{"id":231539,"date":"2016-07-06T06:06:05","date_gmt":"2016-07-05T20:06:05","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=231539"},"modified":"2016-07-06T06:06:05","modified_gmt":"2016-07-05T20:06:05","slug":"libettat-iya-marianas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/libettat-iya-marianas\/","title":{"rendered":"Libettat Iya Marianas"},"content":{"rendered":"<p>Pa`gu na semana selebrasion Independence Day `nai gobietno-ta nasionat, Estados Unidos De America, ma-establese kumu nasion dispues de matuge` konstitusion gi 1787.<\/p>\n<p>Mientras tantu, kase 71 a\u00f1o desde ke ta selebra este na okasion. Guaha `nai in` hassu haf` signifikasion este na ha`ane?<\/p>\n<p>Bai pega i asuntu gi eskaleran `nai mangaige hit kumu man-libre gi papa` banderan Estados Unidos De Amerika. Kuestion: haf` kinemprenden miyu pot \u201clibre?\u201d<\/p>\n<p>Faktu na guaha direchota gumubietnan maisa hit ni gaige gi pahinan kontratan Covenant yan Estados Unidos De America. Lau man-libre hit ginen manadan dibin gobietnu? Man-libre hit gi tinatiyen lai desde konstitusion papa` esta i otru siha areglun lai? Kau man-aktibu hit chumoneg gobietnamentun lai?<\/p>\n<p>Listuyu` umoppe i kuestion siha. Lau makat para bai deklara \u201chu\u00f1gan\u201d gi kada unu. Lamegai eksisiun disposision asuntun linahyan man-malu\u00f1u` gi hilu` chatdisposision. Mauleg lokue` ta komprende na ma-areglan sisteman gobietnun demokrasia dispasiu na sahyan `nai mau`udai. <\/p>\n<p>Bes enkuando siempre tafan mattu gi puntan hosgsu` `nai enfin kabales ta komple to`a yan amtau na disposision gobietnamentu siha. Hita solu si\u00f1a umaregla asunto-ta sin ditension. Estake ta gacha` este na eskalera `nai si\u00f1a ta deklara na man-libre hit!<\/p>\n<p><strong>Diskonsuelu<\/strong><\/p>\n<p>Guaha besis `nai hana` galileg-`yu asunto-ta gi halom sisonyan diskonsuelu. Huna`e animu tumachu tatte para bai rikonose haf` masusede.<\/p>\n<p>Namanman maletken asuntun linahyan siha kulan diariu na bisiu. Hu konsidedera malag manu i manadan \u201cbiba\u201d yan offresimientu para uma-adelanta linala` familia siha.<\/p>\n<p>I ineppe ginen representante siha inipos \u00f1a\u00f1gon. Kase podu\u00f1g kabesan niha entalu` i se\u00f1gso\u00f1g yan kanifes ma\u00f1glu` hegsu` imperadot I Deni`.<\/p>\n<p>Sige hu ebalua manu `nai gaige sessu i seriosu na chinatsagan satbasion ginen Trenta`i Unu na sindalun publiku. Asuntu? Komplikau? Manaitai? Edukasion? Diskuidu? Abilidat ma\u00f1gomprende? Manu guine i dichu problema?<\/p>\n<p>Ni unu uma`atan haf` tinatet-ta para umakomprende i masusesede pa`gu. Pinalo`pu` este ni taya` planu para uma-esgaihon hinanau-ta mona. Gatdun gi tanu` diskalentau `nai sige man-afaisen kau guaha gayera lamuna sino fina` maneska.<\/p>\n<p>Mientras tantus, sige ha` mas ma-umenta problemata gi halom chubaskun rimulinun diskuidu. Ni unu gai ineppe disiente. Todu man-udu, ta\u00f1ga yan bachet. Taya` kampu fuera ke bai` kahla\u00f1gyu` gi lipes esperansa!<\/p>\n<p><strong>Nesessidat Amku`<\/strong><\/p>\n<p>Hu taitai un` attikulu pot `nos kuantos miyon na man-amku` Japones ni numesessita ayudu pot man-tatfena idat niha. Kustumbren Japones i attension gi man-amku`. Lau makat na obligasion `nai finagcha`e debi u facho`chu` i pipulan.<\/p>\n<p>Makat na obligasion piot `nai dos chume`lu uma`atahgue mamulan ya debi u fan machochu` gi mismu tiempu. Fina\u00f1agu problema tat kumu man-mapunu` ma\u00f1ainan niha pot machoneg ginen dos bibienda sino man-mayute namaisa gi chagu hogsu` yan kantun sadog estake man-matai. Mientras tantus, mas megai numerun man-amku` ni numesessita ayudun familia.<\/p>\n<p>Trabiha guine metgot kutturan familia gi ma-attenden dos saina gi inamku` niha. Lau hombre este huli`e na esta guaha ayudu ginen hiyu\u00f1g ni man-ma`apase kulan infetmera para siha u unatiende nesessidat un` amku`. Kau u fattu guihe na eskalera `nai gima` man-amku` `nai para ta pega ma\u00f1aina-ta kase i tiempu u dinetetmina.<\/p>\n<p>Bai` komprende yangin unu ha` patgonhu ni debi u fachochu` pot mantension familia\u00f1a. Diariu bai` preparayu` deste ne\u00f1gkano`hu, fanmaigo`hu, deskansu, numeron EMT para `an hu nesessita makone` para i hospitat yan gasgas halom yan hiyu\u00f1g gima`hu. Ti megai nesessidathu.