{"id":224713,"date":"2016-04-06T06:06:15","date_gmt":"2016-04-05T20:06:15","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=224713"},"modified":"2016-04-06T06:06:15","modified_gmt":"2016-04-05T20:06:15","slug":"malingun-inangoghu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/malingun-inangoghu\/","title":{"rendered":"Mali\u00f1gun Ina\u00f1goghu"},"content":{"rendered":"<p>Ti mapot ta arelga ha`anita gi sisteman gobietnamentu kumu man-satton i kabisiyun hegsu` imperadot I Deni` umatetuye programan adelantu siha para i publiku.<\/p>\n<p>Ha nesessita este kabales na inestudian planu `nai todu patte guine ma\u00f1ainau gi prineponen program siha.<\/p>\n<p>Lau siha mismu chumapag ina\u00f1goghun publiku ginen taya` planu yan aksion para umamueba kualidat linala` i tautau siha gi se\u00f1gso\u00f1g.<\/p>\n<p>Pot mas ke benti a\u00f1os taya` hatsadan sueddu gi empleau siha gi todu atmos banda. Gi mismu tiempu tat familia ti inaminasa ni kumahulu` fektus siha gi tenda.<\/p>\n<p>Lau manbibu ma\u00f1guentos pot pinepble buente pot ti marepapara na i tai aksion niha mina mas didog pinadesen pinepble gi publiku.<\/p>\n<p>Namatman na mampos a`ga\u00f1g promesan satbasion problema siha. Esta pa`gu puru fabulas de chispas mientras mas malu\u00f1u` i kualidat linala` tautau-ta.<\/p>\n<p>Usun Fondu: I konstitusion iya Marianas prumebeniye na todu usun fondun publiku debi u inapprueba gi hechuran appropriasion ni lehislatura.<\/p>\n<p>Poresu mina` sige ha` hu apunta huyu\u00f1g na i usun $400,000 ni ma-usa gi mafahan MV Luta illigat. Debi ennau na fondu uma-apprueba finenina ni lehislatura. Asuntun appropriasion fondun publiku malimitte gi lehislatura. Ti ma-atorisa delegasion mamatinas appropriasion. Guaha mohon kampu matatiye lai konstitusion pot usun $400,000 para batkon familian i segundu gobietnu as Victor Hokog?<\/p>\n<p>Satbasion: I destrosiun ekonomia deste alacha mattu gi ha chu`otyu` pot sumen taya` konsiderasion gi tautau siha gi se\u00f1gso\u00f1g. I publiku man-inaminasa te`ug na sapet pot man-hasupag man-ma`gasta fondun ginen hiyu\u00f1g.<\/p>\n<p>Deste federat ni umamot hit disposision immigrasion, faketerian magagu yan bisnis Japones ni man-huyu\u00f1g destrosiu mapega gi santatte `nai biyon pot biyon pesus na fondu malagnos ginen iya Marianas. Guiya este siha na fondu numana`e hinago\u00f1g yan lina`la` i dikiki` na ekonomia-ta.<\/p>\n<p>Dispues de todu, hita ha` ni natibu mangaige gi uttimon ha`ane sige mandibina haf` masusede yan kau guaha satbasion para ta tutuhon umaregla tatte ha`anita. Kumeke ileghu debi i natibu u tutuhon maseha bisnis familia ni dikiki` punta pot punta. Si\u00f1a ha` dikiki` lau na fanda\u00f1a fuetsan todus sa` siempre fitme na pisu `nai manohge hit.<\/p>\n<p>Si\u00f1a ha` i man-da\u00f1kulu na bisnis manmatompu` lau i bisnis dikiki` sige ha` mamueba siha fitme gi todu mattiru. Naho\u00f1g kinalamten adelantun kualidat na linala` familia yan fondun setbisiun publiku. Estague` hu guiguife sa` este ha` chachala\u00f1a para ta suhaye mana` fan tailaye gi hinanau man-da\u00f1kulu siha na bisnis guine. Naho\u00f1g na sapet!<\/p>\n<p>Chomchum: Sige man-impirau pot mahatsan `sino mapegan man-presisu siha na fasilidat tat kumu hanom, kandet, chalan yan atbanat `sino paip apalacha` (sewer) para usun planu ni mangaige esta gi halom soko` iya Marianas.<\/p>\n<p>Manma-aminasa depattamientu yan ahensia siha para una` seguru na man-makonsidera ginagau petmisu ginen kompania pot lumenos gi halom tres dias.<\/p>\n<p>Kada planu, piot i manda\u00f1kulu, man-makompatte deste pisu, kandet, hanom, minetgut simientu, yan otru siha asuntu. Tinaka` este tiempu para uma-ina.<\/p>\n<p>Dispues i mas da\u00f1kulu na defektu gaige gi taya` planun administrasion taimanu para umakonduse yan konsige este siha na planu `nai fondun para hanom, kandet, chalan yan sewer apenanas\u2014kara`. I sankatan na patte Saipan tai hanom gi sanpapa` solu para uma-usa inestilan hanom tasi ni inipus guinagua\u00f1a.