{"id":233503,"date":"2016-08-03T06:00:24","date_gmt":"2016-08-02T20:00:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=233503"},"modified":"2016-08-03T06:00:24","modified_gmt":"2016-08-02T20:00:24","slug":"mapunu-industria","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/mapunu-industria\/","title":{"rendered":"Mapunu` Industria"},"content":{"rendered":"<p>Este i chechu` muron ni mabalutan ni interes pertsonat malefa hau dispues haye un` represesenta. Mofona buchimu `nai kontodu hagu dispues bachet gi aksionmu siha.<\/p>\n<p>Si Senadores Francisco Borja yan Jude Hofschneider masupotta inapprueban Saipan casino `nai gi mismu tiempu mapunu` i industria para Tinian. Ke lau haye in` represesenta? Na ti pot futuron tautau Tinian na mangaige hamyu gi Senate? Haye tumagu` hamyu rumepresenta Saipan `nai uttimo\u00f1a da\u00f1kulu na traision yan da\u00f1u kontra mismu tautau miyu?<\/p>\n<p>Kasi mabatga siha na mauleg bidan niha lau ti marepara na petmanente manada\u00f1u i industrian casino giya Tinian. Mauleg i petmanente na da\u00f1u in` afuetsas kontra futturon tautau Tinian? Estague` si Kiku` yan Jude na ma\u00f1an senadores! <\/p>\n<p>Dispues mafa` tampen sinetnan interes man-ritirau. Ke lau guaha inna`e los probes hatsadan Cost of Living Allowance (COLA) pot sentaya` subida apmam na tiempu? Gi halum seru na ayudun sueddon man-ritirau na ti magahet na man-inaminasa kumahulu` gastun nesessidat siha? <\/p>\n<p>Manu `nai in` pega kabesan miyu guine na asuntu? Inna` la`la` industrian casino Saipan mientras in` pinu mismu industria giya Tinian?<\/p>\n<p><strong>Tiempun Chata`an<\/strong><br \/>\nEste i mamo`lu para `an tiempun chata`an mauleg na eksisiu para todus. Tat ti pumadesi tinetpe ni mona ni tatte `nai ni un` sientimus guaha gi monedan familia. Poresu na mauleg in` gef atan todu gastun familia ya in` limitte gi dichu presisu na asuntu.<\/p>\n<p>Magahet na hagas petsonat na eksisiu muna` sah\u00f1ge dididi` gi pottanmoneda-hu para `an hu fagcha`e presisu na asuntu. Guaha na esta sais mesis hu gu`ut soluke guaha presisu. Megai\u00f1a besis `nai hunana`lu gi asaguahu pot guiya mumaneneha fi\u00f1kas mame todu pot todu.<\/p>\n<p>Pot finaposhu gi halum didog na sasalaguan pinepble mina` umeyagyu` muna`sah\u00f1ge. Ni unu tumu\u00f1gu` haf` para ta totpe bes enkuandu. Tat tihu akude desde famaguonhu, ma\u00f1eluhu yan kilisyanu ni numesessita assistimientu. Namagof na si\u00f1iente i un` estira kanaimu gi prohimumu.<\/p>\n<p>Bira birada mafattu tatte gineftaumu maseha gi otru na hechuran regalu. Ayu na prohimu i hu ayuda mattu dispues yan manguaguan guihan ya ileg\u00f1a, \u201cApprubecha saina sa` este ha` kinine`hu na biahe\u201d. I otru fina` a`gun haya yan gulusina ginen gualo`\u00f1a. Sumen agradesiyun ya i prohimu ni un` ayuda gi oran nesessidat\u00f1a ti u malefa. `An gai suette siempre un` hinassu.<\/p>\n<p>Na geftau hau kontodu tinayuyotmu!<\/p>\n<p><strong>Iran Linau<\/strong><br \/>\nMauleg sa` chagu` yan Saipan i linau gi mapos na Sabalu. Gai minetgot, ennau i 7.7 gi mafanana`an Richter Scale, sisteman midision linau.<\/p>\n<p>Kumu hihot halum gi tanu`, i 5.0 na linau esta ni unu si\u00f1a tumohge. Debi un` hakude i satge sino hilu` tanu` para un` libre. Atan kau guaha fina` tro\u00f1ku gi oriya ya un` suhaye.<\/p>\n<p>I mamakat\u00f1a este na ira i ni unu si\u00f1a prumedikta \u00f1gai`an `nai para u saulag hit yan kuantu minetgot\u00f1a. Huli`e sinisedin iya Alaska `nai podu\u00f1g trosun ais (niebe) ni umatisa mafanana`an mega tsunami. I mas da\u00f1osu na hinalum tasi sa` ti maribaha gigon ha danche i tanu`. Manu lineka\u00f1a `nai mattu taiguihe `an humuyu\u00f1g.<\/p>\n<p>Para mona ha danche hit lamegai na linau. I kuestion: \u00d1gai`an i da\u00f1kulu `nai para u prensa hit todus. Puede ti masusedi sa` da\u00f1kulu na destrosiu kontra hita.