{"id":227416,"date":"2016-05-11T06:00:25","date_gmt":"2016-05-10T20:00:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=227416"},"modified":"2016-05-11T06:00:25","modified_gmt":"2016-05-10T20:00:25","slug":"kehan-kotte-pot-400000","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/kehan-kotte-pot-400000\/","title":{"rendered":"Kehan kotte pot $400,000"},"content":{"rendered":"<p>Nigap na ha`ane huna` halom un` keha gi kotte pot usun $400,000 kontra sekretarian depattamenton finance yan segundu gobietnu. I fondu pot batkon MV Luta.<\/p>\n<p>I keha layeye pot para baina` madeklara ni kotte na ayu na disposision fondu tai bali pot makontradise lai konstitusion gi bandan appropriasion salape` publiku.<\/p>\n<p>Si Larissa Larson yan Biktot Hokog gaige gi keha. I konstitusion ileleg\u00f1a klaru na todu disposision fondun publiku debi u inaprueba solu ni lehislatura. Ti si\u00f1a i delegasion man-apprueba appropriasion fondu ginen resulasion. Gaige ennau na atoridat gi lehislatura ya debi u tutuhongue` gi sanpapa` na guma`.<\/p>\n<p>Si Biktot Hokog chumoneg este na resulasion `nai gi mismu tiempu ha tu\u00f1gu` ha` na siempre u benefisia bisnis familia\u00f1a. Desde \u00f1gai`an offisiat publiku masede chumoneg fondu para bisnis familia? Desde tutuhon ma-abusa yan ma-isague lai konstitusion `nai klaru na i pinetsigen Se\u00f1or Hokog pot interes familia\u00f1a. Taigue interes i publiku `nai masaulag supen tasi este na asuntu. Che`chu kabron yan gulosu gadas pot gadas.<\/p>\n<p>Desde \u00f1gai`an masede sekretarian finance umena`e fondun publiku ni tai appropriaision? Haf` na taya` kontrata pot areglun ma-apasen este na dibi ginen i sekretaria?<\/p>\n<p>Haye otru na bisnis manana`e fondun publiku ginen inapprueban resulasion? Kau magahet na man-didibi i publiku gi familian Biktot Hokog na ha has\u00f1gun dumisattende ginagau konstitusion gi este na asuntu?<\/p>\n<p>Mientras tantos, siempre u anog mas mana` taimanu usun este na fondu. Mas u gatdon i sekretarian depattamenton finance yan si Biktot Hokog `nai oppan publikamente manlache siha usun este na fondu. Te`ug i asuntu lau presisu na debi tana` klaru pot uttimu besis. I gobienamentun iya Marianas minananda lai siha ahe` ti ginen ma\u00f1an diktatot ginen `nos kuantos tarugu`! Gobietnamentun lai sistemata!<\/p>\n<p><strong>Che`chu` Kabron:<\/strong> Masoda` ni konsuttadot CUC na megai na elektrisida malili\u00f1gu entalu` i power plant estake u fattu gi tautau. Ni unu tumu\u00f1gu` malag mamanu ayu na mali\u00f1gu.<\/p>\n<p>Lau ha birague` i CUC ya hana` fan apase i publiku nu ayu na mali\u00f1gu. Haf` taimanu na hita para ta apase diskuidu\u00f1a mali\u00f1gun kandet? Gi primet lugat tita usa haf` mali\u00f1gu na elektrisida dispues gi hilu` insuttu hita mana` fan man-apase? Manu `nai ma\u00f1oda` i CUC kuentas\u00f1a?<\/p>\n<p>Hombre ke unu gigon hit man-dilikuente ha utot ensegidas setbisiun kandet yan hanom. Pues umokakat ya ha umpa\u00f1g gastun diskuidu\u00f1a gi publiku. Magahet na mantai konsensia hamyu chumogue haf` propiu yan dinanche? Adahe na kontodu dibin gobietnu kandet mas o`menos $30 miyon pesus in` yeti guatu gi publiku kadu ti in` has\u00f1gon. Na para che`chu` miron yan kabron!<\/p>\n<p>I konsuttadot ha mente lokue` na i presente na kapasidat kandet tinahu\u00f1g para otru siha nuebu na pinelun` adelantu (investment) ni manlalailai gi oriya. Ha nesessita Saipan nuebu na power plant. Sin este siempre todu ma\u00f1getun \u00f1aihon nuebu na pine`lu (investment).<\/p>\n<p>Dos fasilidat libianu inaminasa `an mababa i nuebu na hotel giya Garapan: kandet yan hanom. Mas didog probleman segundu attikulu para residenten Garapan, bisnis, yan eskuela. Mu\u00f1ga sa` mama` siudan mutu\u00f1g iya Garapn na biahe.<\/p>\n<p><strong>Tradision Respetu:<\/strong> Guaha lai federat pot usun che`chu` `sino finatinas otru tautau mafanana`an \u201ccopyright\u201d ni mumanda finaisen petmissu. Debi umana` halom este yan $25 pesus gi kada materiat gi Library of Congress giya Washington, D.C.