{"id":225816,"date":"2016-04-20T06:00:38","date_gmt":"2016-04-19T20:00:38","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=225816"},"modified":"2016-04-20T06:00:38","modified_gmt":"2016-04-19T20:00:38","slug":"seriosu-na-chenot-natibu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/seriosu-na-chenot-natibu\/","title":{"rendered":"Seriosu Na Chenot Natibu"},"content":{"rendered":"<p>Guaha `nos kuantos chenot ni sumasapet i natibu piot gi bandan kanset. I Unibersidat iya Guam maregalu `nos kuantos miyon pesus para u estudiaye kanset pachot ginen usun pugua`. <\/p>\n<p>Sumasaunau fondu para estudiun kanset gi ligan kosas famalao`an. Da\u00f1kulu na fondu mania`\u00f1a i UOG para este na estudiu siha.<\/p>\n<p>Umadi\u00f1gan-yu` yan un` mediku pot mampos ma-umenta numeron tautau-ta gi chenot daibites. Ha mensiona na i desde antigu na tiempu i tautau ti i`usa asukat ni finatinas fakteria. <\/p>\n<p>Gaige naturat na asukat gi ne\u00f1kano`\u00f1a deste sune, kamute, kakaguates, ikamas, choda, dagu, talisai, niyok yan otru siha tinanom\u00f1a.<\/p>\n<p>Gi hinalom modetnu na modun linala` `nai ha tutuhon i tautau usun maprodusen asukat ginen faketeria. Duma\u00f1a` este yan `nai mafa` kustumbre konbi\u00f1iente mas na modun linala`. Preketu katsadan chenot daibites.<\/p>\n<p><strong>Asukat:<\/strong> I mafabrika na asukat un` ratutu ha` chinepchup ni siseteman tatautau-ta. Estague` umatisa tatkilu` na kantidan asukat gi halom haga`ta. Pinatek fu\u00f1gsion parahiya para u lagnos naturat na asukat ni mafanana`an \u201cinsulin\u201d. Tantu de ta afuetsas para u kalamten uttimo\u00f1a mumala\u00f1gu. Estague` na puntu `nai ha hatme hit daibites.<\/p>\n<p>Uttimo\u00f1a i mafabrika na asukat ni debi u yinamag ni naturat na asukat ti masusede. Ha tutuhon sumeha kulan sewer gi gatdun paip ya ha tutuhon hit muna` fanchatsaga. Todu modun chenot fina\u00f1agu nu este na chinatsaga.<\/p>\n<p>Gigon daibites i tautau todu patte gi sanhalom\u00f1a siempre u inaminasa nu este na chenot. Pininu` re\u00f1ihionmu `nai uttimo\u00f1a debi umakula gi sentriun dialysis. Los uttimu kontodu korasonmu u sinapet `nai matai fu\u00f1gsio\u00f1a. Suhaye mafabrika na asukat!<\/p>\n<p><strong>Finana`gue:<\/strong> Sattun na finanague ginen ma\u00f1aina-ta i para tafanachu gi dos ade\u00f1g-ta. Yangin mantension familia tinanaho\u00f1g pues ta dopbla hit gi manera para tana` kabalise nesessidat-ta. Da\u00f1kulu na animu ni mafattu ginen finana`guen ma\u00f1aina-ta desde `nai man-famaguon hit.<\/p>\n<p>Hu chage machochu` gi puettun iya Tanapag man-umpa\u00f1g 90 libra na simientu tres dias sinparat yan dos cheluhu. Kada unu ma-apase tres pesus gi dia. Diberas ayu solu na biahe `nai hu chage kontodu tola\u00f1g-hu yayas.<\/p>\n<p>Kontodu che`chu` gualu kada finagpu` eskuela yan uttimun semana patte gi tarehan mame diariu. Ai na manlodu` ta\u00f1ganta\u00f1gan in` desmonta yan hale` gi lanchun iya Tagpochau. Ayu `nai in` tanume todu klasen ag`gun haya desde kuattru klasen sune, kamute, dagu, mendioka, todu klasen choda yan nika. Kontodu saki masuesuette ginen tinanum mame!<\/p>\n<p>Dispues mattu un` tihun mame kumekeha as tatahu na masakenguan-gue` manadan tinanom\u00f1a. Ileg\u00f1a i amku` tai bisnis kumeha sa` ginen un` tiempu guiya lokue` hagas fotten sakin lancheria gi santatte na patte Saipan. Dios mihu!<\/p>\n<p><strong>Luseru:<\/strong> Kada unu gi entre hita gai luseru. Guiya ennau i malulog na konsensia-mu desde pinatgon-mu. Ennau na luseru un` u`usa diariu gi disposision asuntu siha.<\/p>\n<p>Dudayu` kau un` masge` gi haf` dinanche pat lache. Gaige gi tatten hinassomu i metgot na luserun ha`animu. Ginen este na luseru mina` mas mauleg na amesta ta establese yan otru. Kanaha` hasan man-abag hit gi haf` propiu na che`chu` echu tautau.<\/p>\n<p>Un` amiguhu sessu hali`e luseru piot `an chatanmag ni man-i`ina ma`lag gi sanhaya na mapagahes paraisu. Likidu na pution ni mali\u00f1gu inina\u00f1a `an kahulu` i atdau. Umanog ta`lu dispues de lemlem tautau.