{"id":226944,"date":"2016-05-04T06:00:49","date_gmt":"2016-05-03T20:00:49","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=226944"},"modified":"2016-05-04T06:00:49","modified_gmt":"2016-05-03T20:00:49","slug":"saludu-para-si-nana","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/saludu-para-si-nana\/","title":{"rendered":"Saludu Para Si Nana"},"content":{"rendered":"<p>I apaga`\u00f1a tat ti umapu`, finu yan yo`ase` kanai\u00f1a lumasa ha`ita, kari\u00f1osa na palabra muna` fan maggem yan humidde chinatsaga-ta. I ma\u00f1ge` chaleg\u00f1a regaluta.<\/p>\n<p>Halom katma yan pagyu, tumachu` gi fihon asagua\u00f1a yan famaguo\u00f1a, listu. `An presisu ha mattitgue` pot nesessidat todu. Guiya umaregla yan muna` katma todu kinalamten familia. Guiya este na palao`an i ta a`aga\u00f1g \u201cna\u00f1g\u201d `sino nana. Diariu, fitme guiya pumulan todu estake mandeskansa `an pue\u00f1ge.<\/p>\n<p>Un` nana ni sessu mattu gi hinasoghu (meditation) i fina`pos Santa Maria desde ke masentensia i lahi\u00f1a sin umisau, makastiga, ma`atane gi kilu`us, mapunu`, mapega gi saga\u00f1a estake luma`la` gi mina tres dias.<\/p>\n<p>Hombre hita ni tautau ensegidas man-impirau hit `an guaha umaminasa patgonta. Hassu fan i silensiu kulan kinilu na fina`pos Santa Maria ni gaige ha` gi mena\u00f1a na sige makastiga lahi\u00f1a. Ni unu umatrebigue` man-ayuda pot mina`a\u00f1au. Ha su\u00f1gun todu mattrata ya mattiru estake kahulu` i lahi\u00f1a i la\u00f1get. Poresu na este na biahe hu o`onra fietmiente si Santa Maria, nanan todu ma\u00f1gilisyanu gi enteru elmundu.<\/p>\n<p>I nanan guma`, guiya i kusinera, labandera, infetmera, yan nana-ta ni pumulan hit desde ke ma\u00f1gunanaf estake manfitme primet pasuta.<\/p>\n<p>Poresu, na achog ta di\u00f1gu `nai ta establese mismu familiata sen ti magtos satton na bisita giya guiya piot gi ha`anen gupot siha.<\/p>\n<p>Ni haf` tasa\u00f1gan ti apasiyun i guinaiyan nana, anchu na pinasensia yan sugat na sensian mines\u00f1gon gi halom linau, katma pat pagyu. Finu` inapagat un` kanta, \u201cAyu na hagu lokue` ni patgon para i sainamu mu\u00f1ga ingratu\u201d. Si Yuus Maase` para todu man-nana pa`gu na Dame\u00f1go. Echa ham bendision mame!<\/p>\n<p><strong>\u2018Chalan Iya Hame\u2019<\/strong><br \/>\nTat ti chumage kumefunas rasan Chamorro desde tiempun Espa\u00f1ot. Mattu gi tai respetu Espa\u00f1a yan Amerika `nai umabende tanu` yan tautau Guahan. Na ti mantautau i Chamorro?<\/p>\n<p>Kasse ti masupone na siempre u fan da\u00f1kulu famaguon natibu `nai matutuhon makuestio\u00f1a anaku` na tratamientun esklabu yan kau este futtunan famaguon niha?<\/p>\n<p>Masusesede este pa`gu giya Guahan. Banidosu-yu` na mumetgot sentimientun natibu umebalua haf` masusede yan ma\u00f1gge, gi finu` un` kanta, \u201cchalan iya hame\u201d.<\/p>\n<p>I hinalom da\u00f1kulu na planun militat yan nina` halom mas pine`lu (investment) gi industrian bisita, dos napu` este ni fuetsau tumulaika modun linala` tra\u00f1kilu na so\u00f1gso\u00f1g siha. Haf` binaba\u00f1a hihot yan mauleg na amesta entalu` natibu gi se\u00f1gso\u00f1g? Baba bendision ginen as Tan Maria yan Tun Jose? Na ti patte este gi kutturan natibu? Baba i pas yan tra\u00f1kilu na linala` natibu gi lugat niha?<\/p>\n<p>Mattu prontu i tiempu `nai i natibu debi u tutuhon fumaisengue` haf` si\u00f1iente\u00f1a gi futtunan famaguon niha. Tai bali i adelantun militat yan industrian bisita yangin para umakontinua mafa` konbiniente na katsu i natibu! Siha i mames na fruta, i natibu lamas yan `ansobla! Mauleg uma-ebalua i kareran yan futtunan natibu!<\/p>\n<p><strong>Asuntun Hine\u00f1gge:<\/strong> Ha faisenyu` un` \u00f1ietu haf` kumeke ileg\u00f1a \u201ca\u00f1klan espirituat\u201d. Para hinebe\u00f1a satton na patgon gi bandan relihion. Lau gada` para u komprende haf` finaise\u00f1a.