{"id":223267,"date":"2016-03-17T04:00:05","date_gmt":"2016-03-16T18:00:05","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=223267"},"modified":"2016-03-17T04:00:05","modified_gmt":"2016-03-16T18:00:05","slug":"sangan-haf-para-un-sangan","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/sangan-haf-para-un-sangan\/","title":{"rendered":"\u201cSa\u00f1gan haf` para un` sa\u00f1gan\u2026\u201d"},"content":{"rendered":"<p>Sessu te\u00f1ga gi programan \u201cMarianas Agupa\u201d madandan kantan tiuhu Colonel Alex Sablan ni ileleg\u00f1a \u201csa\u00f1gan haf` para un` sa\u00f1gan\u2026\u201d Su`anu na mensahe ni si\u00f1a un` pula` gi fina` konbetsasion. Kumeke ileghu libianu un` sa\u00f1gan sentiment-mu sin ditension `sino hassu dodopblan palabra sin un` na`puti i otru.<\/p>\n<p>Fuera de sumen propiu i mensahe paire na sotfa ha pegaye kontodu i pa\u00f1gpa\u00f1g i kanta. Maila` ta chule` dumeskute dididi` i hinerat na pinedu\u00f1g palabra.<\/p>\n<p>Komprendiyun i diniteni gi tautau-ta siha suma\u00f1gan dibuenamente haf` gaige gi hinassun niha. Kada unu gai hinassu. Ti si\u00f1a ni unabes bai sa\u00f1gan na hinassog-hu solu i dinanche sa` tatnai mana`e-yu` solamente ni tanu` menhalom yan tomtum. Todu man-mana`e nu este na bittu.<\/p>\n<p>Hu agradese umeku\u00f1gog finu` tautau-ta siha pot rason na ayu `nai si\u00f1a hu pesa haf` gaige gi sentimentun niha. Pues, kau fabot `sino kontra sentimentomu gi asuntu sa\u00f1gan huyu\u00f1g hinassomu sin ditension. Ginen inatu\u00f1gu` `nai mas libianu ta establese inakomprende ginen membron komunida.\u00a0 Hu\u00f1gan, \u201csa\u00f1gan haf` para un` sa\u00f1gan\u2026\u201d<\/p>\n<p><strong>Presisu Na Inetnon Natibu<\/strong><br \/>\nSessu hu eku\u00f1gog kinalamten inetnon siha guine yan haf` mansa\u00f1gan pot asuntun futunan natibu. Guaha man-benefisiosu, guaha suspichosu, yan guaha lokue` sumen tai bali. Memegai\u00f1a besis na todu tumotpe matti\u00f1gan batku sin timon. Kada inetnon kunsu kuat.<\/p>\n<p>Gi todu pot todu, tatnai huli`e` sinsiyu na inetnon para umaplanuye haf` mauleg u fan mapetsige pot kuttura deste halom guma` huyu\u00f1g esta i eskuela yan komunida. Kada grupu yan kapricho\u00f1a gi haf` hinaso\u00f1a dinanche. Kada monhayan bisnis niha haf` na malofan i pagyu.<\/p>\n<p>Kase mauleg tafaisen i Board of Education yan NMC Board of Regents kau si\u00f1a duma\u00f1a` ya uma`atan rekomendasion siha taimanu `nai si\u00f1a ma-atisa naturatmente kutturan natibu. Yangin siha gume`eluye este na kinalamten libianu ma-otganisa programan tinituhun leksion siha deste usun li\u00f1guahe, finana`guen halom guma`, dottrina yan otru siha.<\/p>\n<p>Pot primet besis debi ta prekura este na hinassu pot satbasion natibu. Gi halom todu rekomendasion hahasu ha` na gaige pisun tinituhon gi halom guma`.<\/p>\n<p><strong>Adelantun Ekonomia<\/strong><br \/>\nMagof amiguhu Magoo `nai ha taitai ripot na guaha tres pot sientu na adelantun ekonomian iya Marianas. Kontodu amigahu Bagu` magof na guaha este na mensahe.<\/p>\n<p>Dispues sige i dos kumuentos haf` sustansian ayu na ripot para i publiku espesiatmente para todu empleau gi todu atmos banda\u2014praibet yan gobietnu.<\/p>\n<p>Mafaisen-yu` ayudun esplikasion gi mapula` ayu na ripot. Ensegidas hu tanchu` pottanmonedan niha kau guaha adelantu gi ginanan niha kada dos semana. Man-oppe i dos na tiha kahuhulu` sueddon niha.<br \/>\nAdelantun ekonomia, yangin guaha mamamaila`, tinaka` tiempu estake para u fattu papa` gi mahatsan sueddon empleau siha. Dudayu` kau u fattu este hihot yan pa`gu. Tinaka ta`lu `nos kuantos na tiempu. Lau sin planu pues achamauleg haf` si\u00f1a un` apotsu taimanu-yu` mismu. Puru dibina sin ineppe.<br \/>\nDebi uma`atan kuantu mali\u00f1gu\u00f1a i empleau pot mas ke benti a\u00f1os na tiempu. Seguruyu` na mas ke sisienta pot sientu na mattiru pumalo`pu memegai\u00f1a gi tautau-ta. \u201cLapekaras, pues tai bali ayu na adelantu?\u201d mamaisen si Magoo. Ayu na adelantu ni para fahan chirigami` ti bali!