{"id":234842,"date":"2016-08-24T06:06:12","date_gmt":"2016-08-23T20:06:12","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=234842"},"modified":"2016-08-24T06:06:12","modified_gmt":"2016-08-23T20:06:12","slug":"234842","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/234842\/","title":{"rendered":"Ginagau Chochu` Gi Casino"},"content":{"rendered":"<p>Maproponi ni lehislaturan republican para umapunu` probision lai casino ni prumuhibi membron lehislatura yan familian niha man-macho`chu` gi Best Sunshine pot sinko a\u00f1os na tiempu.<\/p>\n<p>Ha pa\u00f1gun suspichoghu este na ginagau pot dos asuntu: 1). Preparasion cho`chu` para `an mapedi sino talonan i republican gi eleksion Nobiembre. 2). De hemunus lai kumu si\u00f1a masaguaniye buchin niha.<\/p>\n<p>I gaige gi lai pot para u tanum tunas yan a\u00f1goghuyun na areglu `nai maprohibi lehislatura bumenefisia mismu checho`\u00f1a. In` hassu i kehan pot MV Luta ni huna` halum gi kotte? Parehu na kinalamten gi ma-isaguen lai ni mafanana`an Open Government Act. Este na lai prumuhibi membron lehislatura bumenefisia mismu finachucho\u00f1a.<\/p>\n<p>Este na klasen higadun tautau manpiligru gi offisinan publiku. Gi finu` ma\u00f1aina-ta puru che`chu` achibau yan destrosiu kontra i publiku.<\/p>\n<p>Kasi pa`gu marepapara na mampus chafleg i ekonomia `nai taya` otru appottunidat niha man-machochu` dispues de dinispacha adios ni botadot. Ke lau ti esta para dos a\u00f1os hamyu man-matacho\u00f1g `nai in` ipus asuntun ekonomia kulan basulan kantun chalan? Piniloghu na ayudu gi publiku offisiun miyu lau i buchin miyu finenina!<\/p>\n<p><strong>Inefresen La\u00f1get<\/strong><\/p>\n<p>Esta matutuhon kinalamten areglu siha para eleksion gobietnu gi 2018. Kontodu i la\u00f1get ma-offresen \u00f1aihon lau ni siha mismu tatnai mali`e tra\u00f1kan perlas iya hulu`. Dispues i man-offreresi kantun kantit sasalaguan `nai tumotohge ya sessu kumebasnag. <\/p>\n<p>I puntu: Esta matutuhon mismu areglun niha gi hilu` esperansa na si\u00f1a magu`ot ta`lu i administrasion gi 2018. Ti marepara na halum nuebu na chubaskun inadisgustu `nai ma\u00f1gekuentus. Na\u00f1ga mohon ya maseha halum safu na puettu `nai umachalegua` siha.<\/p>\n<p>Gi maseha haf` masusedi i publiku ti un` fababa pot asunto\u00f1a. Memegai\u00f1a ti manlistu rumepiti i mapadedesi pa`gu. Man-aka` mahetog na biahe i tautau gi se\u00f1gso\u00f1g siha! Ni hafa na satbabida umayotte makat matulaika pinadesin estomagun familia siha!<\/p>\n<p><strong>Hombre Iya` Pindehu<\/strong><\/p>\n<p>Guaha mumente na i kehan kotte, era i $400,000 para MV Luta, siempre u manegosiu ya u guaha inakonfoma entalu` Biktot Hokog yan guahu. I sumasa\u00f1gan este puru chanseru na sensian kriminat. Ti listuyu` sumakrifisia ha`anen inosiente na publiku.<\/p>\n<p>Para bai negosiu proteksion publiku gi inapase\u00f1a aduana (tax)? Umanana`lu kada sientimus kontodu haf` na kastigu u fattu ginen i kotte. Gobietnun lai iya Marianas ahe` ti sisteman haye metgot yan ha la\u00f1gag humas\u00f1gune kontribusion aduanan publiku. <\/p>\n<p>No se\u00f1or! Umatatiye i lai sa` gobietnun lai iya Marianas!<\/p>\n<p><strong>Kinalamten Tautau-ta<\/strong><\/p>\n<p>`Nai manyute`yu` basula gi hagas Puerto Rico Dump antes, umasudayu` yan i guatdia gi kinekeyo\u00f1g-hu. Umatane` \u00f1aihon ham `nai sige hu faisen haf` otru offisio\u00f1a dispues de che`chu`.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a entre gualu` yan tumalaya esta`i minachum atdau. Guaha siha tinanom`\u00f1a yan pinegsai gi gualu` familia. `An guaha sinilu` guihan ha chule` talaya\u00f1a umesuette.<\/p>\n<p>Hu faisen kau si\u00f1a un` dia bai dalalag-gue` tumalaya maseha pot chiliguagua`. Chumaleg. Ha mente na kulan ti umaya tatkilu` puestoghu yan usun talaya.<\/p>\n<p>Fuetsau hu dalalake tumalaya entalu` Chalan Laulau katan esta iya Puntan Muchot. Buyada kineni` mame na tiau, satmonitiyun yan taraketiyun. Humanau ham dispues para iya hame mumaneska un` ratu.