<\/p>\n<p><strong>Direchun Natibu:<\/strong> Matutuhon inadi\u00f1gan estau politika giya Guahan. Umatotpe este yan atoridat Congresson Estados Unidos De America dumispone komplidu futtunan i tanu`.<\/p>\n<p>Mabasiha i asuntu entalu` direchun natibu dumidise futtuna\u00f1a yan obligasion federat gi madefenden nasion yan iya Pasifiku.<\/p>\n<p>Atoridat disposision gaige gi Congresson iya America gi todu asuntu pot Guahan. Taigue ennau na atoridat Congresso giya Marianas sa` i relasio\u00f1a dinispopone ni kontratan papa` i Covenant. Estague` i diffirensia gi bandan atoridat.<\/p>\n<p>I umestototba-yu` i si\u00f1a mahatsa maseha haf` na fasilidat militat sin konsentimienton natibu. Kontodu mahatsan fasilidat industrian turista sige ha` hulu` sin patttisipasion i natibu. Guaha komplimientu gi dos fasilidat malu\u00f1u` gi tautau tanu`.<\/p>\n<p>Este na sinisede siha fuetsau puma\u00f1gun i natibu haf` pattisipasio\u00f1a gi kinalamten ni siempre u fan inaffekta. Mauleg ma-insiste pattisipasion natibu propiu pot futtuna\u00f1a.<\/p>\n<p><strong>Tro\u00f1ku: <\/strong>Mafana`an \u201cpark\u201d, lugat ni mase\u00f1ala para sagan deskansu ni man-mahatsa gi `nos kuantu lugat. `Nai hu bisita unu na park giya Japon bonitu na lugat ni matanume manadan gulusina yan mahyau na tro\u00f1ku siha.<\/p>\n<p>Gatbu magahet I flores sakura`, flores nasionat Japon, ni gaige katkuet direksion gi halom park. Megai familia man-malitratu gi fihon este na flores. Dispues man-akone` man-amotsan taloa`ne gi fina` resturan.<\/p>\n<p>I gumu`ot attension-hu i manadan mahyau na tro\u00f1ku ni mana fan fila gi enteru lugat. Bes enkuando umasudayu` yan un` empleau i park. Hu faisen haf` na manadan tro\u00f1ku man-matanum. <\/p>\n<p>Ha esplika na i kulot betde sumen mauleg munakatma si\u00f1iente gi maseha haye na tautau. Nina` katma si\u00f1ientemu gi duranten dumeskansa-mu gi fina` ba\u00f1ku. Magahet na felis si\u00f1ienteghu gi ayu na finattog-hu gi park. Mauleg lokue` maigo`hu guihe na pue\u00f1ge. Dinanche na lugat deskansu piot ya un` kokone` i tropa.<\/p>\n<p>I otru lugat `nai husosoda` sumen na` pasifiku i kantun tasi piot gi lemlem tautau. Haf` mas gatbu ke minachom atdau gi sanlagu ni man-ina difirientes kulot. Inakompa\u00f1a este ni pa\u00f1gpa\u00f1g napun dikiki` gi kantun unai. Dispues gaige i suabe na guinaifen ma\u00f1glu ni sige ha gaput i hagun gagu siha. Paire kumu lugat deskansu.<\/p>\n<p><strong>A`ketu A`Iku<\/strong><\/p>\n<p>Ai na ma\u00f1ge` chaleg tuyan si Magoo gi mapos na Dame\u00f1go. Esta tutuhu` lago`\u00f1a mientras ha bibira i tininu siha gi hilu` guafe.<\/p>\n<p>\u201cA`basta a`tuge` este sa` ti a`komprende este guatu\u201d. Era, hasa\u00f1ga\u00f1gane-yu` para bai dis-attende ma\u00f1ge` sa` taya` mananaitai. Muchomas, dudague` kau makomprende haf` hu sasa\u00f1gan. Hana` fan hassun \u00f1aihon-yu`.<\/p>\n<p>Entre guaha probleman niha man-manaitai mina` ti makomprende i asuntu sino mahas\u00f1gun ma-upus pot no u fan gai che`chu`. Ke lau na ti manmanhula` para u fan man-ayuda?<\/p>\n<p>Hu tampa `nos kuantos representante yan senadot. Kulan man-madulog deris ya nina` fan imbeninau. Hu pesa ta`lu un` biahe. Parehu na ma\u00f1an taguan. <\/p>\n<p>Anog na hasan man-manaitai pettinente siha na attikulu pot para umakomprende asuntu ni mafafana`. Dispensayu`. I asuntu fumafana` siha pa`gu! Dios mihu! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Pa`gu na semana selebrasion Independence Day `nai gobietno-ta nasionat, Estados Unidos De America, ma-establese kumu&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[12349,10226,5350,12350],"class_list":["post-231539","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-direchun-natibu-matutuhon","tag-emt","tag-independence-day","tag-kustumbren-japones"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/231539","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=231539"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/231539\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=231539"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=231539"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=231539"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}