{"id":235848,"date":"2016-09-07T06:00:14","date_gmt":"2016-09-06T20:00:14","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=235848"},"modified":"2016-09-07T06:00:14","modified_gmt":"2016-09-06T20:00:14","slug":"mensahen-telefon-halaihai","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/mensahen-telefon-halaihai\/","title":{"rendered":"Mensahen Telefon Halaihai"},"content":{"rendered":"<p>I usun telefon halaihai antes `nai machalapun infotmasion gi halum i se\u00f1gso\u00f1g siha. Este na modun komunikasion pisun konbetsasion sinisedi siha gi komunida.<\/p>\n<p>Mattu lokue` mansa\u00f1gan\u2014ginen telefon halaihai\u2014na guaha siha empleau administrasion, kontodu NMC yan membron lehisltura man-masuesueddu $5,000 pesus gi mes kumu guatdian un` kompania guine. Siha este na empleau yan offisiat publiku galagun kompania ni pumupulan interest kompania sin konsiderasion gi sentimentun publiku. <\/p>\n<p>Guaha direktamiente manma`apapase mientras otru siha mana` esgin parentela `sino asagua yan chelu. Haf` ti u fan lalamlam tala\u00f1gan niha achog nubladu i ha`ane.<\/p>\n<p>Lastima i mali\u00f1gun konsensian niha sa` esta bendidu anten niha ya mapega gi depositun un` kompania. Siempre u paguan este na malumot piot sa` para bai` mana`e lista haye este siha na ma\u00f1elu-ta. <\/p>\n<p>Yangin manresisibe hau, mauleg un` resigna offisiomu pa`gu. Sa` ya kumunanaf i ilu` huyu\u00f1g ginen kantarun basula magpu` kontodu lisayun `las dose!<\/p>\n<p><strong>Mali\u00f1gun Hagas Fanda\u00f1gu<\/strong><br \/>\nBuente pot mali\u00f1gu petmanente hagas fanda\u00f1gun natibu na ha gacha`yu` kulan ume`emahala\u00f1g ni hagas modun gupot umakamu`. Magahet na guaguan yan makat mina` matulaika dibuenamente ni tautau-ta.<\/p>\n<p>Konsidera para unna` fa\u00f1ochu kantidan tautau pot kasi tres semana. Piot ya mapatten \u00f1aihon che`chu` peska, mu\u00f1gayu para i kusina yan hotnu, mapunu` ga`ga, che`chu kusineru, mahatsan fanda\u00f1geru, preparasion komplimentu, yan otru siha obligasion. Ayu `nai manmana`e tarehan niha i man-masegat siha na lalahe.<\/p>\n<p>Lau i manadan cho`chu` yan tautau mina` fandada\u00f1gu este na preparasion gi kasamentun dos tautau. Hu\u00f1gan guaguan na tiru kontra monedan familia. Pa`gu mapega guatu gi hotel. Taya` gimen estake togpu\u00f1g. Gigon las dies gi pupue\u00f1ge kaikai hau para i gima`.<\/p>\n<p>Sumen agradesiyun kinalamten todus para umana` felis fanda\u00f1gun i nuebu na kasamentu.<\/p>\n<p><strong>Ineyag Katma yan Pas<\/strong><br \/>\nHu soda` hagas lepbloghu pot espirituat, ineyag katma yan pas. Ileg\u00f1a un` tinige` na i katman hanum gi sadog libianu un` espehus maisa hau. Magahet. `An un` chalegua` siempre lebug i hanum. Sige dispues hu pula` passun ineyag todu i tres: espirituat, katma yan pas.<\/p>\n<p>Te\u00f1ga hu dandan suabe na sunidun pianu `sino gitala dispues mangagauyu` bendisionhu katma yan silensiu. Hu ayeg un` asuntu ginen tinayuyot katolisismu ya sige hu liliku`e gi plaset hinasoghu. Kulan pumasehuyu` gi haf` sustansian maseha patte gi tinaitai tat kumu Tatan Mame.<\/p>\n<p>Mattuyu` gi nanan ma\u00f1gilisyanu as Santa Maria guihe na ora `nai matutuhon makastiga i lahen Yuus. Desde botlu, matula`e, matanum kuronan tituka`, ma-a\u00f1a `nai ha u`uma i makat kiluus. Makastiga sin umisau. Tattate si nana\u00f1a tutuhu` lago\u00f1a, mamaisa gi tadu\u00f1g piniti\u00f1a, lau ni unu umufresi ayudu sino konsuelu.<\/p>\n<p>Konsidera fan giya hagu mismu kau un` la\u00f1gag lumi`e patgonmu ma-aminasa sino ma-a\u00f1a pat makastiga? Todu i tiempu humalum sensian proteksion gi famaguonta. Dispues de todu, makana` gi kiluus estake matai. Manatunog ya mapega gi naftan halum achu`. Todu este na mattiru ha faposgue i nanan kilisyanu. Mamatkilu kulan kinilu. Mattu gi ha pa\u00f1gun konsensiaghu este na pinadesi gi nanata as Santa Maria.