<\/p>\n<p><strong>Guinaiyan Saina<\/strong><br \/>\nI saina ha dimemoria nesessidat kada patgon. Ayu na famaguo\u00f1a i sumoda` ginefsagan niha ha po`lu gi un` banda. Haf` suette\u00f1a hana`na` para ayu na patgo\u00f1a i ume`ensinahyau mantension pot pinepble\u00f1a.<\/p>\n<p>Guaha i amku` `nai ha ayau-yu` sientu pesus. `Nai para u hanau un` cheluhu hana` fangu`ot dididi` para mantensio\u00f1a. Ni unabes `nai hu kopbla. Ayu na disposisio\u00f1a ginen un` saina ni sumen guaiya yan gumofli`e todu famaguo\u00f1a. Sige mona guahu mismu umeksisia haf` bidan i amku` gi ti gumof muna` si\u00f1a na patgon-hu. Sensian yine`ase`!<\/p>\n<p><strong>Inagofli`e<\/strong><br \/>\nI popble na guma` sumen riku inagofli`e yan hihot yan fitme na dina\u00f1a`. Metgot sensian kooperasion gi todu pinetsige. Antes mas `nai anog este gi hinanau familia para i gualu`. Machogue chechu` niha antes de lemlem tautau. Dispues manhanau tatte gi gima` manmama` sena, tinayuyot yan deskansu.<\/p>\n<p>Si\u00f1aha` popble trastes yan fi\u00f1kas, lau repara sa` ma\u00f1gontentu yan magof gi haf` guinahan niha. Maseh un` latan satdinas ni makema yan biri\u00f1genas sin hinegsa` lau todu umagradesi ya ni unu go\u00f1gu\u00f1g. Mabenefisia haf` gaige gi lamasan sena. Este na ginefsaga mas da\u00f1kulu ke guinahan kosas tanu`. Man-eyag hit hinimidde gi dididi` na guinaha-ta sino taya`ta!<\/p>\n<p><strong>Tiempun Buruka<\/strong><br \/>\nHihihot ta`lu tiempun burukan politika. Esta matutuhon dina\u00f1a` otganisasion gi todu tres pattida: independente, democrats yan republicans. Guaha esta ha tutuhun ma\u00f1gasas sa` hinalulula umesalau gi tubu.<\/p>\n<p>I man-nuebu na tropa ti senmegai para umasa\u00f1gan. I mangaige pa`gu gi offisina lamegai mas na dinage para umafatta ta`lu na biahe publikamiente.<\/p>\n<p>Esta namanman i taya` bidan niha benefisiosu para i publiku. Lau manlistu che`chu` tai-mamahlau pot manma`hu man-ma`gas. Sa\u00f1a pitu na ma\u00f1an politika ta fafana`. Finu` Magoo ti namanman sa` hagas mantai-mamahlau. <\/p>\n<p>Haf` `ste na meskla yan estorian siete na manbachet. Ni unu lumi`e taimanu hechuran alefante lau kada unu gai estoria haf` pustura\u00f1a ennau na higante. Dios mihu!<\/p>\n<p><strong>Pot Diskuidu<\/strong><br \/>\nGi kada sakan na diskuidu ginen manma-elihe, tres a\u00f1os tatte malu\u00f1u` linala` publiku gi todu manera. Este na asuntu ni unu gi entre siha kumomprende kasi pot tinahu\u00f1g tinemtum yan sensian metgot na kabisiyu gi offisiun niha pa`gu. <\/p>\n<p>Hagu ni manbobota mauleg un` komprende na taiguine masusesedi gi kada sakan na diskuidu ginen siha. Kada ratu mahatsa gastun niha ni mafa` sueddu. <\/p>\n<p>Uttimo\u00f1a man-masuesuddu $90,500 gi sakan kada unu. Kuantu un` gagana yan kau mana` saunau mahatsan sueddomu gi halum 20 a\u00f1os na tiempu? Estague` na kuestion mauleg in` faisen. Yahu humu\u00f1gog haf` na ineppe guaha pot este na asuntun linahyan.<\/p>\n<p>Guaha siha asuntota ni manlalailai kulan mohon ti asuntu. Maletke pot gai minapot i ginagagau na satbasion. Lau ti man-manhula` para umasatba probleman publiku? I tautau man-namase` gi hilu` este na diskuidu. Fan egaga` umayeg mauleg haye para in` beta na biahe. Kritikat i tiempu mina` debi un` ebalua kabales todu kandidatu. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Este i chechu` muron ni mabalutan ni interes pertsonat malefa hau dispues haye un` represesenta&#8230;.<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[12757,2604,12758,12759],"class_list":["post-233503","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-finu-magoo","tag-jude-hofschneider","tag-richter-scale","tag-tiempun-chata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233503","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=233503"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233503\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=233503"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=233503"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=233503"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}