{"id":232056,"date":"2016-07-13T06:00:35","date_gmt":"2016-07-12T20:00:35","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=232056"},"modified":"2016-07-13T06:00:35","modified_gmt":"2016-07-12T20:00:35","slug":"edukasion-famaguon-ta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/edukasion-famaguon-ta\/","title":{"rendered":"Edukasion Famaguon-ta"},"content":{"rendered":"<p>Kada ratu mapusturaye finana`guen pot kuttura yan tradision. Un` obligasion ma\u00f1aina ni listu para umapega guatu gi sisteman edukasion.<\/p>\n<p>Gi memegai\u00f1a besis ma-upus i dichu pisu ni mafafana` diariu. Machoneg prinipone ni tai a\u00f1kla yan sustansia gi mapetsisige na asuntun kuttura yan tradision.<\/p>\n<p>Mapropone sisteman edukasion kumu pisun finana`guen li\u00f1guahe pot para uma-abiba usu\u00f1a petpetuamiente. Ti marikonose haf` propiu fu\u00f1gsion sisteman edukasion `an mattu gi asuntun fotmalidat finana`guen li\u00f1guahe. Puru che`chu` hasupag na priniponen lai. Dios mihu!<\/p>\n<p><strong>I kuestion ti mapot:<\/strong> Na ti primera edukasion i patgon matutuhon ginen halom guma` famiia? Kau hagu mismu ni saina unna` sesetbe li\u00f1guahen hila` nanamu gi famaguon-mu? I machogue na estudiu gi usun li\u00f1guahe gi halom gima` Chamorro ileleg\u00f1a na 90 pot sientu gi familia man-finu` E`E\u00f1glis desde oga`an. Haf` mohon ma suhun li\u00f1guahe gi hilu` este na attura?<\/p>\n<p>I che`chu` sisteman edukasion i para u konfitma yan simientu haf` i famaguon man-mafana`guen niha ginen i gima` gi hilu` fotmat na leksion. I para umasot-ta i sisteman edukasion para u katga este na obligasion che`chu` muron. I ma\u00f1aina debi siha u chahlau primera edukasion famaguon niha! Na ti hagas mapraktitika este guine?<\/p>\n<p>Kulan man-flores ma\u00f1an man-deskatgan obligasion saina gi otru ahensia ni tai obligasion! Ke lau kau ta komprende obligasion halom guma kumu saina? Sin usun li\u00f1guahe gi halom guma` mauleg ta prepara ma-enterun hila` nanata gi ti apmam yan pa`gu. Estague` na chalan `nai man-gaige hit pa`gu. Hita mismu umaminasa haf` naturat gi bandan li\u00f1guahe!<\/p>\n<p><strong>Benifisiosu:<\/strong> I man-mehnalom siha na professot pasifiku pot li\u00f1guahe umesplika haf` para umasusede `nai ti man-mafana`gue famaguon man-ma\u00f1gge` gi finu` niha. Gi halom 25 a\u00f1os matai siempre i li\u00f1guahe. Hombre konbetsasion ta u`upus diariu. Kuando menos i finana`guen matuge` finu` Chamorro.<\/p>\n<p>Este i hu tutuge` sih na attikulu gi finu` Chamorro petsonat yan maisa na inestudiu pot taya lepblon ma\u00f1gge` gi fino`ta. Dispues de todu `nai matompu`yu` adumididi` hu danche dodopla\u00f1a. Hu birayu` tatte gi tinige` biuhu yan sattun na ineku\u00f1og konbetsasion ma\u00f1ainahu para bai` ke danche li\u00f1guahen Chamorro.<\/p>\n<p>Sige mona hu soda` na sumen popble na li\u00f1guahe kase pot 400 a\u00f1os ni makepunu` desde Espa\u00f1ot, Haliman, Japones yan pa`gu Amerikanu. Ya maseha makat na pasu ni unabes `nai sumehayu` tumuge` haf` gaige gi hinasoghu. Po`lu ya i manatatte u sineseda` haf` hu pluma gi todu asuntun linahyan guine. Kumeke ileghu patteyu` gi estorian tano`ta na hu prekura ma\u00f1gge` asuntota siha.<\/p>\n<p>Magahet na lamegai na asuntu inipus mante`ug. Debi bai seha un` ratu antes de bai tuge` haf` hinasoghu. Diariu este na eksisiu pot para bai` asegura na klaru kinemprendeghu gi haf` hu esplika dispues. Ginen este na modun inatu\u00f1gu` `nai hu papa\u00f1gon tatte haf` li\u00f1guahen este siha na petlas.<\/p>\n<p><strong>I Difirensia:<\/strong> Ti parehu konbetsasion yan matuge` na finu` Chamorro. Libre yan libianu i tautau ha sa\u00f1gan sentimento\u00f1a gi fina` konbetsasion. Taya` mapega areglun pot usun grammatika yan palabra. Sa\u00f1gan dibuenamente hinassomu ya i inetnun un` ineku\u00f1og kau propiu yan kombeni. Libre na ekspressiu ginen todu pattisipante.<\/p>\n<p>`Nai mattu hau gi bandan ma\u00f1gge` ha nesessita este na eksisiu fotmalidat desde asuntu, usun faktu na infotmasion, grammatika, propiu na usun yan pinegan palabra, yan komprendiyun na tinige`. Dispues, debi un` bira hau tatte rumikonose kau un` komple gi hechuran tinige`mu haf` intension-mu.