<\/p>\n<p>Hu esplika finaposhu gi halum te`ug na fache` miserapble yan sumen popble na mattiru. Hu mente amotsan mame sinetnen sune, asiga yan doni` sali. Manman i prohimu ya esta podu\u00f1g sikos\u00f1a. Sige chumaleg na ositan finohu` pot sune, asiga na doni`. Mauleg sa` estabu un` che`luhu ni kumonfitma sentadan mame `nai man-estudiante ham antes.<\/p>\n<p>Ayu na finapos mame manadan familia lokue` pumadesi layeye pot hinanau i Navy guine. Kanaha` todu empleau mana` fan para gi moseria. Diberas na mattiru i taya` fina` katsu gi bandan mantension familia. Todu sumufa` u gualu` yan tasi! Makat na tinituhun lau sabi dios na man-felis todu dispues.<\/p>\n<p><strong>Mattirun Hinemlu`<\/strong><\/p>\n<p>I para u fatoigue natibu man-seriosu siha na chenot kulan da\u00f1kulun linau. Ta tu\u00f1gu` na siempre u fattu lau ni unu tumu\u00f1gu` \u00f1gai`an.<\/p>\n<p>Mampos estotbu i ma-umentan tautau-ta daibites yan matai ri\u00f1on. Tinatitiye este ni probleman korason yan todu klasen kanset.<\/p>\n<p>Debi man-ma`gas Marianas de umatrata este na asuntu kumu emerensia enlugat de umafa` taya`. Tailaye na ma\u00f1a i para umabira ilun niha gi atlibes na direksion. Man-mala\u00f1gu tautau-ta seriosamente ya para in` bira ilun miyu?<\/p>\n<p>Guaha siha asuntu ni umatitisa chenot daibites. Este siha na finatsu i presisu na uma-estudiaye kau patte este gi haga` natibu sino layeye ginen modun linala`ta.<\/p>\n<p>Mas ke tres sientus na tautau-ta manmakukula haga` niha (dialysis) diariu, tres biahe gi semana, kada semana. Sin este na tratamentu megai u fan imbeninau haga` niha estake man-madispone. U numeron matai ri\u00f1on sige ha` ma-umenta!<\/p>\n<p>Pot fabot na guaha kinimite para umahusga este na chenot natibu. Ti nahu\u00f1g gi mafa` chaleg na \u201cchenot ma\u00f1ainata\u201d. I daibites umaminasa otru patte siha gi tatautau-ta.<\/p>\n<p><strong>Ma\u00f1an Gulosu<\/strong><\/p>\n<p>`Nai huli`e numeron kandidatu ni man-malalagu na biahen eleksion seguruyu` na mafaisen mamaisa siha: haf` bidahu? I kuestion debi ginen i tautau. `Nai taya` un` kompli para benefisiun publiku, mauleg un` oppe i kuestion: Haf` bidamu?<\/p>\n<p>Mesklau mampos na biahe areglu siha gi kada grupu. I republican maputa` dos batko\u00f1a. Un` patte sige inaronsa chubasku mientras i otru lamita karera mafondu. I kandidatu\u00f1a kada kuat konsu disposisio\u00f1a. Dios mihu!<\/p>\n<p>I democrats ti mefnu` na biahen estrakadan politika. Tinahu\u00f1g tiempo\u00f1a umareglan \u00f1aihon halum gima`\u00f1a. Kasi esta i 2018 `nai mas kapas man-sablasus gi pisu.<\/p>\n<p>I independeti mafa\u00f1agu dos grupu: Bendidu yan Benditu. I mefe`na i tropa ni bumendi antin niha guatu gi un` kompania. I tatatte man-namase` sa` debi umaguadog fondun pottanmonedan niha pot gastun eleksion. <\/p>\n<p>Namase` i tropan Bendidu yangin desde pa`gu para u fan eyag che`chu` aplacha na modun politika `nai u fan pinalo`pu` ma\u00f1an gulosu `sino ambenteria.<\/p>\n<p>Nama\u00f1au na tropa sa` gigon mafag i platu siempre ma\u00f1ganta kontra siha mismu. Adahe na ti u nahu\u00f1g yan parehu mapatten kestat gangoche. Este i sensian tinaglagyu` inipus metgot gi natibu. Adahe haf` tinatemu piot sa` megai\u00f1a besis i traision na ginen i mas un` a\u00f1goghu na amigumu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Maproponi ni lehislaturan republican para umapunu` probision lai casino ni prumuhibi membron lehislatura yan familian&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[11178,13070,13071,5054],"class_list":["post-234842","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-biktot-hokog","tag-hombre-iya-pindehu","tag-inefresen-la","tag-puntan-muchot"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/234842","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=234842"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/234842\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=234842"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=234842"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=234842"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}