{"id":226426,"date":"2016-04-27T04:00:01","date_gmt":"2016-04-26T18:00:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=226426"},"modified":"2016-04-27T04:00:01","modified_gmt":"2016-04-26T18:00:01","slug":"mandaton-lai-konstitusion","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/mandaton-lai-konstitusion\/","title":{"rendered":"Mandaton Lai Konstitusion"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: left\">Segun pettinente na probision konstitusion debi uma`apase dibin gobietnu gi uttimon mina` segundu sakan desde ke humalom i nuebu na administrasion.<\/p>\n<p>Kumeke ileg\u00f1a na i dibi ni gaige poku `mas `omenus $572 miyon pesus debi uma`apase gi uttimon otru sakan, 2017. Ti si\u00f1a na para konbi\u00f1ienten niha para umatatiye. Lai konstitusion yan lai iya Marianas siha debi u fan matatiye. Estague` muna fifitme areglun gobietnamentu.<\/p>\n<p>Siempre tali`e disposision niha gi otru sakan kau matatiye mandaton lai konstitusion pot apas dibin gobietnu. Yangin para umafatkeluye pues siempre ta chule` halom gi kotte pot satton na tinatiyen lai i tanu` dehemunos haf` rayamu!<br \/>\n<strong><br \/>\nEsklabu:<\/strong> I kuestion kau ligat ma-apasiye gastun kumareran para iya China yan otru siha lugat ni un` kompania? I asuntu mas gaige gi bandan integredat ke ligat.<\/p>\n<p>`Nai ma-apasiye hau, ensegidas un` dibi ennau na kompania. Un` tutuhon mali\u00f1gun integredat sa` mama` hau esklabu yan galagun kompania. Un` tutuhon umeskapaye haf` dipotsihe obligasion-mu kumu offisiat publiku.<\/p>\n<p>Nahu\u00f1g lini`e-hu nu este na babarias desde 1978. `An un` batbaruye pues siempre un` fagcha`e problema gi ge`fena. Mali\u00f1gu kontodu ina\u00f1goghun publiku giya hagu. Lastima!<br \/>\n<strong><br \/>\nHanom Lancheria: <\/strong>I Lt. Govenor as Biktot Hokog ha punu` priniponen inestablesen inetnon pot ayudun hanom para i lacherian iya Luta pa`gu na semana. Este na ginagau parat ausiliu gi man-lancheru siha pot umafagha` i nessesidat ayudun hanom yan tiempun maipe `sino a\u00f1glu`.<\/p>\n<p>Malefa si Biktot Hokog na i fangualu`an `nai ha sosoda` mantension familian niha i lancheru siha. Ha punu` este na ginaau gi hilu` natatah na eskusu siha. Estake para u si\u00f1a mattu ayudun hanom ginen as Biktot Hokog atrasau sa` monhayan mankimason todu tinanom lachenru siha.<\/p>\n<p>Malefa si Biktot na mana` sikat gayun gayera kaiha parehu yan `nai ha punu` linala` lancheru giya Luta. Malefa lokue` na responsablidat offisiat publiku i para u ayuda tautau\u00f1a umadelantan maisa hinago\u00f1g niha. Lastima i appottunidat sa` ha lu\u00f1u` yan punu` mas linala` i mamopble na lancheru!<br \/>\n<strong><br \/>\nChechu` Kriminat:<\/strong> Ha annunsia i gobietnu na para una` para todu chechu` kriminat gi halom gobietnamentu. Mauleg na planu.<\/p>\n<p>Mas mauleg `an si\u00f1a hana` magahet ayu na fino`\u00f1a sin u kilulog halom gi fache` hipokritu `nai ha lumos maisague`. Tutuhon hau gi chineneg para u mana` suha (impeach) i segundomu as Biktot Hokog.<\/p>\n<p>Desde \u00f1gai`an `nai si\u00f1a ginen resulasion mana`en \u00f1aihon fondun publiku para un` bisnis guine? Tras hana` seguru na mana`e $400,000 pesus bisnis familia\u00f1a gi mafahan MV Luta. Siempre baina` fattu este na asuntu gi kotte. Donde `sta este na chochu` kontra i taxpayers!<br \/>\n<strong><br \/>\nDisintunau:<\/strong> Hu e`eku\u00f1gog sunidun imperadot hegsu` I Deni` pot esta pa`gu inipos disintunau. Kontodu kantot man-fatigau ni kantan niha. Dimas de umatulaika sige ha` de marepite! Kulan mohon tropan ta\u00f1ga!<\/p>\n<p>Hu faisen kau taya` otru kanta matu\u00f1gu`. Ileg niha hu\u00f1gan. `Nai ma\u00f1ganta, i mismu disintunau na sotfa sige marepite. Manyayas! Dalai ya tima huhu\u00f1gog na inipos disintunau kantan niha. Ileg\u00f1a un` kantot, \u201cKetu Ta Iku sa` guaguan apas mamame maseha disintunau\u201d. Man-osgun. Taya` planun adelantu!<br \/>\n\u2022\u00a0 \u2022\u00a0 \u2022<br \/>\n<strong>Amot Manhassu:<\/strong> Mattu un` suruhanu gi gima` ume`e hagun mala`et ke tinegcha` atmagosu para u lomug para amot. Hu tugane un` hagun tro\u00f1kun \u201cnim\u201d para u ta\u00f1a`. Esta nina` fofofu ni mala`et\u00f1a.