{"id":218629,"date":"2016-01-14T06:00:04","date_gmt":"2016-01-13T20:00:04","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=218629"},"modified":"2016-01-14T06:00:04","modified_gmt":"2016-01-13T20:00:04","slug":"sensuran-offisiat-publiku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/sensuran-offisiat-publiku\/","title":{"rendered":"Sensuran Offisiat Publiku"},"content":{"rendered":"<p>Pa`gu na sakan eleksion lehislatura. Deste pa`gu ta tutuhon umebalua haf` bidan niha para uma-adelanta kualidat linala` publiku piot gi bandan sueddu.<\/p>\n<p>Oppan gi gaseta siha makontran disision publiko pot casino. Haf` i motibu na taya` respetu gi disision i tautau gi este na asuntu? Na tita chule` i asuntu ginen siha pot dos besis sa` taya` ina\u00f1goko-ta gi disposision niha?<\/p>\n<p>Todu malago`\u00f1a i kompania ni muna` fan lamlam fasun niha ha chule` sin ditension. Estague` fuma\u00f1agu nuebu na grupu entalu` siha yan i tautau siha gi se\u00f1gso\u00f1g. Machanda fitme siha na areglu sa` \u201chame mangai salape, pues hame lamon ni todu areglu\u201d.<\/p>\n<p>Uttimo\u00f1a ti si\u00f1a esta makomprende chinatsagan i tautau sa` man-mikepble ya nina` fan bachet. Man-malefa ni marepresesenta sa` man-ma\u00f1oda` amun niha ni mikepble. Lastima!<\/p>\n<p>Buente ti mahas\u00f1gon lau manginacha` induktu yan minamahlau. Lau siha i manmikepble na biahe mienstras i publiku mas mafondu gi halom sisonyan te`ug na pinepble yan pinadese. Olara mohon ya in` hahassu este na pinadese gi oran botasion na sakan.<\/p>\n<p>Mali\u00f1gu sensian hinimidde yan integredat gi kareran destrosiun offisiun niha. Siha fumatinas este na disision. Taya` manesessita disision publiku para umana` offsiat manmalagnos niha sin ditension na sakan.<\/p>\n<p><strong>Inadahen Hanom<\/strong><br \/>\nHumalom i kliman En Ni\u00f1o na semana. Guiya este i tiempun maipe yan a\u00f1glu`. Anaku` na tiempu este na mattiru ya mauleg in` tutuhon umadahe todu usun hanom sinaga. Mauleg na tostus para u na`yan hit este na matklima. Hu a`atan na siempre kontodu usun hanom grifu gi se\u00f1gso\u00f1g siha u fan mahuchom bes enkuando pot para umasaguaniye i ta\u00f1ke siha. Adahe finagten miyu hanom sinaga.<\/p>\n<p><strong>Pisun Natibu<\/strong><br \/>\nGi todu kinalamten, petsonat pat linahyan, manotohge hit gi fitme na pisun kuttura-ta mientras ta esgagaihon timon galaide`-ta. Ta fana` chubasku, pagyu, yan linau gi anaku` na karera deste tutuhon. Ni unu sumeha kau katma pat mattiempu. Rason? Man-mau`udai hit gi fitme na sahyan natibu: kuttura.<\/p>\n<p>Deste antes tali`e finattu yan hinanau tinilaika siha. Kontodu kabayeru yan manma`gas relihion manhanau gi minachom atdau. Todu este siha na tinilaika lau gagaige ha` i kuttura-ta intaktu `nai takahla\u00f1g ina\u00f1gugho-ta. Deste bisguelu yan ma\u00f1aina-ta un` tiempu manhihita dispues manhanau `nai manmadispone. I sustansian achon natibu ni ma-impatta giya hita ginen kutturan natibu hita dispues chumahlau.<\/p>\n<p>Hu\u00f1gan u guaha siha tinilaika lau i metgot na kutturan natibu u tunog gi todu hinerasion. Estague` `nai gaige i fitme na pisu yan haligen tautau-ta: kuttura yan tradision.<\/p>\n<p><strong>Pot Chaleg:<\/strong><br \/>\nGuaha ta fagcha`e nuebu na moda siha gi sisienta na sakan. Unu i sapatos bossa nova yan botas Beatles. Kumu un` u`usa unu gi dos hagu i paire. Adahe botas Beatles bida\u00f1a gi un` amighu. Mayute` pot ayu ha` guinaha\u00f1a i sapatos magagu\u2014tennis shoes. Era mattu un` tautau Guam ni sinapapatos botas Beatles. Magpu` todu i nobena sin matucha.