{"id":22102,"date":"2012-06-19T09:00:36","date_gmt":"2012-06-19T09:00:36","guid":{"rendered":"http:\/\/newspaper.ctsi-logistics.com\/?p=22102"},"modified":"2012-06-19T09:00:36","modified_gmt":"2012-06-19T09:00:36","slug":"didog-na-minaanau","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/didog-na-minaanau\/","title":{"rendered":"Didog Na Mina&#8217;a\u00f1au"},"content":{"rendered":"<div>By John S. DelRosario Jr.<br \/>\nContributing Author<\/div>\n<p>Hu akanteteha haf\u2019 gaige gi hinassun i tautau na tiempu. Ti mapot hu soda\u2019 sa\u2019 sumen oppan ni achog\u2019 silensiun chatagmag gi se\u00f1gso\u00f1g siha. Mampos te\u2019ug i chathinassun todus na esta chumechefla gi aire.<\/p>\n<p>Megai man-ma\u2019a\u00f1au haf\u2019 mamamaila\u2019 gi oppan na rimulinon lina\u2019la\u2019 miserable ni nina\u2019 in\u2019krusu ni baban ekonomia. De dios! Kada biradata man-matrukus hit subridan presiun nesessidat, gaselina, utilidat, amot, yan kontodu hanom.<\/p>\n<p>Yangin hagas i prohimu ha upus i gualu, gaige pagu na duru man-dismonta, man-guasan yan mananom sa\u2019 ennau ha\u2019 kase solu koyentura \u2019nai si\u00f1a ha prebeniye familia\u00f1a.<\/p>\n<p>Memegai\u00f1a na kinahulu\u2019 atdau nubladu ya mu\u00f1eru i ma\u2019lag ha\u2019ane. I minachum atdau, mas ha fugu\u2019 si\u00f1ienteta \u2019nai chinaflulun ni atilu\u00f1g na mapagahes i sanlagu. Esta silensiu ayu na kanta i &#8220;Don\u2019t worry, be happy&#8230;.&#8221; Mampos bula na biahe trompison &#8220;unhappy&#8221;.<\/p>\n<p>Megai na cho\u2019chu\u2019 man-mahuchum \u2019nai man-hanau i bisnis siha. Megai man-tai che\u2019chu\u2019 ginen este na sinisede. Megaidumibibina haf\u2019 futturon primet na gima\u2019 familia gi halom este na rimulinu. Manadan famaguon man-dinagau \u00f1aihon planun niha pot maribaha mas i fondun umeskuela (scholarship). Yangin si\u00f1a, cha\u2019mu sesede na un\u2019 mala\u00f1gu sa\u2019 guaguan lokue i apas hospitat yan amot siha.<\/p>\n<p>Hu lie\u2019 antes finapos didog na pinadese. Lau taya\u2019 parehu\u00f1a i presente na ha\u2019ilas gi katkuet kinalamten. Kulan chetnut ni hinetdan: ti amtiyun.<\/p>\n<p>I mina\u2019a\u00f1au gi tautau chettun gi hinasson niha ya umakatga, sin ditension, este na sentimientu guatu gi lugat botasion siha pagu na Nobiembre. Yangin i man-ma\u2019gas publiku ti amtiyun chetnot niha, pues buenu, maila\u2019 tana\u2019 suha \u2019sino hita gi finu\u2019 i kuentus &#8220;man-dada\u2019da\u2019&#8221;.<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>\u2019Nai esta i fuetsan pottanmonedan familia mali\u00f1gu, todu ma\u2019tut i hafa hagas tafafahan sa\u2019 malimitte gi mas man-presisu na nesessidat siha. Estague\u2019 na eskalera i memegai\u00f1a pumadedese pagu.<\/p>\n<p>Kuandu menos i mas mamoble na tautau-ta. Buente man-gai suette ayudun federat. Lau i pumalu ni man-gaige gi rayan ayudu lau ti man-kualifikau i mas pumadedese chinatsaga.<\/p>\n<p>Mas man-inaminasa \u2019an ma-utut i oran che\u2019chu niha. Gaige ha\u2019 gi hiyu\u00f1g raya lau ti si\u00f1a gume\u2019halom sa\u2019 ti kualifikau manae\u2019 ayudu.<\/p>\n<p>Este na chinatsaga debi mohon i lehislatura yan administrasion ensegidas umalistuye pot para u atan haf\u2019 mas na fina\u2019 satbasion si\u00f1a mana\u2019 guahaye. Lau oppan finatane\u2019 gi entalu\u2019 niha mina ti si\u00f1a machogue i mauleg para i publiku.<\/p>\n<p>Klaru na ti makomprende haf\u2019 che\u2019chu offisiat publiku lau kada unu man-hula\u2019 para u chogue obligasio\u00f1a gi todu asuntu ni mauleg para i linahyan.<\/p>\n<p>Ti este masusesede. Pot esso, mas malu\u00f1u i linala\u2019 tautau-ta sin presisu. I kuestion: Kau para ta repite talu este na ma\u00f1an offisiat pagu na eleksion?