{"id":220600,"date":"2016-02-11T06:06:38","date_gmt":"2016-02-10T20:06:38","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=220600"},"modified":"2016-02-11T06:06:38","modified_gmt":"2016-02-10T20:06:38","slug":"finapos-yan-karera","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/finapos-yan-karera\/","title":{"rendered":"Finapos Yan Karera"},"content":{"rendered":"<p>Ha totpe hit destrosiu, pininite yan chatseguru na karera. Tali`e minachom yan kinahulu` atdau. Gai sustansia i mefe`na, ti klaru i tattate. Sige pa`gu ta dibina futtuna-ta.<\/p>\n<p>Bes enkuando, sige tautau-ta man-afaisen haf` mohon mamamaila`. Mattu este na kuestion pot mampos silensiu i hegsu` I Deni` deste hinalom i nuebu na manehante. Kase ha nesessita tiempu para u aregla halom apusientu\u00f1a.<\/p>\n<p>Iya hululu` na chinatsaga i kara` gobietno-ta. Megai\u00f1a na dibi ke haf` humahalom na tiempu. Palu aminasu ginen destrosiun pagyu. Lamayot patte i man-apalo`pu` hagas diskuidu siha pot trenta a\u00f1os na tiempu. Ni dibin kandet gi CUC ti si\u00f1a ma-apase. I depattamenton hinemlu` yan eskuela masede umayau salape` para nesessidat niha. Klaru este na modun arelgu na kara` iya Marianas gi katkuet birada.<\/p>\n<p>I kareran para papa` gi un` tadu\u00f1g ka\u00f1adan dibi kanaha` seguru na i monedan familia parehu `sino mas menos. Esta para mas ke bente a\u00f1os deste ke parehu na sueddu magagana ni empleau siha. Mensahen kara` i gobietnu siempre mas ha amina manada familia. <\/p>\n<p>Diberas, esta hu u`upus i la\u00f1get na lacheyu` mohon ni haf` lini`e-hu pot kara` gobietno-ta. Lau magahet haf` sineda`hu ya ti u mah\u00f1au na da\u00f1kulu na chanda gi kualidat linala` tautau siha. Anog klaru na trabiha chagu` guinifi-ta gi bandan satton na kinimite para ta gobietnan maisa hit. Puru finu` chispas, tai sustansia.<\/p>\n<p>I konstitusion iya Marianas ha manda balansia na moneda kada sakan. Haf` taimanu na gai dibi i gobietnu pa`gu mas ke $510 miyon pesus? Kau ni offisiat publiku ti si\u00f1a makomple lai konstitusion pot este na asuntu? Kumeke ileg\u00f1a na i manma-elihe ti kumomple obligasion niha guine na patte. Haf` mohon?<\/p>\n<p>Gi papa` kontratan Covenant mana`e ramienta siha iya Marianas para u fachuchu`e umestablese homlu` na ekonomia yan sisteman gobietnu. Ta komple este gi mediu ochenta siha na sakan. Lau dispues mali\u00f1gon halom. Ma`pos i Japones, machum i fakterian magagu, dispues sige ha` papa` i ekonomian i tanu`.<\/p>\n<p>Guaha siha asuntu man-mapetsige lau inipos tinaho\u00f1g na kontribusion aduana para u sustene nesessidat-ta. Estague` na hita yan hita man-a`afana` gi halom homhum sige ta dibina haf` mamamaila`. Sin sufisiente na fondu para manu` hit? Dispues guaha planun gobietnu malag iya Washington pot asunto-ta siha. I asuntu ni ha ayeg dudayu` kau tafan ma-eku\u00f1gog maseha ilegta na lehitimu i asuntu.<\/p>\n<p>Presentasion: Yangin pot tres islas ni chinile` ni federat sin konsentimienton iya Marianas pues konfotmeyu` gi hilu` prinsipiu na lache ayu na disision federat.<\/p>\n<p>Lau kau este i mas da\u00f1kulu na problema-ta pa`gu? Na ti kara` kahan iya Marianas i humohogse todu kinalamten operasion gobietnu guine na biahe? Na ti mana`e Marianas trastes siha para u aregla ekonomia\u00f1a? Hu\u00f1gan ta gacha` ayu na eskalera lau dispues mali\u00f1gun halom kulan sirenu `nai man-ina i atdau. Haf` satton yan fitme ta petsige para ta limienda este na chinatsaga?<\/p>\n<p>Ileg miyu na i casino i propiu na satbasion fondu. Dispues otru na sunidu in` kakanta pa`gu sa` tinaho\u00f1g aduana para nesessidat iya Marianas. Na ti in` kakanu` kontiempu fondu siha ni debi u hanau halom gi kaha para nesessidat-ta? Kulan mali\u00f1gun \u00f1aihon sensian menhalom na biahe, haf` mohon? Estague` masusesede gi todu che`chu` hasupag.