{"id":237385,"date":"2016-09-28T06:06:54","date_gmt":"2016-09-27T20:06:54","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=237385"},"modified":"2016-09-28T06:06:54","modified_gmt":"2016-09-27T20:06:54","slug":"nubladu-i-haane-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/nubladu-i-haane-2\/","title":{"rendered":"Nubladu I Ha`ane"},"content":{"rendered":"<p>I ha`ane, nubladu. Homhum i tanu`. Dispues uchan ni fette, sinparat. Nachatsaga na si\u00f1iente lau regulat na klima gi tiempun uchan. Kontentuyu`.<\/p>\n<p>Sige lumauyan \u00f1aihon hinasoghu. Esta ti gaseta che`chu` achibau siha gi hegsu` imperadot I Deni`. Hokog para tafa` segni gi ti asegurau na karera mona. Mampos oppan i ma\u00f1an no siakassu gi linala` i tautau-ta siha gi se\u00f1gso\u00f1g ginen maladisposision hegsu imperadot.<\/p>\n<p>I komunidat bisnis ha aregla planun adelantu sin pattisipasion hegsu imperadot. Buente man-o`sun sin direksion desde dos a\u00f1os malofan! Dalai na disareglu!<\/p>\n<p>`An hu fagcha`e tautau-ta gi inetnon familia sino tenda libianu un` sienti pinadesin familia gi ekspressiun matan niha. Ti ha nesessita este na asuntu estudiu. Oppan gi matan i tautau siha maseha manu. Mampos ha estototbayu` haf` manmasusesedi pa`gu.<\/p>\n<p>I dinisehan para ta adelanta ha`anita gaige solu gi dos patman kanaita. Taya` otru gumugu`ot ennau na pudet fuera ke hagu mismu. Hahassu haf` propiu na disposision dispues.<\/p>\n<p><strong>Pot `Kanami: <\/strong><\/p>\n<p>Mamaisen i amiguhu Magoo esplikasion hafa ekonomia. Ileleg\u00f1a na yangin guaha adelantu pues ma\u00f1ge benifisio\u00f1a i mansa\u00f1gan pot tai adelantu suetdo\u00f1a pot mas ke benti a\u00f1os na tiempu.<\/p>\n<p>Ekonomia pot modu yan kualidat linala`ta. Debi u gai katsu ni mafanana`an \u201cmaster plan\u201d. Estague` `nai humalum tomtum na inadi\u00f1gan planuta desde haf` para uma-adelanta, edukasion, hinemlu`, yan otru patte siha gi ekonomian i tanu`.<\/p>\n<p>Debi ekonomia suffisiente minetgot\u00f1a `nai monedan familia libianu ha kubre nesessidat siha sin u fila gi luchan food stamps. Estague` na eskalera `nai anog na enfin todu boti hana` fan gama libre yan safu, dibuenamente. Mauleg kinalamten lamayot patte gi tautau-ta siha. Lau atlibes i masusesedi na tiempu.<\/p>\n<p>Sin este, pues trabiha binabatsala i ekonomia gi halum fachi` chinatsaga `nai megai pinadesi gi tautau siha. Un` asuntu na ha nesessita menhalom yan kabilosu na kabisiyu! Sin este, kasi diariu mansiso` amaka hit desde oga`an esta`i lemlem tautau. Ta repite gi sigiente dia.<\/p>\n<p><strong>Chenut Hamalefa<\/strong><\/p>\n<p>Yangin i presenti na lehislatura tiha komprende haf` atoridat\u00f1a gi appropriasion fondun publiku, anog na ni siha mismu tatnai marikonose mandatun konstitusion pot este na atoridat. Ignorante! <\/p>\n<p>Ni unu kumaikaigue` para u defendi atoridat lehislatura pot oppan na ma-isague as Se\u00f1ot Biktot Hokog yan Larissa Larson lai konstitusion.  Na-manman i mampus mansilensiu. Kau huegun politika este? Na ti man-manhula` hamyu para in` defendi lai i tanu`?<\/p>\n<p>Este na malabida fuma\u00f1a\u00f1agu chechu` achibau (corruption) siha gi halum gobietnamentu. Lau kasi pot ma\u00f1isiha ha` na ma-upus kadu` taya` i malabidan lache na disposision $400,000 para i MV Luta. Ho\u00f1geyu`, ti bai para estake todu i guaka manmattu tatte gi pastahe!<\/p>\n<p>I konstitusion iya Marianas lokue` ha manda na i nuebu na administrasion debi u apase dibin obligasion gi uttimun segundu sakan. Guaha mas ke $53 miyon na dibin gobietnu ginen mapos na sakan. Na seguru na in` tatiye lai konstitusion na biahe sino man-atotpe hit ta`lu gi kotte!<\/p>\n<p><strong>Hinalum Digital Age<\/strong><\/p>\n<p>I tinilaika siha gi mapos na sisienta a\u00f1os da\u00f1kulu na pasu `nai ta hagu` mona linala`ta. Desde taipuraita` regulat yan elektrisida tinilaika gi hinalum komputa (computer). Pa`gu gaige mafanana`an \u201cDigital Age\u201d ni ha inklulusu telefon, komputa, television yan otru siha modetnu na attikulu sino attifisiu.