<\/p>\n<p>Buente mapot si Senadot Arnold Palacios yan Sixto Igisomar makomprende na i asuntu debi u huyu\u00f1g ginen planun administrasion. Haf` siha i depattamentu yan ahensia para umachogue fuera ke para u fan man-osge? Dispasiu umehute chemchum sasata!<\/p>\n<p>Sensian Yine`ase`:  Hu li`e` grupon estudiante ma\u00f1ugu` gi gima` maestran niha. Machuchuda` minagof ya sige matogtug i prohima. Dispues humanau i maestra para i tenda mamahan mantension pot taya` na`niha i estudiante\u00f1a.<\/p>\n<p>Hu komprende haf` motibu na ha chogue che`chu` karidat. Ayu `nai hu konfitma ta`lu na ti magpu` ha` che`chu` maestro gi halom kuattro lugan eskuela. Piot ya finagcha`e famaguon siha ni tinahu\u00f1g attension gi gima`. Ha dopblague` i maestra para u akude kulan famaguo\u00f1a.<\/p>\n<p>Tiempu yan gastun familia\u00f1a ha impe\u00f1a pot che`chu` yine`ase`. Magahet na tat mas sumen na` satisfichu ke para un` baba kanaimu gi numesessita ayudu. Uma`achule` yan che`chu infetmera piot gi man-nina`ye ti amtiyon na chetnot.<\/p>\n<p>Esta hu tayuyute ayu na maestra na umana`e mas mines\u00f1gon yan suette\u00f1a gi karera\u00f1a yan familia\u00f1a. Sumen nama`agem na che`chu` karidat. <\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Diripente:  Sige man-asablasus pot kuttura, tradision yan usun finu` Chamorro. Mientras ta fafama kadu` na diniseha-ta, malili\u00f1gu gi otru punta usun li\u00f1guahe sa` 90 pot sientu na famaguon natibu man-finu` E`E\u00f1glis deste pa`gu manana esta`i minachom atdau.<\/p>\n<p>Guaha `nai in` analisa kau umaya i planu yan i ma-intended na resutta? Ti chagu siempre u fali\u00f1gu i mantuge` na finu` Chamorro. Un` hinerasion ya ti un` fanague` i manatatte taimanu matuge` li\u00f1guahen niha siempre u fali\u00f1gu silensiu gi minachom atdau. <\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Pot Chaleg: Hu soda`un` amiguhu chumuchupa gi hiyu\u00f1g hospitat. Bes enkuando ileg\u00f1a i prohimu na ti amtiyun kanset gofes\u00f1a. \u201cHeku`a haf` este na otdin mediku i para bai` para chumupa lau esta sala` gofes-hu\u201d. <\/p>\n<p>Ineppe ni otru ti amtiyun, \u201cTi chichipa-yu` lau kanset yan sala` lokue` gofes-hu. Buente si\u00f1a masa\u00f1gane-yu` para umiba`!\u201d Sige dispues hu tayuyute i dos amigu`hu sa` ti apmam siempre u fan madispone. Ai na fina` grasia gi halom te`ug na chinatsaga. <\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Estaba lokue` amiguhu Magoo manasasaga. Mayaye yan malahyu kako`\u00f1a. Hu faisen haf` chenot\u00f1a. Ileg\u00f1a na ha daflogue abunen ayuyu ya tinatse. Haf` na sume` grifu santate\u00f1a. Ayu buente na `an mamokat kulan palao`an ni pa`gu mandeskakatga. Dios mihu!<\/p>\n<p>Dispues sige chaka chaleg\u00f1a pot un` amigu\u00f1a ni ma-utot damagas ade\u00f1g\u00f1a pot lamas. Era inadite i prohimu daibites ya `nai iridau mapot magu\u00f1g estake debi de uma-utot pot no i binenun bakteria gi halom haga`\u00f1a u inaffekta titanos\u00f1a. Ha admite lokue` na daibitesgue`. Hu \u00f1a\u00f1gon na u adahegue` na uttimo\u00f1a ma-utot damagas\u00f1a lokue`. A`saina! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ti mapot ta arelga ha`anita gi sisteman gobietnamentu kumu man-satton i kabisiyun hegsu` imperadot I&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[10750,10751,10752,10753],"class_list":["post-224713","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-chomchum-sige","tag-diripente-sige","tag-pot-chaleg-hu","tag-victor-hokog"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/224713","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=224713"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/224713\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=224713"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=224713"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=224713"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}