<\/p>\n<p>Iya Washington ha tu\u00f1go`\u00f1a haf` masusesede guine gi manma-elihe. Haye muna` kara` i kahan iya Marianas, programan manritirau, CUC, CHC, PSS yan otru siha depattamentu? Haf` na tima faisen mas aduana (tax) i Best Sunshine? Haf` na un` lisensia ha` mana` guaha? Na ti salape` problema-ta pa`gu? Manu `nai manlache hit gi este na kuentas? Na ti dos yan dos kuattru, kuattru yan kuattru, ochu? Haf` achamegai kuattru pat ochu? Dios mihu!<\/p>\n<p>Yangin para ta chansa umatrebi na kara` i gobietnun iya Marianas pues u fattu siha didog na kuestion `nai umasensura haf` kinemprendemu pot konseptun \u201cself-government\u201d\u2014para ta gobietnan maisa hit. Bula kuestion `nai mapesa haf` bidamu para un` aregla galaide` iya Marianas sa` ma\u00f1og\u00f1ug gi sagua` ni manadan dibi\u00f1a. Haf` mohon? Mauleg\u00f1a kase ta bira hit halom ya ta husgan maisa unestamente manu `nai manlotgun hit!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Sige i amku` kattan Chalan Piao gi pa`gu inipos lemlem tautau. Hana` fa\u00f1ila kandet kareta\u00f1a ya ha kontinua hinanau\u00f1a. Dos minutos dispues matai i kareta. Ha sa\u00f1gane lahi\u00f1a para u punu` i kandet sa` u hokog gaselina. Diberas na chaleg!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Hu bisita un` tiuhu gi alacha pot apmam tihuli`e. Animu manlimienda matiteg talaya. Esta pa`gu humuhuyu\u00f1g tumalaye pot eksisiu yan tane`. Hana` ma`ase`yu` `nai ileg\u00f1a, \u201cTaigue esta si tiahamu ni muna`gagasgas kinine`hu antes\u201d. Kulan mohon ma-utut kanai\u00f1a.<\/p>\n<p>Ti pumara tumalaya. `An buyada kinine`\u00f1a ha patte famaguona `sino i bisinu. Tres mesis antes de fiestan i se\u00f1gso\u00f1g ha tutuhon manrikohe para kelaguen i linahyan. Yahu na offisiu tumalaya lau `nai rusketi kondision-ta guse\u00f1a ha kone-yu` i kansensitu piot ya mapanag \u00f1aihon-yu` ya mofona machalapon ke talaya. Dios mihu!<\/p>\n<p>Enfin, hana` katmayu` i pas na ma\u00f1a\u00f1a i tiuhu gi humidde na offiisio\u00f1a kumu mauleg na talayeru. Man-mauleg yan sustansiau siha na akonsehu ginen su`anu na hinasso\u00f1a. Todu i tiempu guaha para kelaguen-hu `an mattu-yu` manbisita.  Kustumbren tanu`! <\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Ha gapet ade\u00f1g\u00f1a i amiguhu dispues kahulu gi tro\u00f1kun niyog para u risaka i tiba. Dispues hanayane-yu` dididi` tuban lahe. `Nai esta ha katkula na mappla` \u00f1aihon-yu` mamaisen para fahan chipa\u00f1a. Mauleg na amigu!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Antes `an guaha chinatsagag-hu hu bisita si biahu pot para bai` konbetsasiune. Palabran antau na amku` gi hilu` motmut na pinasensia sumen nama`aggem. I finun kanai\u00f1a gi ha`ihu numa`e-yu` hinimidde yan katma na si\u00f1iente. Hana` pasifiku si\u00f1ienteg-hu dispues `nai humanau-yu` tatte para iya hame. Ma\u00f1ge` pasensia yan su`anu na palabran amku`.  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ha totpe hit destrosiu, pininite yan chatseguru na karera. Tali`e minachom yan kinahulu` atdau. Gai&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[49,9662,818,9663],"class_list":["post-220600","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-cuc","tag-iya-washington","tag-mali","tag-presentasion-yangin"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/220600","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=220600"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/220600\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=220600"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=220600"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=220600"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}