<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>I minachum atdau mampos triste finapos\u00f1a. Ti sinede ni potput yan atiliu\u00f1g na magapahes fumatta i bonitun kulot\u00f1a antes de u fali\u00f1gu gi sanlagu. Gi ge\u2019halom, i tautau lokue\u2019 mampos man-triste matan niha kulan mohon pa\u2019gu mafattu notisia pot finatai gi familia. Ti yahu i ta pokakate pagu. Mampos silensiu i mamamaila\u2019 na fina\u2019 guafen milag achu\u2019 botkan. Todu ha soda\u2019 siempre u so\u00f1ge sin ditension. Haf\u2019 problema\u00f1a este? Kontodu hita hafa\u2019 apu!<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>Sige un\u2019 lancheru umaguaguat na mai\u2019es tinanom\u00f1a lau suni man-doku\u2019. Mafaisen para u pega unai gi papa\u2019 bintana\u00f1a para u lie\u2019 kau gai lastru gi sigiente oga\u2019an. Mattu i otru lancheru guihe na puennge ya ha fedus i fina\u2019 plantau na unai. Dispues de ma\u00f1gusecha, ha bali tatte pot not u anog lastro\u00f1a.<\/p>\n<p>Kada ratu ha mente na mai\u2019es tinanom\u00f1a ya umapunu gi haf\u2019 pinega\u00f1a. Para bai\u2019 apagat mohon na u para mumaneska estake togpu\u00f1g kosake si\u00f1a ha pulan i fan gualu\u2019an ya cha\u2019\u00f1a si pindehu na u fattu mamega ta\u2019lu suni lau mai\u2019es matanom.<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>Estaba si Iku yan Du\u00f1g gi puntan pantalan iya Susupe mumaneneska. \u2019Nai esta maipe, ha yute\u2019gue\u2019 si Iku. Gi birada\u00f1a hulu\u2019, ha lagnos i petnan manog ginen betsa\u00f1a ya sige ha \u00f1ga\u00f1gas.<\/p>\n<p>Finaisen as Du\u00f1g manu \u2019nai masuettegue\u2019 petnan manog.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a si Iku, &#8220;Yute\u2019 hau pare sa\u2019 duru man-gupot guihe papa\u2019!&#8221;<\/p>\n<p>Sin ditension, ha yute\u2019gue\u2019 si Du\u00f1g. Ti apmam sige hulu\u2019. Todu kahaga\u2019 mata\u00f1a. Mayamag.<\/p>\n<p>Finaisen as Iku haf\u2019 guaha, ileg\u00f1a, &#8220;Lapekaras pare sa\u2019 duru man-mumu ni man-bulachon niha&#8221;.<\/p>\n<p>Era, ha yute\u2019gue\u2019 si Du\u00f1g gi na\u2019tata na lugat. De dios!<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>I ekonomia kulan un\u2019 mala\u00f1gu gi ICU. Un\u2019 dalalai hilu gumugu\u2019ut ha\u2019ani\u00f1a lau ta pacha puntan ade\u00f1g\u00f1a ya ta faisen papa\u2019, &#8220;Mamauleg ha\u2019?&#8221; A`Saina uttimu agonias ya para ta atrebi kuestion inosenteria?<\/p>\n<p>*****<\/p>\n<p>Sige i amiguhu Magoo chumaleg tuyan \u2019nai in\u2019 diskukute kareran man-sabiu na sakan \u2019an mahuyu\u00f1g para u fatta i hagas dinage ni mana\u2019 mamtu\u2019 gi halom sekus niha.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a na siempre u fan maisen, &#8220;Ta\u2019lu un\u2019 biahe&#8221;.<\/p>\n<p>Ineppe as Pindeha, &#8220;Dinanche\u00f1a, \u2019polu esta otru biahe\u2019&#8221;.<\/p>\n<p>&#8220;Hombre, na\u2019e chansa is los fatigau&#8221;.<\/p>\n<p>&#8220;Otru biahe mas propiu na ineppe!&#8221;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By John S. DelRosario Jr. Contributing Author Hu akanteteha haf\u2019 gaige gi hinassun i tautau&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-22102","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22102","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22102"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22102\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22102"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=22102"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=22102"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}