<\/p>\n<p>Hu pasensiaye umesplikaye gi ti mapot na eskalera na i asuntu pot hine\u00f1ge gi Saina. `Nai un` aksepta i Saina gi ha`animu ya un` pega ina\u00f1goghomu enteramente gi disposisio\u00f1a, guiya ennau a\u00f1klan espirituat. Ni u fattu chubasku ti u lailai galaidemu sa` esta un` a\u00f1kla fitme gi saga\u00f1a. Siempre diariu un` fanayuyot parehu ha` ginagau bendision yan agradesimientu.<\/p>\n<p>Kada tautau difirensiau manera `nai ha embrasa a\u00f1klan espirituat. Gi uttimu besis siempre u esgaihon halom i ayudun i Saina.<\/p>\n<p>Guaha makat sinesedihu gi uttimon ochenta siha na sakan ni bumirayu` tatte gi Saina. Hu appelayu` lokue` bendision gi as Santa Maria ginen i sumen sinantusan na dos patman kanai\u00f1a.<\/p>\n<p>Felis yan katma karerahu desde ayu na tiempu. I Saina gacho\u00f1ghu diariu. I mames yan gloriosa na nanahu as Santa Maria numana`eyu` katma, mines\u00f1gon, pinasensia, silensiu yan hinimidde. A\u00f1klan espirituat!<\/p>\n<p><strong>Karera:<\/strong> I pa\u00f1gpa\u00f1g napun linala` un` klase ha` `nai ni unu soplu. Siempre un` falag un` bandan katsada `an mali\u00f1gu hau gi kareramu. Un` halom gi ka\u00f1ada `nai si\u00f1a lokue` mali\u00f1gun \u00f1aihon hau estake si\u00f1a un` soda` tatte manana na kandet i se\u00f1gso\u00f1g.<\/p>\n<p>Guaha si\u00f1a un` tulaika lau los dimas esta monhayan ha dispone todu desde tutuhon i tanu`. Yangin ilegmu na mifuetsa hau, pues chage fan tumulaika dineku` atdau desde sanhaya esta sanlagu. Este na puntu `nai un` lili`e manu china nina` si\u00f1an tautau. Un` mafa\u00f1agu, la`la` yan dispues madispone. Tatnai huli`e mana atlibes este na disposision.<\/p>\n<p><strong>Usun MJ:<\/strong> Fuera de asukat, i agaga` na patte gi haga` i tautau ti komprendiyon haf` na umayuyunat chumochu naturat na asukat ni mafanana`an \u201cinsulin\u201d.<\/p>\n<p>Unu gi dos muna` para mayamag asukat man-da\u00f1kulu ni si\u00f1a dispues hana setbe tatautau-ta malimiendan hinemlo`ta.<\/p>\n<p>Masoda` gi estudiun un` grupon tautau ni umu`usa marijuana na menos probleman haga` niha kumanu` asukat naturat. Mas lokue` menos chansan niha daibites sa` mangai ganas ma\u00f1ochu. Inafuetsas i haga chumopchup naturat na asukat.<\/p>\n<p>Ti hu u`usa este na attifisiu lau yangin mauleg sineda` estudiu dispues, sa hafa na para ta \u00f1ega gi numesessita. Haf` este `nai humalom fakterian amot siha ya ha lachai muna` tailaye usun niyog. Pa`gu, tat ti umatitisa na paire na patte gi homlu` na ne\u00f1kanu`. `An baba, pues hagas ha punu` tautau isla siha gi enteru Pasifiku. Lau miyon na kepblen niha maprotetehe`! Chechu miron!<\/p>\n<p>Pot reputasion marijuana mina` mamapot machoneg mas estudiu. Lau siempre uma-estudia mas haf` na taiguine na modun benefisiu yan ayudu mafattu gi mandaibites siha giya America. I kuestion: kau marijuana i sigiente amot para mandaibites gi enteru elmundo? Ti namanman `an uttimo\u00f1a makonfitma na hu\u00f1gan propiu na klasen usu para mandaibites.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I apaga`\u00f1a tat ti umapu`, finu yan yo`ase` kanai\u00f1a lumasa ha`ita, kari\u00f1osa na palabra muna`&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[11330,818,3242,499],"class_list":["post-226944","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-asuntun-hine","tag-mali","tag-santa-maria","tag-usa-2"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/226944","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=226944"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/226944\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=226944"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=226944"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=226944"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}