{"id":225288,"date":"2016-04-13T06:00:27","date_gmt":"2016-04-12T20:00:27","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=225288"},"modified":"2016-04-13T06:00:27","modified_gmt":"2016-04-12T20:00:27","slug":"nai-kara-kahan-gobietnu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/nai-kara-kahan-gobietnu\/","title":{"rendered":"`Nai Kara` I Kahan Gobietnu"},"content":{"rendered":"<p>Todu gobietnu ni pinalo`pu` da\u00f1kulu na dibin programan man-ritirau (pension) siempre kada ratu matompu`. I gobietnun iya Marianas ha didibi i \u201cretirement fund\u201d ennau i $789 miyon pesus pot tiha apase obligasio\u00f1a para empleau desde 1982.<\/p>\n<p>I apas man-ritirau mana e`esuette gi papa` otden kotten federat ni mafanana`an \u201csettlement fund\u201d. Machuchule` apas dididi` ginen casino yan otru kalaguag siha ya ma-apasen patten tiau. Inipos na chinatsaga i manadan dibi. Kuandu menos gi nesessidat mayotmiente!<\/p>\n<p>Na da\u00f1a` $789 miyon na dibin kontra programan manritirau yan presente na dibi $510 miyon pesus sa` mamatmos Marianas gi halom mas ke $1.3 biyon pesus na dibi. Haf` `ste na defektu na pinadesen tadu\u00f1g chigu` ni sumen puti lau ti si\u00f1a un` estotba.<\/p>\n<p>Maseha suspichosu-yu`, ileg\u00f1a i amiguhu Magoo na debi bai` fan a\u00f1goghu gi tropan \u201csolutions driven\u201d. Ai a`gun? Dios mihu! <\/p>\n<p><strong>Gima` Familia:<\/strong> `Nai paire kinalamten ekonomia gi mediu ochenta siha na sakan, megai numa`e animu gi mahatsan primet guma` familia. Mauleg i appottunidat cho`chu` yan sueddu guihe na tiempu.<\/p>\n<p>Pa`gu na biahe inipos matai ekonomia, appenas cho`chu`, tat patte gi koyenturan aduana (nuebu na tax) kalalamten finu. Todu manchichichik haf` na redan antigu na karetan guaka.<\/p>\n<p>Este na chinatsaga sumen makat gi nuebu siha na tinituhon familia. U fattu bo`bu` binibun publiku pot este yan otru siha te`ug na problema ni humohogse familia. <\/p>\n<p><strong>Huntan leyisleche:<\/strong> Guaha `nai aksidente hu baba i television (Channel 23) pot huntan lehislatura. Ensegidas hu tulaika pot no bai` tinatme chetnot amku` (dementia) hamalefa. Guiya `ste i makat un` hassu nigap na ha`ane lau libianu 30 a\u00f1os antes.<\/p>\n<p>I dibati sessu apenas intellihente na presentasion ideu. Haf` na kareta ni sige lo`lu` sa` kumeke hokog gaselina\u00f1a. Puru entut siha na esplikasion. I bumatbaruye fuminu` E\u00f1glis ha lachai umaka hila`\u00f1a. I eskaleran sustansian asuntu siha mampos natatah. Hu punu` i television.<\/p>\n<p>Gi sanhilu` na guma, hu e`eku\u00f1gog un` senadot Luta todu finalulon ni baban finu` Chamoru\u00f1a. Mas dimalas `nai ha estira guatu gi finu` E\u00f1glis. Dios mihu na champuladu para mirendan talo`ane. Namase` i prohimu!<\/p>\n<p><strong>Relasion yan Amesta:<\/strong> Hu chage mana` pa\u00f1ot to`la\u00f1g da\u00f1kulu sin masedi mu\u00f1ga\u00f1gas maseha pot para u inos halom gi guetgueruhu. Hu su\u00f1gun pot pinadesin popble yan patgon matai. I pairastroghu-yu` muna` komprende-yu` haf` estau patgon matai. Ha padesi lokue` i amku` este `nai matai si nana\u00f1a `nai trabiha tres a\u00f1os idat\u00f1a.<\/p>\n<p>Dispues adumididi` `nai fumitme gi hinasoghu finu` i Saina pot tratamientu gi otru yan inadahe yan ayudu gi man-namase`. `Nai dichuyu` tautau `nai mas umeyagyu` haf` sustansian amesta gi otru `sino prohumu-mu. I puntu pot mauleg relasion yan otru kilisyanu.<\/p>\n<p>Ridondu i tanu`. Todu kumilulog huyu\u00f1g siempre u birague` tatte. Ayu i un` tailayiye libianu nina`e hau ayudu\u00f1a `nai gi uttimu besis guiya i mas mauleg na amigumu.<\/p>\n<p>Estague` siha finana`guen ma\u00f1ainata pot esta manginen ennau na katsada. Ayu mina` achog hechuran konbetsasion repara sa` finu` na palabra ma-impapatta gi maseha haye na kilisyanu. I finaposhu `nai echuyu` tautau fumanu`eyu` na parehuyu` yan otru prohimuhu.