<\/p>\n<p>Tatkilu` Haga`:\u00a0 Un` asuntu ni debi kada sakan inna`e animu muna` mariseta i haga` miyu. Debi un` ketu\u00f1gu` kau tatkilu`, safu hau sa` mauleg na eskalera `nai gaige, yan kau regulat i mantika gi halom haga`mu ni mafanana`an cholesterol.<br \/>\nI tatkilu` haga` primera pipinu`. Entre sinaulag hau matai korason (heart attack) pat machuda` haga tinanos-mu (stroke). Poresu na debi inna`e animu muna` marikonose ya inna` seguru na regulat tinatkilo`\u00f1a. Chogue ensegidas pot satbasion-mu mismu.<\/p>\n<p><strong>Probleman Komunida<\/strong><br \/>\nGuaha siha famaguon huli`e` mas didog probleman niha ke otdinariu na man-hoben. Siha este na famaguon mas man-miproblema piot gi bandan leksion eskuela. Gaige lamayot patte i problema gi gima`. Todu klasen chinatsaga humohogse este siha na man-hoben.<br \/>\nGuaha mala\u00f1gu, ti nahu\u00f1g attension saina, yan destrosiun usun amot binenu gi unu pat todu i dos saina. Gi katkuet manera, problema-ta este na asuntu kumu membron este na komunida. Ayudu manesessita lau trabiha tihu tu\u00f1gu` sessu haf` na alibiu si\u00f1a tana`e este siha na famaguon. Diberas man-namase` ya makat hu estomagu i sapet na ha`anen niha.<br \/>\nYangin familia, pues toma padiset ya una` fan satton siha gi areglon famaguon. Da\u00f1kulu na ayudu manesesita. Umapasensiaye ya puede u guaha maseha dididi` atttension.<\/p>\n<p><strong>Man-\u00f1ahlala\u00f1g<\/strong><br \/>\nHafa na `an madidibi hit kulan hita man-didibi? Mamahlau hit ma\u00f1gopbla. Umaya yan para umakopbla. No siakasu. Kulan ha`anen picnic. Dios mihu!<br \/>\n\u2022 \u2022 \u2022<br \/>\nHu faisen amiguhu Magoo haf` na i taimamahlau mas misuette ke gai mamahlau? Ileg\u00f1a, \u201cSa` hagas taimamahlau ya nukeru-gue` nu guiya mismu!\u201d Dios tiampare!<br \/>\n\u2022 \u2022 \u2022<br \/>\nChat-usun palabra tat kumu \u201cmalaktus\u201d pot \u201ckalaktus\u201d, lache. Malaktus pot ma\u00f1an tautau. Pot ihemplo: Ti si\u00f1a ha di\u00f1gu asagua\u00f1a sa malaktus mampos\u201d. Kumeke ileg\u00f1a egu`!<br \/>\n\u2022 \u2022 \u2022<br \/>\nPot ne\u00f1kanu`, ileg\u00f1a si Juan Malas, \u201c`An \u00f1ala\u00f1g hau, chochu. `An ti \u00f1ala\u00f1g hau mu\u00f1ga chumochu. `An chumochu hau cha`mu gulususune\u201d. Dinanche!<br \/>\n\u2022 \u2022 \u2022<br \/>\nHa sa\u00f1gane-yu` un` lodu` mediku haf` siha mauleg na ne\u00f1gkanu` pot no bai` yomug. `Nai huli`e linedu` sintura\u00f1a, ileghu na guiya numesessita abisu ti guahu. Chata` mamomokat gi halom hospitat ni yinimog\u00f1a haf` na iridau alifante!<br \/>\n\u2022 \u2022 \u2022<br \/>\n`Nai hinasa i amiguhu hu se\u00f1as para u dalakeyu` halom. Hu tufu\u00f1g esta`i mina ` tres na napu ayu `nai ma`udai halom gi halom rubentason. `An tihu ayuda kase dimalas i prohimu.<br \/>\nTihu komprende dispues haf` na fa`gas pachot\u00f1ayu` `nai kada ratu ha lapblayu` man-mala`et siha na sentimentu. Tiha estotbayu` sa` haf` gumupu huyu\u00f1g siempre u liliku` estake mattu tatte.<br \/>\n\u2022 \u2022 \u2022<br \/>\nI cinnamon mauleg para mamunu` chetnot daibites. `An oga`an, hu ippe` i pan ya huna`ye mantikiya dispues hu kala\u00f1gkane potbus cinnamon yan dididi` miet ya hu kanu` yan makosidun chada`. Ha rebaha biahi-hu para i kemun `an pue\u00f1ge deste kuatru esta`i unu. Tatnai esta chathinasu-yu` pot este na chetnot sa` husoda`e cha`ot\u00f1a gi cinnamon. Chage!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Sessu te\u00f1ga gi programan \u201cMarianas Agupa\u201d madandan kantan tiuhu Colonel Alex Sablan ni ileleg\u00f1a \u201csa\u00f1gan&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[10329,10330,10331,10332],"class_list":["post-223267","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-colonel-alex-sablan","tag-juan-malas","tag-marianas-agupa","tag-tatkilu-haga-un"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/223267","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=223267"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/223267\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=223267"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=223267"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=223267"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}