<\/p>\n<p>Sin areglun ma\u00f1aina, ma`tut todu inadi\u00f1gan familia sa` mampus mantinane` famaguon gi telefon ma\u00f1gombetsasion\u2014texting. Kontodu eba\u00f1gheliu libianu un` taitai ginen i I-Phone antes de un` falag i gima` Yuus an` Dame\u00f1go. Nina`e hau tiempu umebalua haf` tinaitaimu yan haf` setmun pale` ginen i putpitu. I disbintaha\u00f1a i Digital Age i libianu hau mahatme gi halum gima`mu sin un` tu\u00f1gu`.<\/p>\n<p>Mauleg na konseptu gi ineyag famaguon siha gi leksion niha mientras sattun areglun dos saina gi usun todu attifisiu. Debi u guaha tiempu para inadi\u00f1gan familia. Magahet na da\u00f1kulu na tinilaika ha afuetsas gi modun linala` tautau-ta siha.<\/p>\n<p><strong>Haf`Kuttura?<\/strong><\/p>\n<p>Sessu hu eku\u00f1gog finu` tautau-ta siha pot kuttura. Memegai\u00f1a besis na tai signifikasion i mansa\u00f1gan na palabra lau ma-usa kulan fagas pachot.<\/p>\n<p>Ti hutu\u00f1gu` kau bisiun konbetsasion i masasa\u00f1gan. Kau ti mahas\u00f1gun pot konbetsasion na masge impottansia\u00f1a i asuntu? Ti hu komprende! Lau, sige machalegua` i asuntu.<\/p>\n<p>I manhoben mas `nai sessu este na modun konbetsasion oppan. Mana` impottante haf` mapega kumu kuttura. Kasi pot ti matu\u00f1gu` haf` tinatten signifikason ayu na okasion na mapunu` kuttura.  Dispues, debi i ma\u00f1aina uma-esplika haf` sustansian dichu kuttura. Ti si\u00f1a na kaprechun professot sisonyan para umatatiye. <\/p>\n<p><strong>Finana`guen Espirituat<\/strong><\/p>\n<p>Hagas pattte gi tradision relihion ma\u00f1gatoliku guine i finana`guen tinayuyot `sino linala` espirituat gi famaguon-ta. Mauleg este in` prekura kumu ma\u00f1aina gi hechuran dottrina gi semana.<\/p>\n<p>Da\u00f1kulu yan sumen benefisiosu gi patgon `an mafana`gue haf` mauleg yan ti mauleg sino dinanche yan lache.<\/p>\n<p>Estague` na tinituhun `nai umeyag i patgon haf` che`chu` echu tautau. Kontodu hagu ni sai\u00f1a un` banidosu pot man-areglau famaguon-mu dispues de madi\u00f1gu pettan sanmena. Ayu mas namagodai i che`chu` halum tautau `nai boluntariamiente siha man-mamaisen para u chine`gue kau mapikan katne, siboyas pat haf` na cho`chu` gi lamasa sino kusina.<\/p>\n<p><strong>Fuetsan Kontrata<\/strong><\/p>\n<p>Bes enkuando, ta taitai sino hu\u00f1gog diniskontentu pot relasion iya Marianas yan Esta Unidos De America. I sentimientu puru supin tasi. Manmalefa ti mataitai haf` ileleg\u00f1a Seksiona 101 yan 102 gi papa` lai federat 94-241.<\/p>\n<p>I Seksiona 102 dumiklara na suprimu lai 94-241 ni umestablesi relasion iya Marianas yan Estados Unidu De America. Taya` kampu guine para nuebu na inestablesen komision politika. Ti si\u00f1a na kada ti un` etgue hau para un` esalau mutu\u00f1g. Atan kau ti un` \u00f1gi\u00f1gi` mismu muto\u00f1gmu! Sugun dispues i ladun lalu` gi oriyamu!<\/p>\n<p>Asolas, hu analisa haf` sessu dineskontento-ta. Lamayot patte gi problema fina\u00f1agun halum hita mismu. Pot ihemplu, i para ta gobietnan maisa hit debi iya Marianas de u sattun gi inadahen gasto\u00f1a siha. Lau manadan dibi na tiempu na esta hihot mafondu galaide`ta gi halum puettu.<\/p>\n<p>I inadahen kahan iya Marianas sumen presisu na obligasion. Gigon fontun ya tinahu\u00f1g fondu pues enteru setbisiun publiku man-kohu. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I ha`ane, nubladu. Homhum i tanu`. Dispues uchan ni fette, sinparat. Nachatsaga na si\u00f1iente lau&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[11178,42,13608,13609],"class_list":["post-237385","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-biktot-hokog","tag-food","tag-haf-kuttura","tag-larissa-larson"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/237385","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=237385"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/237385\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=237385"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=237385"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=237385"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}