<\/p>\n<p>Dispues humalom i nuebu siha na baila tat kumu twist, surf yan chacha. Ke de hemunos kau \u201cF\u201d gradu-mu gi social studies kumu paire hau bumailan twist, hagu i prinsesan eskuela. Adahe, kontodu tatten komun sanhiyu\u00f1g `nai hu praktes-yu` twist. Hu sufa` i tro\u00f1kun choda para bai` na lagse` ye\u00f1gyo\u00f1g liliku`. Piot `nai in` li`e si Chubby Checker. Dios tiampare!<\/p>\n<p>Hombre, pa`gu man-e`eyag famaguon natibu modetnu siha na moda. Ha katsa siha kadu` prefektu Amerikanun pau asu. Dios mihu!<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Man-atminudu i ma\u00f1elu ya mafahan un` nobiyu para flitada yan totche. Dispues de machu\u00f1gat, todu ma\u00f1aunau man-mamogse yan mapikan tilipas estake todu listu para umana lagu. Ma\u00f1a\u00f1a` na katne sa` nobiyu. Todu mana` fan ma\u00f1age. Paire na dina\u00f1a man-afamauleg yan hihot na ma\u00f1elu.<\/p>\n<p>Dispues in` katdu i patas guaka estake mamatgan getmon\u00f1a. Man-na`yan i amiguhu ya ha gulusune. Trenta minutos dispues ma\u00f1ila` labaniyun dinalag gi koyenturan dedigo\u00f1a. Impirau para umakone` para i gima` sa` tiha susu\u00f1gun puti\u00f1a. Che`chu` gulosu. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Ma\u00f1gone` i  bisinu hatdineru ya ha tutuhon mananom. Mauleg na tane`. Sumen magof-yu` `nai huli`e mankapuyo` flores-hu gi menan guma`. Guaha lokue` sinisu siha gi tinanom tro\u00f1kun patma. Puede ti nina` fan a\u00f1glu` ni hinalom tiempun maipe. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Guaha `nai tafagcha`e tai ganas hit chumochu. Sige ta aligau fina abreganas deste finadeni` inasnen tukon, kottidun pipinu, papaya yan napa`. Man-mauleg na abreganas ya cha`mu malelefa na abreganas. Gigon un` gulusune tinagam hau otru chetnot. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Dispues de misan matai, mana` guaha kumida gi gima` i gai che`chu`. Ayu `nai man-asoda` todu gi fina` amotsan oga`an. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Tihu komprende haf` i Chamorro na `an man-bisita gi ICU hafaisen papa` i kumeke matai, \u201cKau mamauleg ha`?\u201d Pot dios! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Dispues `nai humuyu\u00f1g i bisita ha sa\u00f1gane i familia, \u201cTa aksepta ha` sa`\u2026\u201d Ke lau magahet na umakonsutta hau yan i Saina na taiguenau fino`mu gi familia? Dios mihu!  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Pa`gu na sakan eleksion lehislatura. Deste pa`gu ta tutuhon umebalua haf` bidan niha para uma-adelanta&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[9138,9139,818,9140],"class_list":["post-218629","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-chubby-checker","tag-en-ni","tag-mali","tag-pot-chaleg"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/218629","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=218629"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/218629\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=218629"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=218629"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=218629"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}