<\/p>\n<p>Pot para baina` klaru, i tiuhu Bilin (William S. Reyes) yan asagua\u00f1a as Maria lamegai tinige` niha kanta pot ha`anen gupot siha `sino noche buena. Tat ti tumu\u00f1gu` este siha na kantan sa` oppan gi todu gima` Yuus gi enteru iya Marianas. Siha umesgaihon i korun gima Yuus CK pot apmam na tiempu. Entalu` gima Yuus yan kuatton eskuela, estague` kontribusion dos saina giya hita. Bien felis sa` esta mangaige gi taihinekog na deskansu.<\/p>\n<p>Lau guaha umatrebi siha umapudera tinige` i dos sainahu tat kumu si defuntu Boku\u00f1go` yan Kandido Taman. Sin petmissu mama` kepble i dos gi materiat otru. Ni sikiera fatsu na agradesimientu gi hechuran misan matai para i los probes. Lau fotmat ma-apudera kantan niha siha. Haf` na fiestan palacha` i masusede. Kuttura i para un` fa\u00f1aluda ni ti tiho\u00f1gmu?<\/p>\n<p>Tai intensionyu` fumaichanak ni unu lau debi in` fan fagahot haf` sustansian direchon due\u00f1un orihinat na kanta siha desde antes de in` fan echu tautau.<\/p>\n<p>Ma-usa lokue` sin petmisu tinige` biuhu Elias P. Sablan \u201cMafa\u00f1ago I Nino\u201d ni ha translada i tiahu Marikita gi finu` Chamorro. Na ti establisau gi kuttura sensian unestu, integredat yan agradesimientu `an para un` usa finachochu` otru? Malag manu` i amtau na sensian respetu guine na biahe? Manu `nai in` pe`lu abilidat ma\u00f1gge orihinat na sunidu? Kulan lamayot patte este mahas\u00f1gon pot che`chu` ladron yan gulosu. Lau kasse ma-usa lai halom tanu` (jungle rules) ma-apudera ti kantan niha.<\/p>\n<p><strong>Fitial:<\/strong> Gi modetnu na mantitige` kanta (sunidu yan palabra) taya` achaigua\u00f1a si Se\u00f1or Felix R. Fitial. Lamegai tinige`\u00f1a orihinat na kanta siha ni oppan punta pot punta gi atkipelagon iya Marinas. In` hassu \u201cI papa` i kandet\u201d, \u201cMames Korason\u201d yan \u201cAdios Korason?\u201d `Nos kuantos kanta tinige`na man-bonitu parehu ha` palabra yan sotfa. Guiya mumirese da\u00f1kulu na onru pot kontribusio\u00f1a. Hu tu\u00f1gu` si Mr. Fitial kumu hagas maestro gi eskuelan elementariu, CK.<\/p>\n<p><strong>Daibites:<\/strong> Iya Asia na patte gi enteru elmundu kumeke fama` sentru chenot daibites. Miyon pot miyon giya China, Japon yan otru siha nasion gi oriya man-nina`ye megai gi tautau niha nu estena chenot.<\/p>\n<p>Usun hinegsa` apaka`, asukat, asiga, fina` mames siha, mantikan ga`ga` ni hinegse ni taya` eksisiu primera na chalan para chenot daibites. Mas chadeg tinatme i tautau gi inamko`\u00f1a. Hasan i tautau isla `nai nina`ye nu este na chenot. Lau `nai matulaika bisio\u00f1a gi sentada\u00f1a diariu `nai ha tutuhon sumulon halom gi tropan daibites.<\/p>\n<p>Taya` si\u00f1a tumulaika bisiun sentada yan eksisiu ke hita mismu. Gaige asuntu gi dos patman kanaita. Tutuhon tumulaika haf` pa`gu bisiomu ya un` da\u00f1a`e familiamu sin ditension. Magahet na ma\u00f1ge` maipen hinegsa` apaka` yan totcheta siha ni tarega manadan asiga. <\/p>\n<p>Esgaihon familiamu guattu gi safu na puetton hinemlu`! I kualidat hinemlo`mu yan ha`animu hagu solu kapitan ennau na galaide`. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Enfin, yangin guaha mauleg na adelantun rinikohen aduana (tax) na sakan, kase ti lache yangin matutuhon ma-apase dibin land compensation, adelantun setbisiun hinemlu` yan nesessidat sisteman edukasion. Este na pinetsige umasegura na amtau kinalamten iya Marianas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Nigap na ha`ane huna` halom un` keha gi kotte pot usun $400,000 kontra sekretarian depattamenton&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[49,818,50,11440],"class_list":["post-227416","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-cuc","tag-mali","tag-power","tag-si-biktot-hokog"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/227416","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=227416"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/227416\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=227416"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=227416"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=227416"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}