<\/p>\n<p>Este na luseru debi u guaha mas finana`gue gi famaguon-ta siha. Debi ta talun` gumuaguat famaguon-ta ineyag respetu, hinimidde, yan otru siha bittu ni man-benefisiosu para siha. Sumasaunau matatpa\u00f1ge, dottrina, primet komunion, yan makonfitmasion. Sumen mauleg yangin in` rikohe familia `an Dame\u00f1go ya infan hamyu man-hosne misa.  &#8212;<\/p>\n<p><strong>Homestead:<\/strong> `Nai ha lagnos si Moses i Israelitas siha ginen Ehiptu ha pega giya Jordan kumu petmanente na lugat niha. I otru banda mababa ya ma-establese homestead para todus ni manatte lau ti Israelitas. Pues desde ayu na tiempu guaha programan homestead.<\/p>\n<p>I namanman na asuntu dispues de ha puta` si Moses i tasi para una` fansafu i Israelitas i sen ti sinede ni Saina para u tatiye i linahyan para i otru banda. Lau ha osge matago`\u00f1a estake todu manfelis. Kasse guaha mas malagu` i Saina gi as Moses.<\/p>\n<p><strong>Tarehamu:<\/strong> Ileg\u00f1a i ma\u00f1ainata, \u201cI Saina sen man-apase.\u201d Este na finu` man-amku` sosopbla sustansia. Yangin ilegmu na soplu hau `nai un` tailayiye un` tautau cha`mu malelefa na siempre u fattu tarehamu. `Nai nina`e hau ni pattemu diberas esta dodopble ni sumen makat gi mismu tiempu! Ni kuantu na halan tala\u00f1ga ti bali! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Pot Chaleg:<\/strong> Dispues de ha patte si Yuus Tata i tautau siha para todu patte gi tanu, sige hu tatiye kau guaha rasan Chamorro yan manu na lugat `nai mapega. <\/p>\n<p>Kasse guiya este kumonfitma haf` na Cha`mu `sino Moru mafana`an rasan Chamorro. Buente aguaguat gi manu na nasion `nai mapega na kada ratu ma-esalague \u201ccha`,mu\u201d.<\/p>\n<p>Seguru-yu` na gaige gi entalu` nasion iya Asia `nai doku` i Chamorro. Dispues `nai o`sun mafa` si kopas ha fedus galaide`\u00f1a ya lumayag para iya Marianas. Lau kabilosu na fina\u00f1agu ya mes\u00f1gon gi todu mattiru.<\/p>\n<p>Kuattru na nasion kumefunas i Chamorro lau ni unu felis. Maseha \u00f1a\u00f1gon lau ha usa li\u00f1guahi\u00f1a mina` ti mafnas i finu` Chamorro. Ha praktika tradisio\u00f1a gi halom bara\u00f1ka na katsada ya safu. Haf` na katu ni un` gotde gi halom kostat ya un` yute. Sigiente dia gaige ta`lu gi menan potta-mu sige man-estotba para umana` chochu. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Kantan Lata:<\/strong> Kada hu bisita i amiguhu Magoo ya tai lateria (sitbesa) ha tutuhon kumanta para una` magem-yu`. Ayu na kanta\u00f1a mas yahu pot guinaiya. Ileleg\u00f1a, \u201cI refuse to over you, I refuse to listen to\u2026.\u201d <\/p>\n<p>Gigon ha saulag este naho\u00f1g para mediu kes Lite na sitbesa. Era, hu sosoda` ma\u00f1ge` chaleghu gi palabra\u00f1a \u201cI refuse to over\u201d. `An un` akompara yan haf` gaige gi finu` Chamorro sen ti umaya. Lau fotmat ha kantaye-yu`.<\/p>\n<p>Dispues ha sa\u00f1gan grasia\u00f1a `nai matugue` gi gima` un` amigu\u00f1a ni chatpagu. Todu man-estaba gi lamasa ma\u00f1gakate ya man-a`akobla haye mas bonitu. Ileg\u00f1a si Magoo na tapbla sa` todu man-chatpagu ya tiha komprende haf` na para u fan a`akopbla. Dios mihu! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Guaha `nos kuantos chenot ni sumasapet i natibu piot gi bandan kanset. I Unibersidat iya&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[11032,11033,11034,499],"class_list":["post-225816","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-luseru-kada","tag-pot-chaleg-dispues","tag-tarehamu-ileg","tag-usa-2"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/225816","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=225816"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/225816\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=225816"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=225816"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=225816"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}