<\/p>\n<p>Hombre, `an tumohge hau apaga` pot apaga` yan maseha haye, repara sa` parehu yanu na plaset `nai tumohge hamyu. Morat? Parehu hamyu tautau! Mu\u00f1ga mama` prinsipen karisu pat prinsesan susomyan!<\/p>\n<p><strong>Dina\u00f1a Sentada:<\/strong> Dina\u00f1a` tautau gi maseha manu na nasion gaige gi finatinas sentada gi selebrasion ha`anen gupot, nobena, finagpu` lisayu `sino regulat na senan familia.<\/p>\n<p>Gi halom natibu, namagof na dina\u00f1a deste preparasion difiirientes klasen putahe, mahatsan tento` yan areglun lamasa yan siya siha.<\/p>\n<p>Gaige gi maprepara na ne\u00f1kanu` i dina\u00f1a` tautau-ta. I intension i para tada\u00f1a`e familia gi okasion selebrasion niha mismu kau gupot nobena pat primet komu\u00f1ion.<\/p>\n<p>Ti kustumbren tanu` i manbalutan ne\u00f1kanu`. I Tagalu ennau gai kustumbre. Ahe` ti Chamorro yan Karolinas. I puntu na makombida hau, gi finu` ma\u00f1ainata, \u201cPara tafan hita ma\u00f1ena\u201d.<\/p>\n<p>Adimas, dinanche yangin mata`chu\u00f1g hau ya un` da\u00f1a`e i gai gipot gi fina` namagof na konbetsasion. Estague` patte na makombida hau pot mas inatu\u00f1gu` gi entalu` bisinu yan man-atu\u00f1gu`. Ti makombida hau para un` fan balutan! Pot fabot tatiye haf` kustumbren i tanu`. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Direchu:<\/strong> Iya Marianas petmanente relasio\u00f1a yan Unidos Estados De America. Gaige este gi halom inakonfotman Covenant lai federal 94-241. Taya` si\u00f1a tumulaika este na lai fuera ke Congresson iya America.<\/p>\n<p>Maseha guaha giya hita ti ma\u00f1gonfotme, unu gi direchun sudadanu i para u due\u00f1on atmas pot proteksio\u00f1a. Kontodu i suprimu na kotte ha onra este na direchon sudadanu. Taya` si\u00f1a ta chogue fuera ke areglun lai pot bandan haye si\u00f1a mabende paki (handgun), apas lisensia yan otru siha areglu.<\/p>\n<p><strong>Repara:<\/strong> Nanalau `an man-e`salau i man-sabiun hegsu` I Deni` pot direchun Marianas gumubietnan maisague`. Paire! Lau na gi mismu sakudida na ti hita muna` kara` i kahan iya Marianas? Kau fitme patte este gi sisteman para ta gobietnan maisa hit?<\/p>\n<p>I problema taigue gi federat. Gaige gi halom gima`ta mayotmiente i defektu. Mauleg sa` gaige talayan federat para u tagam yan husga disposision ni manlache kontra i publiku `sino diktatot sisteman gobietno-ta. Magofyu` ni presentin federat pot kabales ha pupulan i tai nina` si\u00f1a ginen che`chu` kabron yan miron grupon kriminat manma-elihe.<\/p>\n<p>Pot ihemplu: Mana`e i kompanian segundu gobietnu $400,000 para u fahan i MV Luta sin disposision appropriasion ginen lehislatura. Na ti mandatun konstitusion na todu fondun publiku debi u inaprueba ni lehislatura? Haye otru bisnis guine manana`e nu este na klasen ayudu? Pot fabot tatiye lai konstitusion. Dalai lala`et miyu gi propiu disposision taimanu ginagagau gi lai.<\/p>\n<p>Chalegua hamyu `an hilu` pisun lai `nai ma\u00f1gekuentos hamyu. Pa`gu `an oriyan i lai, pues chage lumiliku`e i depattamentun koreksion giya Susupe `nai man-mapepega i umisague lai.<\/p>\n<p>I mandatun lai ni unu u soplu gi matatiyen haf` ginagagau yan kastigu para i umisague pisun areglu. Ginen areglun lai mina` guaguaha areglu gi entalu` todu gi halom komunidat-ta. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Todu gobietnu ni pinalo`pu` da\u00f1kulu na dibin programan man-ritirau (pension) siempre kada ratu matompu`. I&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[10891,10892,10893,10894],"class_list":["post-225288","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-amesta-hu","tag-gima-familia-nai","tag-paire-lau","tag-repara-nanalau"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/225288","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=225288"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/225288\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=225288"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=225288"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=225288"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}