{"id":233960,"date":"2016-08-10T06:00:34","date_gmt":"2016-08-09T20:00:34","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=233960"},"modified":"2016-08-10T06:00:34","modified_gmt":"2016-08-09T20:00:34","slug":"mapgau-katdumin-republican","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/mapgau-katdumin-republican\/","title":{"rendered":"Mapgau Katdumin Republican"},"content":{"rendered":"<p>Guaha seriosu motibu na megai na kandidatun republican man-huyu\u00f1g ya manmalalagu independente na biahen eleksion.<\/p>\n<p>Mapgau i hagas inetnun kulan fanihe gi sabana. Kasi dose na independente guaha ni ma-abandona pattidan niha republican. Nina`e lokue` democrats da\u00f1kulu na kampu umafulu` gi hilu` plaset estrakadan politika. Man-mauleg lokue` kandidatu\u00f1a.<\/p>\n<p>Asegurau na areran para u fa\u00f1og\u00f1ug i batkun republican na eleksion. Da\u00f1kulu probleman sanhalum `nai matgan i katdumi. I ma`pi` pisun simientu ni hafa na satbabida si\u00f1a lumimienda. <\/p>\n<p>Desde Ineru gi otru sakan siempre fotmat na geran para umana` kesnuda este na administrasion. Layeye este pot manfitigau i publiku ni chinatsagan diskuidun man-ma`gas!<\/p>\n<p>Yangin guaha guinefin para umakontinua i presente pileha yan tropa gef atan sa` ni kuantu na areglu gi hilu` kubietta (deck of the ship), esta gaige gi fondun tasi enteru kuetpu. Ti bali ma-areglan siya `nai mafondu esta i batku. Guse`\u00f1a kinilili` ni metgot na kurentin sanpapa`.<\/p>\n<p>Haf` `ste na mapuan batkun republican na milag hanum ginen i sabana ni umahnanau esta i fondun tasi. Magpu` kontodu lisalun `las dose gi tatalu` pue\u00f1ge!<\/p>\n<p><strong>Fatigau I Publiku<\/strong><br \/>\nTi mapot mapesa sentimentun i publiku gi halum te`ug na fachi` sapet yan diariu na chinatsaga. Ti malagu` niha este na estau na mattu giya siha soluke ginen kabisiyun imperadot hegsu` I Deni`. <\/p>\n<p>Sige mahatsan sueddun niha mientras i publiku tai nina` si\u00f1a fuera ke para u \u00f1gaha` hulu` gi la\u00f1get man-gagau ausiliu. Man-malefa hamyu na kada familia gai obligasion desde primet guma`, kareta yan nesessidat famaguon niha?<\/p>\n<p>Nukeru siha i lehislatura ni minamanda ni republican pa`gu sa` kada unu hagagana $90,500 I sakan. I dos paire gi administrasion lokue` sessu makondukta che`chu` niha gi halum ruplanu. Ayu na maletke hospitat CHC ya mangupu para Manila yan otru siha hospitat hiyu\u00f1g Marianas. Kulan mase\u00f1ala hospitat CHC para man-otdinariu yan popbli. Dios mihu!<\/p>\n<p><strong>Presisu Na Inbestigasion: <\/strong><br \/>\nI anunsiu ginen mayot iya Luta pot matahguen direktot finance ala kuenta ha bohau i lalu` gi oriyan kantarun basula. Kumeke ileg\u00f1a na guaha malumot mina` manadan lalu` mangugupu. Yangin gasgas pues ti u fattu i la`lu`.<\/p>\n<p>Lau oppan mansa\u00f1gan na guaha ti ma\u00f1gombeni siha na disposision fondun publiku gi tiempun Se\u00f1ora Vivian Hokog. Kuestion: Haf` na atrasau i mayot chumule` prontu aksion para una` ma-inbestiga este na asuntu? Yangin huegun politika, mauleg ta ketu\u00f1gu` haf` `nau na huegu. Obligasionmu prumutehe inosiente na taxpayers siha!<\/p>\n<p>Yangin guaha chinatsaga pot suspichosu na disposision, hafa se\u00f1ot planumu para un` reskata i tineteka na fondun publiku? Kau planun para umabali este guatu gi papa` karpet? Bai faisen dibuenamente i AG yan OPA na uma-inbestiga este na asuntu ya u guaha inbestigasion yan ligat na disposision gi haf` sineda` niha.<\/p>\n<p>Sumen na`mamahlau para uma-apudera sino kodisiu inapasen aduana (taxes) ni publiku ni kanaha` hapupunu` siha manman-aligau mantension familian niha mismu! Pot fabot debi u guaha ensegidas inbestigasion ya umana` klaru kau guaha enfin usun fondun publiku iligat. <\/p>\n<p><strong>`Nai popble I tanu`<\/strong><br \/>\nI papulasion iya Filipinas ennau i 100 miyon na tautau. Mas ke lamita man-mamatmus gi halum fachi` pinepble. Poresu na animu ma-ayuda ni bankun iya Asia (Asia Development Bank) pot para u prebeniye tautau\u00f1a modun adelantun linala`.