{"id":233081,"date":"2016-07-27T06:06:32","date_gmt":"2016-07-26T20:06:32","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=233081"},"modified":"2016-07-27T06:06:32","modified_gmt":"2016-07-26T20:06:32","slug":"pinadesen-diskuidu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/pinadesen-diskuidu\/","title":{"rendered":"Pinadesen Diskuidu"},"content":{"rendered":"<p>Gi konbetsasion-hu yan tautau-ta siha gi se\u00f1gso\u00f1g mampos chagu` sentimentun niha yan li\u00f1guahen manma-elihe gi hegsu imperadot I Deni`.<\/p>\n<p>Mapa\u00f1ot 20 a\u00f1os sin subida (hatsada) gi sueddon niha mientras ma-apagaye kumahulu` presiun mantension familia siha gi parehu na tiempu.<\/p>\n<p>I mas man-inaminasa na tautau-ta i ma\u00f1asaga giya Tinian yan Luta. Mampos guaguan fektus nesessidat na todu familia man-mamatmos gi halom fache` didog na sapet.<\/p>\n<p>Kau magahet na guaha ayudu gi maribahan presiun ne\u00f1kanu` pot gaige i batkon familian Biktot Hokog MV Luta? Kau ayudu este na batku gi nesessidat familia siha giya Tinian?<\/p>\n<p>Man-ma\u00f1gge representanten iya Tinian tat kumu si Francisco Borja, Francisco Cruz yan Jude Hofschneider gi este na asuntu yan kau haf` bidan niha pot ausiliu gi familia siha? Fuera de mabende lalala` i industrian casino giya Tinian, man-kakahat pot no uma-oppe kuestion i didog na chinatsagan famiia siha. Guaha motibu na mampos hamyu man-silensiu?<\/p>\n<p>Masusesede inipos gueku katpetan miyu chechu` linahyan `nai in` fa` offisina i halom ruplanu sa` kada ratu hamyu ma\u00f1garera pot politikan petsonat. Mientras tantus mas in` li\u00f1u` linala` i tautau gi hilu` oppan na diskuidun miyu! Insuttu gi intellihenten tautau Tinian. Dios tiampare na che`chu` muron yan tatamudu!<\/p>\n<p><strong>Ma\u00f1an Dihada<\/strong><\/p>\n<p>Man-mata i patgon inalulula para u amotsa gi kafeteria. Gi karera, uchan. Malagu i patgon lau masmai todu, kontodu meyas\u00f1a ni aplacha` yan paguan. Umamotsa dispues `nai humanau para i kuatto\u00f1a. Libianu sinagu sa` fofotgun magagu yan meyas\u00f1a.<\/p>\n<p>I sigiente dia chinilili`e ni amigu\u00f1a otru pat meyas. Ha agradese ayudon gacho\u00f1g\u00f1a. Geftau i amigu\u00f1a `nos pot guaha lau ha komprende pinepble. Poresu na ha sakrifisia meyas\u00f1a mismu para i mauleg na amigu\u00f1a. Suette sa` ha totpe yo`ase` na amigu.<\/p>\n<p>Humasuda`yu` dispues yan ayu na patgon. Kalagtos yan anog na makreansa mauleg as nana\u00f1a. Gi oran sentada, timalagu` totche solu kechap. Era ayu pinayo\u00f1a i hinegsa` ni mana`ye dididi` sirasime` yan kechap. Nina`e ni lahihu inestufa`un manog.<\/p>\n<p>Hu konbetsiasune para bai` keli`e haye ma\u00f1aina\u00f1a yan otru siha asuntu. Fuetsan nana sumustetene i patgon. Ti sumeha macho`chu` gi finagpu` eskuela para lepblo\u00f1a yan otru siha trastes eskuela. Namagof!<\/p>\n<p>Kontentu hinasog-hu sa` klaru na desde pinatgo\u00f1a, maseha sin tata, guaha areglu ginen disposision nana\u00f1a. Puede felis todu gi karera\u00f1a!<\/p>\n<p><strong>Un` amot ni hila`\u00f1a<\/strong><\/p>\n<p>Ti namanman i hita mismu kumontradidise haf` amtau para tatatiye kontra haf` ta petsisige. Desde ke manmata ta finu E\u00f1lis dispues ta sotta primet edukasion i patgon guatu gi eskuela. Gi finu` man-amku`, che`chu` dihada este na ma\u00f1a saina.<\/p>\n<p>Ayu mina` ha estotoba-yu` haf` ma-atitisa pot li\u00f1guahe ni ti man-a`afagcha` yan haf` gaige gi puntan sekos-ta. Un` praktika una kosa yan un` kontra gi sigiente birada. Mauleg tana aya palabra yan eksisiun haf` tasasa\u00f1gan.<\/p>\n<p>Kontodu famaguon famaguon-hu puru finu` E\u00f1glis, diariu. Memegai\u00f1a man-gaige guihe lagu ayu mina` timatu\u00f1gu hila` nanan niha. Magahet na man-lagse parehu ha` edukau na konbetsasion finu` E\u00f1glis yan matuge. I mohon ya finu` Chamorro `nai mapega finu` niha.