<\/p>\n<p>Manadan palabra gi finu` E\u00f1glis taya` gi finu` Chamorro ni tampoku konseptu ni guaha `nai ta fagcha`e. Todu i dos debi umapula` para umakomprende sin ditension. Presisu lokue` na un` tu\u00f1gu` haye yan haf` na eskaleran mantataitai un` fafana`. Hu apupunta entalu` siete yan nuebe gradu na estudiante gi tinige`hu gi todo atmos bandan li\u00f1guahe. `An hu komple este pues kase felis presentasion-hu. Tai bali mabanidosuye usun man-da\u00f1kulu siha na palabra ni hagu ha` tumu\u00f1gu`. <\/p>\n<p><strong>Kuttura:<\/strong> Sessu tana` paha usun palabran \u201ckuttura\u201d gi konbetsasion-ta. Kulan mohon satbasion gigon ta usa para ta defende direchun natibu.<\/p>\n<p>Lau haf` pa`gu kutturan natibu gi todu atmos banda? Haf` aidentifikasion natibu guine na patte? Guaha `nai in` hasu este na puntu gi konbetsasion tradision tanu`?<\/p>\n<p>I tradision natibu ha tutuhon mali\u00f1gu desde finagpu` gera `nai ta tutuhon man-machochu` pot sueddo gi praibet yan gobietnu. Magahet na mas libianu macho`chu` ke todu dia gi papa` somnag gi hagas gualu` yan tasi. Estague` tutuhon mappla` kuttura yan tradision gualu` yan tasi.<\/p>\n<p>Taya` uttimu na sahyan natibu i li\u00f1guahi\u00f1a. Hombre este na sahyan adumididi` sige mali\u00f1gu mientras mas i natibu hana setbe finu` E\u00f1glis gi halom guma` niha. Nubienta pot siente gi familia pa`gu finu` E\u00f1glis ma-u`usa diariu.<\/p>\n<p>Seriosamiente, haf` pa`gu kuttura-ta? Mauleg na kuestion para konbetsasion todus gi oran amotsa yan fina` kafe. Ginen konbetsasion-ta `nai adumididi` si\u00f1a ta pula` ineppen kuestion pot kuttura-ta gi modetnu na Marianas.<\/p>\n<p><strong>Paluman Apu:<\/strong> Bes enkuando gi lemlem tautau guaha `nai sumugu` un` paluman apu gi tatten guma`. Hu tu\u00f1gu` na guaha-yu` bumisisita. Tumekun-yu` manayuyot. `Nai tumalag hilu`yu` esta gumupu para otru lugat.<\/p>\n<p>Guaha estaba gacho\u00f1g\u00f1a lau dispues guiguiya ha` namaisa. Enfin sumusugu` giya hame te\u00f1ga gi minachom atdau. Mauleg na fina` konsuelu gi todu finato\u00f1a. Sessu te\u00f1ga hu konsidera haye gi man-madispone na parentela man-bisisita. Humahalom-yu` lau orasion i propiu ineppe. Hu ho\u00f1gge na i paluma guiya i hechuran espiritu! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Biba<\/strong>: Sige i tropan para u fa\u00f1gandidatu madopbla ma\u00f1gas chininan niha. Kada unu motmut konfiansa na para u fan gana. Buenu! Lau guaha planun programa-mu ni si\u00f1a ta analisa, tumaitai yan kumomprende kau kombeni para i publiku? Un` komprende na tinahu\u00f1g ni \u201cbiba\u201d este na biahe? Lagnos haf` planumu ya ta \u00f1ga\u00f1gas estake mamtu`! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Sige amiguhu Magoo ha ketu\u00f1gu` haf` gaige gi uttimu na pahinan linala`\u00f1a. Los uttimu ha baba ya ha e\u00f1gulu`. Ileg\u00f1a, \u201cTapbla!\u201d Era ha soda` na `nai madispone matai popble i amiguhu. Hu abisa na yangin guaha suetten maseha haye na prohimu debi u fattu gi idat 30 a\u00f1os. `An taya` sumugu`, aksepta na esta`i finataita puru sufa`! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kada ratu mapusturaye finana`guen pot kuttura yan tradision. Un` obligasion ma\u00f1aina ni listu para umapega&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[12465,818,12466,499],"class_list":["post-232056","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-kuttura-sessu","tag-mali","tag-paluman-apu-bes","tag-usa-2"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/232056","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=232056"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/232056\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=232056"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=232056"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=232056"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}