<\/p>\n<p>Huli`e tirun pinepble gi manadan lugat guihe. Megai man-namase`. Tihu komprende pinepble\u00f1a lau riku na tanu` man-mauleg siha na mina kontodu la\u00f1a. Sige hu guadog haf` taimanu na megai man-mamatmus gi fachi chinatsaga.<\/p>\n<p>Dispues `nai klaru haf` che`chu` man-riku yan man-ma`gas politika gi tautau niha. I fumatinas eskaleran galun politika duma\u00f1a yan man-riku maprotehe mismu pisun linala` niha. I sepblanten este na grupu i ma-ususune ni mamopble. Ni siha ti u fa\u00f1guentos pot no uma-estotba i man-nana`e maseha ni achog sopblan basula.<\/p>\n<p>I programa yan fondu para ayudu gi mamopble ti ayudu ni unabes pot rason na i sistema ni ma-establese chagu` yan haf` intension. Kumeke ileghu na yangin pot para u ayuda adelantun tradision na modun linala` tat kumu hagas fangualu`an pues ti umasusedi. I fina\u00f1agun este na ayudu puru pot moseria `nai ha muebague` i pepble para u la`la`.<\/p>\n<p>Man-dikiki` na fina` bisnes manma-establisa. Taigue che`chu` fangualu`an. Guse`\u00f1a `nos kuantos mandikiki` na fakteria siha ni kumone i tautau man-macho`chu`. I intension mauleg lau i sistema ti mase\u00f1ala para u afagcha` yan planu siha gi manma-establesi na programa. Enfin gumuaha fina moseria para i tautau niha.<\/p>\n<p>Da\u00f1kulu na chanda i hafafana` gobietnamentun iya Fililpinas pot moseria para i tautau\u00f1a siha. Poresu na mas ke tres miyon gi tautau niha manmachochochu` gi otru siha na tanu` kontodu guine giya Marianas.<\/p>\n<p><strong>Sombra Petmanente:<\/strong> Dos sombra petmanente cheton gi hinasog-hu: tro\u00f1kun niyog yan lemai. Este i dos tro\u00f1ku satbasion mame antes piot `nai hokog pugas. In` feddus i leman man-ma\u00f1gan ham para saibog gi fina` sena. Debi bai` in` hekka i niyog para umaleche i lemai. Kulan dos kanai, agapa` yan akague. Mas libianu in` \u00f1ga\u00f1gas yan pa\u00f1ot `an guaha katdun pa\u00f1glau, guihan sino satdinas.<\/p>\n<p>Hagas man-gaige ayu siha na tro\u00f1kun lemai antes de bai`n fan echu tautau. Esta pa`gu manatachu gi mismu lugat gi Lali Fo`. Esta hana` mahala\u00f1g-yu` ni hagas bisinu antes `nai malofan-yu guine gi alacha. Lau todu esta man-amku` mame guihe (na tiempu) man-hanau para i taihinekog na deskansun niha. Siha pumulan ham antes gi hagas so\u00f1gso\u00f1g.<\/p>\n<p>`An un` atan i niyog gaige i tro\u00f1ku, hagun, hagasas, punut, gunut, manha, ma`sun yan pontan. Megai usu\u00f1a i tro\u00f1ku lau i mafabrika\u00f1a taimanu antes hagas mali\u00f1gu. Lau mauleg na fina` usun mirienda desde chigo`\u00f1a yan sensin manha pat para ahu. I pontan tana sesetbe gi manalagun katdun guihan, katne, saibog a`gun haya yan la\u00f1a.<\/p>\n<p>I tro\u00f1kun lemai ma-u`usa para galaide`. Ayu ma-u`utut i da\u00f1kulu ni gaige gi halom tanu`. Ma-utut ya mabatsala papa` esta i kantun tasi. Dispues man-halom i para u sinifan ya matutuhon che`chu` niha. Tinaka` tiempu estake para u fonhayan kabales ennau na galaide. Siempre u fan da\u00f1a i maestron tasi `an malagnos huyu\u00f1g para umatatpa\u00f1ge primet karera gi halom laguna.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Guaha seriosu motibu na megai na kandidatun republican man-huyu\u00f1g ya manmalalagu independente na biahen eleksion&#8230;.<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[91,12855,12856,12857],"class_list":["post-233960","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-chc","tag-desde-ineru","tag-presisu-na-inbestigasion","tag-vivian-hokog"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233960","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=233960"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233960\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=233960"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=233960"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=233960"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}