<\/p>\n<p>Gi tinayuyothu pot katma, pas yan mines\u00f1gun guiya `nai hu appepela-yu`. Gi hinasoghu todu i tiempu hu saluludague` gi finaisen bendisio\u00f1a na u esgaihonyu` yan familiaghu katma gi halum todu mattiru. I kinilu na nanan ma\u00f1gilisyanu as Santa Maria.<\/p>\n<p><strong>Tinailaye Gi Otru<\/strong><br \/>\nI para un` has\u00f1gune tumailayiye i otru pot ma\u00f1an gulosu  yan aplacha` na intension hagu dispues un` hinegse. Haf` motibu na para un`nachatsaga i man-a\u00f1goghu na popble giya hagu? I talen pinadesi hagu mismu fumalulun maisa ya` mas te`ug na pinadesi siempre un` finatoigue.<\/p>\n<p>Lastima na finana`guen kilisyanu `nai ileg\u00f1a i Sainata mu\u00f1ga machogue gi otru haf` ti tiyamu na un` machogue mismu. Unna` fan sen chatsaga manadan tautau pot diskuidun gulosu `nai un` fataya` pinadesin niha. <\/p>\n<p>Ennau na rekueddu pinegamu gi hatdin? Kau i namamahlau na bidamu premiun famaguon-mu ni kumatga minaipen tautau para siempre? Estague` siha che`chu` tailaye na higadu yan lala`et ni fumondu galaide`mu sin ditension. Puede un` dia un` soda` libianu-mu ginen metton na sinetsut gi Saina.<\/p>\n<p><strong>Nesessidat<\/strong><br \/>\nDesde ke hu komprendi tinagu` yan minalagu` i Saina tatnai chathinassu-yu` pot nesessidat petsonat kontodu ha`ani-hu. Gaige ina\u00f1guhog-hu enteramenti gi tai hinekog na nina` si\u00f1a\u00f1a yan yine`ase`\u00f1a. Diariu hu fafaisen ayudu\u00f1a yan kanai\u00f1a para u pipetyu` `an ha totpeyu` chinatsaga.<\/p>\n<p>Guiya este hu sasa\u00f1gan pot espirituat\u2014hine\u00f1gge\u2014giya guiya. Sumen taglayu` na amku` mina presisu na u guaha inadahe diariu gi todu asuntun ni un` petsige. Dies na halige pinega\u00f1a (Dies Na Tinagu` Yuus) `nai hafa chalane hit propiu katsada para ta tatiye. Ti un` basnag sino fali\u00f1gu. <\/p>\n<p>Hu mente este na asuntun espirituat pot para tafan hita umatan dinuebu todu modun karerata yan pot sa` hafa na debi un` yute a\u00f1klan ha`animu espirituat pot para un` asegura na ti malagu galaide`mu esta i hiyu\u00f1g rubentason.<\/p>\n<p><strong>Luserun Ha`animu:<\/strong> I usun luseru (pution sankatan) ala kuenta guiya i fiet na konsensiamu. Todu i tiempu tunas na chalan un` finanu`e gi katkuet ora. I usu\u00f1a kompasmu diariu. Yangin un` tatiye siempre todu i tiempu un` fattu gi chimu felis. Gigun un` kontra, kase abag hau dispues.<\/p>\n<p>Mauleg un` pasensia yan katma gi todu kinalamtenmu. Nina`e hau tiempu lumi`e asuntomu klaru antes de un` mueba hau. Poresu na hu sosoyu` todus na in` atetuye pinasensia yan katma pot para u guaha mas inadahe gi todu in` petsige.<\/p>\n<p><strong>Klarifikasion:<\/strong> Guaha bumatbaruye na mu\u00f1ga matola`e asuntun finatai. Dinanche! Lau dispues ha panag ade\u00f1g\u00f1a halum gi pachot\u00f1a `nai mafa` segni i defuntu gobietnu na guiya managu` para umadispacha i $400,000 guatu gi kompanian familian Biktot Hokog. Fan gai mamahlau ni prohimu. Apmam de humame machochu` yan i defuntu ya taya` mas sattun gi tinatiyen lai pot fondun publiku ke guiya mismu. Hu sen agradesi tiempota na dos \u00f1ao. Deskansa gi pas yan tra\u00f1kilidat gi la\u00f1get i Saina.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I usun telefon halaihai antes `nai machalapun infotmasion gi halum i se\u00f1gso\u00f1g siha. Este na&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[13260,13261,818,3242],"class_list":["post-235848","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-hagas-fanda","tag-luserun-ha","tag-mali","tag-santa-maria"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/235848","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=235848"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/235848\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=235848"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=235848"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=235848"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}