<\/p>\n<p>Ma\u00f1ule` sa` dinanche na hagun. Hu faisen haf` na klasen chenot para u amte. Ileg\u00f1a, \u201cChampuladu!\u201d Ha esplika na guiya este na chenot i sentaya` koneksion entre titanos yan sekus i mala\u00f1gu. Udu! Huna`e un` pu\u00f1u doni` sali para u chage puede fuetsau pinila` chenot champuladu. Ai na grasia!<br \/>\n\u2022\u00a0 \u2022\u00a0 \u2022<br \/>\n<strong>Tai Ma`\u00f1au:<\/strong> Mu\u00f1ga mafatta tai respetu-mu (ma\u00f1an presonidu) kontra areglu yan lai i tanu`. Piot ya gaige hau gi tatkilu` na puestu. Mas magu`ot hau satton na responsablidat gi tinatiyen lai siha. Dispues, cha`mu malelefa na sisteman demokrasia i modun gobietnamentu guine.<\/p>\n<p>Ti umah\u00f1au na siempre adumididi` ta tutuhon umaregla tatte tano`ta gi hilu` sisteman demokrasia pot interes i linahyan. `An tai planu hau rumespeta haf` mandatun lai siha, pues maulg un` resigna hau ginen puestomu pa`gu. Cha`mu nana\u00f1ga na i publiku un` inafuetsas ginen puestomu. Ti mapot este machogue pot interes publiku `nai u tachu pot diricho\u00f1a.<br \/>\n\u2022\u00a0 \u2022\u00a0 \u2022<br \/>\n<strong>Arestau:<\/strong> I ma-arestan ginen ma`gas polisia pot masogne ha abusa un` minot na patgon palao`an tat tiha tomba guine gi alacha. Makat na mensahe `nai ha fondu ina\u00f1goghun publiku gi depattamentu ni pumupulan pas yan safun membron komunida guine.<\/p>\n<p>Dispues ileg\u00f1a i ginen ma`gas polisia na baba mata\u00f1a mina` ti si\u00f1a ha tu\u00f1gu` kao minot. Lau ha segunduye gumalute i mismu patgon. Magahet na tiha ketu\u00f1gu` haye ha fefuegu? Hombre iya, komprendiyun i guafen minamahlau ni hagu mismu sumo\u00f1gge.<\/p>\n<p>Namase` i prohima sa` petmanente ayu na palada\u00f1g giya guiya. Namase` pot todu i botlu yan minamahlau ni para uchahlau ginen man-atu\u00f1go`\u00f1a. Puede u ma-akonseha pot para uma-esgaihon tatte gi dinanche na chalan lina`la`. Pinasensia yan yine`ase`!<br \/>\n\u2022\u00a0 \u2022\u00a0 \u2022<br \/>\n<strong>Finu` E\u00f1glis: <\/strong>Un` finagpu` eskuela, hu chuchule` un` sandwich para i gima`. Hafaisenyu` si nanahu haf` chinilele`hu. Hu sa\u00f1gane na sandwich. Ha laladeyu` na \u201csandrich\u201d ayu, ahe` ti sandwich. Gi sigiente dia ha koriheyu` i maestraghu na \u201cw\u201d gaige gi palabra ti \u201cd\u201d.<\/p>\n<p>`Nai mattuyu` gi gima` hu sa\u00f1gane si nanahu na basta mafana`gue-yu` finu` E\u00f1glis sa` puru lache. Lau ansianu i amko` na para bai`n fan Amerikanu yan i atilo\u00f1ghu! Ai na grasia!<br \/>\n\u2022\u00a0 \u2022\u00a0 \u2022<br \/>\n<strong>Chiliguagua`:<\/strong> Hu tatiye un` premihu tumalaya. Era guahu chumuchule` i guagua` tumalaya. Gi un` tapada buyada kinine`\u00f1a na laiguan, tiau yan manine\u00f1g. Sigeyu` chumefla sa` esta nahu\u00f1g para kelaguen mame yan mane\u00f1ghe\u00f1g sitbesa.<\/p>\n<p>Gi kinekeyu\u00f1g mame sumugu` un` prohimu ya ileg\u00f1a mauleg\u00f1a `an lamasan fiestan patron `nai mapega i kelaguen. Inna`e todu. `Nai sige ham mumaneska dispues ileg\u00f1a na taya` chesan mame. Hu sa\u00f1gane na gaige ha` damagas-hu para bai chopchup! Ai na chaleg ham! Hombre makat ta \u00f1ega che`chu` santos.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Segun pettinente na probision konstitusion debi uma`apase dibin gobietnu gi uttimon mina` segundu sakan desde&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[11178,11179,818,11180],"class_list":["post-226426","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-biktot-hokog","tag-disintunau-hu","tag-mali","tag-manyayas-dalai"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/226426","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=226426"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/226426\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=226426"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=226426"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=226426"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}