{"id":230472,"date":"2016-06-22T06:00:31","date_gmt":"2016-06-21T20:00:31","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=230472"},"modified":"2016-06-22T06:00:31","modified_gmt":"2016-06-21T20:00:31","slug":"huegon-linguahe-natibu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/huegon-linguahe-natibu\/","title":{"rendered":"Huegon Li\u00f1guahe Natibu"},"content":{"rendered":"<p>Guaha priniponen aktu pot leksion finu` Chamorro yan Karolinas para umana` mandatu para umagradua i patgon gi eskuela guine. Lau i risetan chenot yan amot ginen medikun hegsu` iimperadot I Deni` acha lache. `An kanset i mala\u00f1gu haf` na para unna` gimen amot lo`lu`?<\/p>\n<p>Kulan masaulag supen tasi lau gai tinadu\u00f1g tupo`\u00f1a i asuntu. Haf` `ste na aktun tax asukat ni madisapprueba antes de u mahala tatte. Inipos na che`chu` hasupag sin luseru.<\/p>\n<p>Para u ma`ug usun li\u00f1guahe debi u tutuhongue` gi halom guma` familia. Dispues humalom i sisteman edukasion ya fotmat ha simientu ineyag famaguon gi hechuran konbetsasion, tinaitai yan ma\u00f1gge`. Yangin finu` E\u00f1glis deste oga`an estake u maigo` ennau na patgon pues taimanu para un` tanum giya guiya usun li\u00f1guahi\u00f1a?<\/p>\n<p>Dispues machage aduanan (tax) asukat yan fina` gimen man-mames siha intension para uma-ataha chenot daibites. Taya` linachi\u00f1a matutuhon gi fina` soft drinks (soda pops) mientras sige ta`lu ma-estudiaye haf` otru ni diariu ta konsusuma ni manda\u00f1osu. Haf` na ti mana`halom asigan kometsiu, pan, shoyu, soba, pugas, sitbesa, aguayente, tuba yan harina?<\/p>\n<p>I asuntu gai minapot ya ti ho\u00f1giyun haf` otru umatitisa chenot daibites. Ni ti asukat i asuntu lau gaige gi haga` yan pahariyan tautau. Pot ihemplo `an umayunat naturat na asukat i agaga` na patte gi haga` estague` tutuhon daibites. Gigon chafleg kinalamten pahariya-ta ha choneg chenot daibites. Mama` ferian daibites `an un` daflogue asukat!<\/p>\n<p>Debi ta dis-onse i toru ginen i kareta pot para ta planuye fine`nina para manu hit. Dididi` ya guaha sattun na planu ileghu na ta danche dispues karera-ta. Haf` mohon?<\/p>\n<p>Yangin puru sakudidan na`tatah yan gueku pues sumen namase` i publiku gi ti apmam yan pa`gu. Siempre u anog este sais mesis yan pa`gu `nai todu mansinapet pot diskuidun hegsu` I Deni`.<\/p>\n<p><strong>Man-\u00f1ahlala\u00f1g<\/strong><br \/>\nArestau dos offisiat DOC pot ma-aminasa un` presineru. Komprendiyon estau presineru lau kase man-malefa na tautau i mafafana` na prohimu. Dispues, iridau tatalu` i prohimu ni mahalan gotpe ginen kuatton presu. Pinasensia yan to`a na modun inadi\u00f1gan libianu ha pribene inachachag entalu` presineru yan guatdia. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Ma-aresta un` prohimu pot sige impirau yan man-estotba `nai bulachu. Makone` halom gi polisia. Finaisen i prohimu ni sarentu haf` ginime\u00f1a. Ileg\u00f1a \u201cBudweiser\u201d. Managu` i sarentu gi un` patrolman para umachuli`e latan Budweiser. Mamaisen i patrolman para hafague`. Sinablasus tatte: \u201cEsta hu tatagu` hau pues chule` mage chadeg!\u201d Era tiha tu\u00f1gu` i sarentu dumiletra \u201cBudweiser.\u201d<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>`Nai manunog i astronauts Amerika gi pilan sige mana`yog sa` Amerikanu finenina tumunog guihe hulu`. Dispues mali`e fina` ma\u00f1ila` gi lachagu`. Marikonose ya masoda` `nos kuantos Tagalu man-manununu katne. Man-mafaisen taimanu fattun niha hulu.` Ileg\u00f1a i unu, \u201cAi, Pilipine Airline\u201d. Esta nina` kuentos un` astronaut, \u201cDios tiampare kulan yuus. Maseha manu man-gaige ha`!\u201d A`saina!<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Este i burukan CW-2 na hutnaleros tat ti nina` kuentos. Kontodu pot yine`ase` yan mina`ase` ginen i biblia sige mana` paha kulan mohon direchu. I asuntu pot kontratan temporariu na cho`chu`. `An magpu` i kontrata debi u bira siha tatte gi tanu` niha. I lai federat pot immigrasion ti sumasaunau yine`ase` yan fatsu na kadu` direchu. Ritira hau gigon magpu` i kontrata! Gaige este gi lai USPL 110-229.