{"id":23059,"date":"2012-07-02T07:25:37","date_gmt":"2012-07-02T07:25:37","guid":{"rendered":"http:\/\/newspaper.ctsi-logistics.com\/?p=23059"},"modified":"2012-07-02T07:25:37","modified_gmt":"2012-07-02T07:25:37","slug":"dibinan-manehante","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/dibinan-manehante\/","title":{"rendered":"Dibinan Manehante"},"content":{"rendered":"<div>Sige lahihu ha pache fotgun unai i hinatsasa\u00f1a fina\u2019 guma gi kantun tasi. Mientras tantos, hu ebalulua kau fitme ya ti umayamag `an monhayan.<\/div>\n<p>Dispues de a\u00f1glu\u2019, kau u madisgrana yan manu gi halom granun unai finenina para u muebague\u2019? Kau u batsala papa\u2019 i pumalu? Yangin hu\u2019 kula todu i inai ya unna\u2019 fan parehu minedu\u00f1g niha, kau u sustene tumachu ya ti u machalapun papa\u2019? Bula kuestion ni ti opiyun.<\/p>\n<p>I puntu: Todu ta petsige piot \u2019nai sumasaunau ha\u2019anen linahyan, debi u guaha listu na planu pot siakassu na madisgrana i asuntu ni ta petsisige. Dibinan manehante i asuntu ni debi ta atetuye sinparat para minauleg i linahyan piot gi halom ira \u2019sino mattirun naturat pat diskuiduta mismu.<\/p>\n<p>Hu tuka este na attikulu pot hu lie\u2019 na mampos matman i manehanten gobietnamentu guine. Ni unu malagu\u2019 mumueba kala\u00f1ke\u2019\u00f1a pot no buente u odda\u2019. Entre ennau \u2019sino mampos nina\u2019 fan disgnau ni te\u2019ug na asuntun linahyan siha na esta nina\u2019 fan udu, bachet yan ta\u00f1ga.<\/p>\n<p>Gi hilu\u2019 gueku yan oppan na taya\u2019 animu para uma-adelanta i ha\u2019anen i tautau siha gi se\u00f1gso\u00f1g, guaha mas para in\u2019 atrebi prumisenta gi batbaru na ma\u00f1an kabron yan muron na biahe? Kau magahet na man-tai haga\u2019 matan miyu para in\u2019 dage i publiku ta\u2019lu? Adahe na hame ni publiku dispues bai\u2019n pada\u2019 pechun mame mea culpa pot yine\u2019ase\u2019 gi man-tai balin miyu? De dios!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Mas didog mamamaila\u2019 <\/strong><\/p>\n<p>Klaru na man-apalo\u2019pu\u2019 siha sustansiau na asuntun linahyan ni muna\u2019 litiku kinalamten operasion gobietnamentu guine.<\/p>\n<p>Mientras gaston nesessidat publiku sige hulu\u2019, pinata\u00f1g \u2019nai sige lokue\u2019 man-mahuchum i bisnis siha. Este na chinatsaga fuetsau ha utut i kantidan rinikohen kontribusion tax. \u2019Nai ma\u2019tut i kontribusion tax, mas menos na fondu gi kaha para apas sueddu yan setbisiun publiku siha.<\/p>\n<p>Este na chinatsaga umafagcha\u2019 yan i mamamaila\u2019 na mattirun basnag ekonomian i mas da\u00f1kulu gi tanu\u2019, iya Uropa. Ya ti umah\u00f1au na este na pesti todu siempre u affekta kontodu hita guine. Estague\u2019 un\u2019 silensiu na milag lagu\u2019 botkan ni tat ti u so\u00f1ge sa\u2019 esta sige mage.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Fondun Retirau <\/strong><\/p>\n<p>Tat nasion maseha sumen da\u00f1kulu fuetsan ekonomia\u00f1a ti nina\u2019 matompu\u2019 ni obligasion fondu para i man-retirau. Deste America, nasion Uropa siha, Japon yan otru lugat siha sige ma-estudiaye taimanu \u2019nai para u kontinua este na setbisiu. Ayu mas ma-konsidedera i man-amku\u2019 ni numessesita ayudun hinemlu\u2019.<\/p>\n<p>Hita lokue\u2019 guine ti man-soplu hit ginen dibinan este na obligasion. Debi u fan ma-apase i man-retirau. Lau ginen manu mage ennau na fondu? Gi mismu tiempu, kau guaha tetehnan dispues de ma-apase i man-retirau para usun hinemlu\u2019, edukasion yan otru siha presisu na setbisiun publiku? Estague \u2019nai gaige i mamakat\u00f1a i kuestion. Lau na ti guaha man-offrese &#8220;better times&#8221; guine gi alacha?<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Eskatminan Silensiu <\/strong><\/p>\n<p>Estague\u2019 un\u2019 sumen bonitu na sunidu piot ya ginacha\u2019 hau mamatmos gi halom masgu\u2019 lago\u2019mu sa\u2019 para un\u2019 dinispacha as neni. I tunada paire finapos\u00f1a, kontodu palabras\u00f1a. Satton na finaisen gi nobia para un\u2019 ninae\u2019 ni dos patman kanai\u00f1a. I problema: si\u00f1aha\u2019 ninae\u2019 hau \u2019sino ha \u00f1ega enteramente finaisesen-mu.<\/p>\n<p>Chamu hinahala\u00f1g. Sige ha\u2019 chumukan i uttimu na diniseha ginen i korasonmu. Pasensiaye si neni gi hilu\u2019 kari\u00f1osu na iniga puede guaha kampu gi mames na koraso\u00f1a para un\u2019 ineppe prontu hafa un\u2019 diseseha. Siempre u fattu ennau na respuestasion, kau hu\u00f1gan pat ahe\u2019. Lau siempre u fattu antes de mina\u2019 tres na minachum atdau.<\/p>\n<p>Pot chaleg: Hana\u2019 hahassuyu\u2019 este na kanta \u2019nai man-mayute\u2019 i lalahen Saipan gi sisienta siha na sakan ni nobian niha pot mantai botas (boots) Beatles. Man-madalalag i boys ginen Guam. Ai, man-mayute gi un\u2019 banda pot botas kukunitus I\u00f1glatera. Ni pumadan Menuma\u2019 ti ginana tatte sensian neni. Sali ham ha\u2019 dispues de ma\u00f1ganta &#8220;Hard Days Night&#8221; para bai\u2019n lasa mamahlau mame pinadesen botas. Ai dios mihu na putin chetnot!<\/p>\n<p>By John S. DelRosario Jr.<br \/>\nContributing Author<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Sige lahihu ha pache fotgun unai i hinatsasa\u00f1a fina\u2019 guma gi kantun tasi. Mientras tantos,&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":18,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[51],"class_list":["post-23059","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-guam"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23059","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/18"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=23059"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23059\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=23059"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=23059"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=23059"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}