{"id":239124,"date":"2016-10-26T06:00:40","date_gmt":"2016-10-25T20:00:40","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=239124"},"modified":"2016-10-26T06:00:40","modified_gmt":"2016-10-25T20:00:40","slug":"sensian-abundansia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/sensian-abundansia\/","title":{"rendered":"Sensian abundansia"},"content":{"rendered":"<p>Guaha `nai manmatompu` hit manatma na ma\u00f1an hita ha` dinanche. Ta hala tatte konsiderasion gi prohimu-ta pot tailaye na sensian imbidia. Lastima sa` ta has\u00f1gun plumanta sensian hipokritu gi gueku na tinayuyot yan misa gi semana. Ti umaya i tinayuyot yan mala`et na dinisehan korason-ta.<\/p>\n<p>Taya` mas ma`ug ke mauleg na amesta yan prohimu-mu. Guaha siempre na un` fagcha`e sumen chatsaga ya i mas ti un` a\u00f1gog-hu na tautau umefresi hau ayudu. Hombre, i tanu` ridondu pues haf` kumilulog huyu\u00f1g siempre u ta`lu tatte. <\/p>\n<p>Poresu na mauleg tana` fan geftau hit sensian mauleg na amista piot gi prohimu-ta ni numessita ayudu. Mafattu tatte mas da\u00f1kulu na premiu para hita!<\/p>\n<p><strong>Destrosiun Hinemlu`<\/strong><br \/>\nI usun mama` desde antigu na tiempu establisau kumu patte gi kustumbren tanu`. I kanastran mama` ma-offesi i bisita `an mattu bumiahe pot nesessidat. Kulan tane` para tutuhon konbetsasion estake ha sa\u00f1gan haf` sessu finato\u00f1a.<\/p>\n<p>Tomtum na usu i mama`. Nina` batbaru i bisita suma\u00f1gan dibuenamente haf` finatto\u00f1a. Dispues `nai sige mona i konbetsasion `nai maho`yi pat ma\u00f1ega haf` finaisese\u00f1a. Estague` kinemprendeghu usun mama` antes.<\/p>\n<p>Pa`gu, kontodu manhoben na famaguon umu`usa diariu. Tafa` banidosuta `an mafuyut i chipa gi entalu` pugua` ma\u00f1a\u00f1a`. Taya` inadahe haf` mohon para u padesi i prohimu `an sige mona. Klaru pa`gu na usun pugua` na`kanset! Adahe famaguon miyu piot gi usun chupa yan pugua`.<\/p>\n<p>Huli`e giya Hawaii yan Filipinas mana` suhan kihadas tres tautau-ta pot kanset ginen mama`. Unu matai dispues pot inaditi esta ni kanset. Mas obra chenot kanset desde halum pachut halum esta guetgueru, estomagu, yan otru siha patte gi sanhalom-ta `nai unna da\u00f1a` pugua`, amaska sino chupa yan afuk.<\/p>\n<p>Libianu lokue` ha atisa chenot korason, daibites, higadu, yan otru siha chenot ni sentita suponi ginen bisiun mama`. Mauleg\u00f1a in` chagu`e ke in` chansa manmamadesi pot diskuidu.<\/p>\n<p><strong>Benefisiun Ma\u00f1gu`<\/strong><br \/>\nLamegai estudiu tinaitaihu pot usun ma\u00f1gu` (turmeric). Un` hali` tinanum ni ma-u`usa para amut pot mas ke dos mit a\u00f1os gi manda\u00f1kulu siha na nasion.<\/p>\n<p>Benefisio\u00f1a gaige na mauleg para mansuhetan pokpuk gi sanhalum tautau ni tumututuhun dineku` chenot siha ni mafanana`an \u201cinflammation\u201d. Este i pekpuk umatitisa todu klasen chenot gi tatautau-ta. I ma\u00f1gu` rimibabaha maseha haf` na pokpuk.<\/p>\n<p>Ayu na kosas i mafanana`an plaque ni umestototba gigat korason yan titanos-ta adumididi` nina` fa\u00f1uha ni ma\u00f1gu`. Mas homlu` korasonmu yan titanosmu gi karera mona. Kasi ti un` nina`ye chenot hamalefa. Abundansia este na hali` enteru iya Marianas. Chage umusa diariu. <\/p>\n<p>Kuantu na ma\u00f1gu` para unna` setbi? Nasetbi kalulotmu apunteria. Estague` na minedu\u00f1g mauleg. Nagasgas, dispues yute` halum gi blender yan fina` gimen tat kumu juice pat Seven Up. Gigun un` bati, pega dispues gi basu ya un` gimen. Chogue este diariu.<\/p>\n<p><strong>Pot Chaleg<\/strong><br \/>\nSige dibate haf` taimanu para tana` anaku` ha`anita. Puru pot haf mauleg na boka yan gimen kontodu eksisiu gi semana. Mauleg!<\/p>\n<p>Lau tatnai hu guiefe la`la` mas ke 70 a\u00f1os. Esta hu chogue checho-hu. Nahu\u00f1g! Haf` bali\u00f1a para bai gacha` ochenta a\u00f1os `nai ni kemun tihu tu\u00f1gu` manu `nai gaige? Pot fabot bai aksepta uttimu disposision antes de bai nina`ye fafat-ta. Dios mihu!