<\/p>\n<p>Asolas, mafattu tristen sentimientog-hu sa` kareran para uma-enteru i finu` Chamorro. Ta`lu 20 a\u00f1os ya mafnas enteramiente finu` natibu guine siha na perlas. Ni \u201ccultural identity\u201d i natibu na tiempu kuando menos gi ge`fena. <\/p>\n<p>Yangin para umareskata dispues siempre halom kuattro na lugan eskuela `nai mapega obligasion ni debi dos saina u tinituhon gi halom guma` familia. Lau kase estague` na chalan ta petsisige pa`gu. Ti namanman `nai dispues i ineyag li\u00f1guahe petmanente ginen eskuela pot chafleg na satbasion.<\/p>\n<p><strong>Pasensia na finu` saina<\/strong><\/p>\n<p>Mafattu mahala\u00f1g-hu `an hu hassu tatte finu` biahu gi konbetsasion mame. Motmut pinasensia yan amtau na inapagat gi fina` estoria. Esta i chaleg\u00f1a ma\u00f1ge` mahu\u00f1gog. Este na eskaleran finu` amku` esta mali\u00f1gu gi halom natibu.<\/p>\n<p>I to`a na dopbladan palabra `nai anog haf` amtau na konbetsasion gi entalu` siha yan bisinu antes. Pindedo\u00f1g palabra, maseha pot ma\u00f1gopblan dibi, na`magof sasa\u00f1ga\u00f1a. Kumeke ileghu na mana` esgin un` banda lau klaru haf` sessu finato\u00f1a i prohimu. Antes de u birague` para iya siha siempre ileg\u00f1a i mandidibi, \u201cUn` ratu ha`, estague` para si nana-mu ya un` gagauye-yu` dispensu sa` kulan atrasau\u201d. <\/p>\n<p>Mattu gi si\u00f1a tapo`lu kumu amtau na finu` diplomatiku `nai ha komple haf` malago`\u00f1a gi hilu` motmut na pinasensia. `Nai hu planta-yu` gi taiguihe na eskaleran konbetsasion hihot mahlog i haguhan tatkilu` haga` sa` sumen tai pinasensia-yu`. Ai dios mihu, Iku!<\/p>\n<p><strong>Katma yan suabe<\/strong><\/p>\n<p>`An hu fagcha`e sustansiau na asuntu, hu diskuattisa yan analisa haf` guaha gi todu atmo banda dispues `nai sumeha-yu` man-hassu kuestion siha antes de bai` fama` disision.<\/p>\n<p>Hagas hu akustumbra este na eksisiu desde antes. Ayu `nai libianu hu li`e asuntu gi hilu` kinemprende kontodu haf` man-sa\u00f1gan gi matan tautau ni ti ekspressia dibuenamente. Gaige kabales sentimentun niha gi matan niha. Estague` bali\u00f1a umeyag umeku\u00f1gog kabales.<\/p>\n<p>Yangin guaha kinentra, pues haf` na puntu `nai ti umafagcha` yan kau si\u00f1a madiskute kumu puntun inadi\u00f1gan estake monhayan. Ginen este na attura `nai mas libianu ta establese inakomprende ginen todu atmos banda.<\/p>\n<p>Presisu este na modun inadi\u00f1gan para umakomprende ni tautau-ta na si\u00f1a guaha inafamauleg ni achog ti parehu na opi\u00f1ion. Todu u fan hanau para iya siha ma\u00f1gontentu na masa\u00f1gan hinassun niha kabales. Ni unu u layu`.<\/p>\n<p>Hana` hahassu-yu` finu man-amko`ta antes gi inetnon huntan i se\u00f1gso\u00f1g. I man-menhalom umesgaihon i inadi\u00f1gan gi hilu` areglu. Hasan inadisgustu. Todu ma\u00f1gonfotme. Ayu dispues `nai malagnos fina` fresku na gimen yan mirienda `nai mana` finu mas puntun niha.<\/p>\n<p>Este na attura `nai tana` mansu kustumbren impitu. Dispues de todu man-adi\u00f1gu gi hilu` pas. Mina` hu diskute este pot hagas man-agu`ot hit mahetog gi hilu` imbidiu `nai ti man-afagcha` hinasso-ta. Lau gi hilu` kabales na inadi\u00f1gan amtau na attura `nai mas libianu ta soda` ginefsaga-ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gi konbetsasion-hu yan tautau-ta siha gi se\u00f1gso\u00f1g mampos chagu` sentimentun niha yan li\u00f1guahen manma-elihe gi&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[256,3117,12689,2604],"class_list":["post-233081","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-casino","tag-francisco-borja","tag-francisco-cruz","tag-jude-hofschneider"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233081","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=233081"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233081\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=233081"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=233081"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=233081"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}