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a un` Bangladeshi na apmamgue` sumaga Saipan ayu na guaha direcho\u00f1a sumaga guine. Huna` klaruye na i kontrata pot temporariu na cho`chu`. Taya` gi applikasio\u00f1a probision inakonfotma para u saga guine dispues de `nos kuantos a\u00f1os. Aike sa` ma\u00f1oda` finatinas\u00f1a na direchu. Ileg\u00f1a na man-tai ase` tautau Marianas. Hu sablasus na lai federat dumispopone asuntun immigrason. Mamatkilu. Pindehote! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Guaha lokue` un` mauleg na amiguhu Tagalu sige puminite na hagasgue` guine pot mas ke bente a\u00f1os. Kulan lugat niha Saipan. Hu kanifise umesplikaye na i lai federat pot temporariu na cho`chu`. `An monhayan debi u birague` tatte gi tano`\u00f1a. Ni lehislatura yan gobietnu mantai fuetsa tumulaika areglun lai federat.<\/p>\n<p>Magahet na man-namase` pot man-payon guine. Lau mientras man-gagaige guine ni \u00f1gai`an i banda praibet `nai u hatsa i sueddu sa` payun sumen baratu na apas ni ma-apapase tautau hiyu\u00f1g. Poresu na megai gi famaguon-ta madi\u00f1gu i tanu` pot baratun sueddu yan taya` appottunidat para siha. Dinanche na areglu para i tautau-ta! Ni u fa\u00f1gate lagu` haga` tat mas ke tautau-ta finenina!<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>I USCIS kontodu Guam ha disapprueba ginagau\u00f1a hutnaleros. I kompania ni chumage umappella kausan niha debi u apase kase $3,000 kada unu. Memegai\u00f1a lumetke ma-appellan este na asuntu pot mampos guaguan. Kase ni achog iya Marianas siempre u matasa parehu na mutta gi kada kausa. Estague` un` puntu ni umestotba kompania siha guine. Hu komprende na lai federat ya presisu ta estudiaye kau tiha estotba este direchon iya Marianas gi bandan self-government.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Mamaisen un` patgon biyinariu tres pesus para u famahan yan nobia\u00f1a na`niha hamburger. Inatan ni tata. Ha lagnos i amku` tres pesus ya hana`e lahi\u00f1a, ileg\u00f1a, \u201cEstague, ya otru biahe fan espiha palao`an ni labaratu!\u201d De dios mihu! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Humanau si Pedron Malas mamaisen petmissu gi as San Pedro para u akamu`. Inatan dispues ileg\u00f1a amku`, \u201cYa haf` taimanu i tres na linilesmu guihe huyu\u00f1g?\u201d Ha hedugue` si Du\u00f1g ya ileg\u00f1a na ti hahas\u00f1gun. Sinablasus tatte as San Pedro, \u201cTres na bastatdu gi tres difirientes na famalao`an ya ti un` has\u00f1gun?\u201d Esta pa`gu ti uma`asagua si Du\u00f1g. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Man-hanau un` familia para Disneyland. `Nai mattu gi entrada ileg\u00f1a un` tablon, \u201cDisneyland Left\u201d. Duru i famaguon ma\u00f1gake sa` mandini\u00f1gu ni Disneyland. Era direksion akague! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Un` minachom atdau, sige hu ebalua kada patgon deste kustumbre, edukasion, offisiu, bittun yine`ase`, gineftau yan otru siha. Magahet na ma\u00f1galagtos na famaguon. Kuattru muna` fonhayan kolehu ya huli`e na man-edukau gi ineyag niha.<\/p>\n<p>Desde umadi\u00f1gan yan ma\u00f1gge` esta man-mauleg\u00f1a ke guahu. `An huna` fan dibate anog eskaleran edukau na inadi\u00f1gan asuntu siha. Namagof sa` man-arespeta opi\u00f1ion. Mas namagof `nai huli`e na man-apinitiye.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Guaha priniponen aktu pot leksion finu` Chamorro yan Karolinas para umana` mandatu para umagradua i&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[818,9384,3241,11981],"class_list":["post-230472","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-mali","tag-pedron-malas","tag-san-pedro","tag-uspl"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/230472","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=230472"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/230472\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=230472"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=230472"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=230472"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}