi-ta pot para bai` asegura na lagse`yu` taiguihe `an hu tuge` hinasog-hu gi finu` E\u00f1glis.<\/p>\n<p>Pa`gu guaha mas ke trenta mit (30,000) rumikononose tinige`hu gi online na gaseta kada Huebes. Hana` ma`aggem si\u00f1ienteg-hu i finu` tautau-ta siha gi chagu` pot kulan huna`e siha appottunidat man-manaita gi li\u00f1guahen niha mismu. Kontodu man-amko`\u00f1a ke guahu ma-agradese este na animu. Mauleg ta bisita i asuntu sessu.<\/p>\n<p>Tinayuyot: I puntan la\u00f1get adumididi` sige homhum gi lemlem tautau. Hu tutuhon metton na preparasion eksisiun retirun espirituat. Hu chochogue este gi kada uttimon i sakan.<\/p>\n<p>Bonitu na kanton tasi ni inadotna tro\u00f1ku, pajaru gi asut mapagahes, freskon ma\u00f1glu` yan ininan miyon na pution gi chagu` la\u00f1get yan imakulada na unai. Gi mismu tiempu hu kakanta \u201cginefsagan perlas\u201d. Ti hu tu\u00f1gu` haf` na este na kanta kada ratu mattu tatte gi hinasog-hu. Hu arastreha ginen manu mage.<\/p>\n<p>Magahet na kulan abag \u00f1aihon-yu` gi bandan espirituat. Parehu yan basu ni mediu bula. Debi bai` na`ye ta`lu hanom. Dispues de silensiu na tinayuyot-yu `nai hu pega papa` a\u00f1klag-hu gi saga\u00f1a `nai mas klaru yan mauleg si\u00f1ienteg-hu. Estague` `nai hu sosoda` katma yan tra\u00f1kilu na si\u00f1iente i gaige i fiet na gacho\u00f1g-hu as Jesukristo `nai hu kahla\u00f1g ha`anihu.<\/p>\n<p>Este na eksisiun espirituat libianu un` eyag muna` katma hinasso-mu diariu. Pega todu hinasso-mu gi tinayuyot Tatan Mame mientras un` fafaisen i Saina na un` pinipet gi halom gatdun katsada yan ka\u00f1adan linala`. Adumididi` siempre un` soda` linibianu-mu.<\/p>\n<p>Gagau-ye lokue` i mamopble yan namase` ayudu gi Saina puede guaha esperansa gi ha`anen niha. Pinadesen popble sumen makat. Esta ginen ennau-yu` na ka\u00f1ada mina` hu sen komprende chinatsagan popble. Bendision ginen i Saina.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ma\u00f1ge` ginen Chief Justice i NMI Supreme Court as Se\u00f1or Jose S. Dela Cruz pot&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[9010,9011,9012,9013],"class_list":["post-218097","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-judge-dela-cruz","tag-motibu-nai","tag-tatan-mame","tag-tinige-otru"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/218097","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=218097"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/218097\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=218097"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=218097"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=218097"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}