<\/p>\n<p>Haf` bali\u00f1a la`la` esta sientus a\u00f1os `nai ni na`an-mu ti un` tu\u00f1gu` sino ni para un` kahulu` ti si\u00f1a? Gai binali `an brarabu ha` fuetsa-mu. `An mali\u00f1gu, mauleg\u00f1a lokue` un` di\u00f1gu i lugat! Tatnai sisida ni lalu` ti si\u00f1a un` sugun gi guie\u00f1g-mu!<\/p>\n<p><strong>Bisita I Man-Amku`<\/strong><br \/>\n`Nai hu bisita un` tihuhu, estaba i amku` gi kelat babue munana` chochu. Ha falague lokue` pinegsai\u00f1a manog antes de minachum atdau.<\/p>\n<p>Dispues matacho\u00f1g gi papa` tro\u00f1kun ma\u00f1ga dumeskansan \u00f1aihon. Magof pot finatog-hu ya sige chumaleg `nai sige mona konbetsasion mame.<\/p>\n<p>Esta pot mas ke dies a\u00f1os desde ke dini\u00f1gu ni difunta asagua\u00f1a. Asolas mabesisita ni famaguo\u00f1a. Mampos nina` mamagof `an mangaige nietus yan nietas gi oriya\u00f1a. \u201cSiha i flores hatdin korasonhu\u201d. Ha agradesi i sentimentun patgon ni tai malisia. \u201cTunas todu finu` niha\u201d.<\/p>\n<p>`An kulan mampus tristi, huna paseha un` ratu gi se\u00f1gso\u00f1g dispues hu fahani sitbesa para bai pa\u00f1gun tatte i hagas mahatma na kustumbre\u00f1a. Gigon sinaulag ni gime\u00f1a seguru na ha lapblayu` amanu i si\u00f1a. Antes de bai`n adi\u00f1gu ayu sessu fino`\u00f1a, \u201cCha`mu malelefa ni prohimu-mu\u201d. Kulan i finu`<\/p>\n<p><strong>Hekkua` Maria!<\/strong><br \/>\nDispues de felisitasion mauleg na amesta, sige ham dispues yan un` retirau umachatge pot mampus diskalentau yan abarambau kinalamten i tanu`.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a, \u201cGuaha 13 pot sientu ti manma-empleleha pa`gu. Malag manu i masasa\u00f1gan na adelantun ekonomia?\u201d Hekkua` Maria!<\/p>\n<p>\u201cPara u guaha SNAP guine. Tinatiye ni minimum wage pot para uma-asegura na megai u fan gatdun gi fache` pinepble. Este guinifen niha i sabiun hegsu` I Deni`?\u201d, mamaisen i amighu. Hekkua` Maria!<\/p>\n<p>\u201cTaya` presisu na kosas mantension gi hospitat guine lau bula dispetdisiun salape` man-bakasion giya Luta yan Tinian yan enteru tautau niha cabinet\u201d, ha apunta huyu\u00f1g. Hekkua` Maria!<\/p>\n<p>\u201cKada hinigua` i tanu` te`ug na problema gumupu si Rafet para otru lugat pot para u letki i asuntun linahyan siha\u201d. Hekkua` Maria!<\/p>\n<p>\u201c`An tafaisen i kandidatu siha mansustansiau na kuestion ni unu kapas inipe\u00f1a lau manmalalagu ta`lu\u201d. Hekkua` Maria!<\/p>\n<p>\u201cFood stamps yan minimum wage inepen niha i mansabiun hegsu` I Deni` kumu prefektu meskla `nai para u fan mafa` esklabu i tautau. Estague` uttimimu nina` si\u00f1an sessu maigu` na kabesan niha\u201d. Hekkua` Maria! <\/p>\n<p><strong>Ti Kabales I Patte<\/strong><br \/>\nHu na\u00f1ggan \u00f1a\u00f1aihon i nuebu na koru na u fa\u00f1ganta pot ti maresibi patten niha ginen kestat casino. Estague` piniligru\u00f1a moneda ni ti mafachuchu`e. Piot ya ti mapatte i taicho`, a\u00f1goghu na ma\u00f1ganta dispues i pumalu gi koru, ke dehemunos de kompas!<\/p>\n<p>I fafayin i taicho` siempre un` dia u masge` sin ditension `nai hokog para u patten \u00f1aihon gi disipulun esklabu. Siempre u tutuhun ma\u00f1ganta na ti nahu\u00f1g patten niha. Sige mona, siha yan siha man-atrukus esta halum gi kotte yan presu!  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Guaha `nai manmatompu` hit manatma na ma\u00f1an hita ha` dinanche. Ta hala tatte konsiderasion gi&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[13963,256,1907,499],"class_list":["post-239124","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-benefisiun-ma","tag-casino","tag-snap","tag-usa-2"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/239124","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=239124"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/239124\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=239124"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=239124"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=239124"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}