{"id":220103,"date":"2016-02-04T06:06:17","date_gmt":"2016-02-03T20:06:17","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=220103"},"modified":"2016-02-04T06:06:17","modified_gmt":"2016-02-03T20:06:17","slug":"ginagau-estudiu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/ginagau-estudiu\/","title":{"rendered":"Ginagau Estudiu"},"content":{"rendered":"<p>Mamaisen i Senadot as Terry Santos gi USEPA para uma-eksamina i hanom yan odda` iya Luta kau guaha haf` na fina` binenu ni muna` fan kakanset lamegai na tautau-ta.<\/p>\n<p>Ha choneg sineyu` este na asuntu pot guaha siha keha ginen i tautau na ma-umenta kausan kanset tilipas yan estomagu gi halom tautau-ta siha.<\/p>\n<p>I asuntu seriosu ya debi man-ma`gas hospitat gi CHC uma-atetuye muna` marikonose finaisen Senadot Santos. `An propiu, debi u famaisen i CHC ayudun depattamenton hinemlu` giya Washington, D.C. kontodu sentron chetnot giya Atlanta yan US Environmental Protection Agecy. Depattamenton Interior mauleg lokue` na u fan ayuda, prontu.<\/p>\n<p>Debi umarikonose parehu odda` yan hanom para umana` klaru kau mangai binenu tat kumu amot peste siha ni mana` fansesetbe gi fina` fangualu`an. \u201cLinala` yan hinemlu` i tautau mina` mamamaisenyu` ayudu\u201d, segun as Se\u00f1adot Santos. \u201cTaya` kampu para ta chansa ha`anen tautau-ta gi este na asuntu\u201d.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a lokue` si Senadot Santos na `an mana` guaha estudiu ya klaru i asuntu gi katkuet sineda` debi u guaha programan edukasion publiku gi mas man-impottante na asuntun hinemlo` siha pot para uma-alibia i chetnot siha. <\/p>\n<p>\u201cMampos estotbu i sige mas ma-umentan chetnot daibites, kanset yan korason gi halom natibu ya mauleg na uma-ina lokue` manu `nai gaige hale` este siha na chetnot\u201d, segun as Senadot Santos. \u201cEste siha na chetnot gaige gi tautau-ta siha gi enteru iya Marianas\u201d.<\/p>\n<p>Hana` ma`aggemyu` i pot primet biahe guaha chumoneg para umahusga este yan otru siha seriosu na chetnot ni umaminanasa tautau-ta siha. Deste ma-umentan todu klasen kanset, daibites, matai re\u00f1ihion, yan korason i primera pipinu` na chetnot siha gi halom natibu.<\/p>\n<p><strong>Silensiu I Tanu`<\/strong><\/p>\n<p>Gi fina` konbetsasion matuka haf` na mampos silensiu i hegsu` I Deni` na tiempu. I asuntu layeye pot guaha tinilaika siha gi membron mafanana`an \u201ccabinet\u201d `sino tautau gobietnu. Estague` na grupu timunerun i nuebu na administrasion.<\/p>\n<p>Ha birague` tatte i kuestion: Kau guaha mohon da\u00f1kulu na pinetsige para uma-adelanta linala` i tautau siha gi se\u00f1gso\u00f1g? Gai sustansia i kuestion piot sa` esta kinse (15) a\u00f1os ya i sueddu kulan masimientu `nai taya` hatsada esta pa`gu. Mietras tantos sige ha ma\u00f1gahulu` presiun nesessidat siha. I sueddu tai adelantu pot kinse a\u00f1os na tiempu.<\/p>\n<p>Makat na asuntu gi halom mattirun mampos bahu na kinalamten ekonomia. I empleau siha dudayu` kau umali`e hatsada para ta`lu `nos kuantos a\u00f1os na tiempu. Mas u didog taya` salape` gi monedan familia siha. Estague` primera problema hafafana` este na administrasion. Mauleg na asuntu madiskute gi lamasan sena.<\/p>\n<p><strong>Tiempon A\u00f1glu` (Maipe)<\/strong><\/p>\n<p>I kliman El Ni\u00f1o esta hatutuhon tiempon maipe yan a\u00f1glu`. Mas menos siempre hanom gi tipu` publiku siha. Sin ditension siempre u guaha oran hanom gi halom este na kondision.<\/p>\n<p>I lugat siha `nai potput i karisu mauleg u guaha inadahe pot no u kimason. Talili`e ha` na mampos da\u00f1kulu este na kimason ya makat mapunu`.<\/p>\n<p> Makat para i tautau i ma-oran hanom lau kase ennau solu remediu\u00f1a gi este na tiempu. Puede ti gef anaku` este na matklima. Atan ya in`fan manlupog kontiempu para usun familia.<\/p>\n<p>Este na tiempu ma`u`usa ni lancheru siha para umana` gasgas i gualu` gi preparasion para i finatton primet agua de Abrit. Dudayu` kau regulatmente u fattu tutuhon uchan gi Abrit. Ileleg\u00f1a sentrun klima giya Guam na kase Agustu `nai u podu\u00f1g i primet agua.<\/p>\n<p>Man-\u00f1ahlala\u00f1g: Gi halom tenda guaha difirientes klasen kastuma (customers). Gaige si Silensiu, Lepblu, Katkuleta yan Bulacheru. I primet mamahan pot kes. Ha chule` kes todu nesessidat\u00f1a, ha apase ya humuyu\u00f1g yan magof fasu\u00f1a.<\/p>\n<p>Si Lepblu ha dagau todu nesessidat\u00f1a halom gi karetiya. Dispues ha lagnos lepblo\u00f1a papet food stamps ya ha apase. Todu i tres karetiya hana` bula!<\/p>\n<p>Si Se\u00f1ora Katkuleta sige ha yemi` batunes makina\u00f1a (calculator) para u li`e kau lina\u00f1gag chinile`\u00f1a fektus ni salape` gi halom balagbag\u00f1a. Ha di\u00f1gu i tenda mientras ha konsidedera kau ha chule` kabales haf` gaige gi lista\u00f1a.<\/p>\n<p>Si Bulacheru mamahan sitbesa yan lateria para chesa. Ma`pos para i kanton tasi ya ha u\u00f1gag-gue`. Inipos ha lotge-gue` na ni para usugon kareta\u00f1a ti si\u00f1a. Pues maigo` gi hilu` lamasa estake kayao \u00f1aihon bulachu\u00f1a gi kase `las dos gi chatanmag.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Sige malulog un` nuebu na polisia pot che`chu` lai. Ha sa\u00f1gan dispues na taya` ma\u00f1au\u00f1a. Gi oran `las tres gi chatanmag, masugon halom gi simienteyu i karetan polisia. Humuyu\u00f1g i dos sarentu malag Kentucky Fried Chicken. `Nai ma\u00f1iente i prohimu ha` li`e` manadan kilu`us gi oriya\u00f1a. Gi halom dos segundu estaba `sta tumotohhge gi kanton chalan gi menan Gima Yuus Chalan Kanoa. Dios mihu! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mamaisen i Senadot as Terry Santos gi USEPA para uma-eksamina i hanom yan odda` iya&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[91,9516,9517,499],"class_list":["post-220103","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-chc","tag-senadot-santos","tag-si-lepblu","tag-usa-2"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/220103","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=220103"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/220103\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=220103"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=220103"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=220103"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}