{"id":239625,"date":"2016-11-02T06:06:39","date_gmt":"2016-11-01T20:06:39","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=239625"},"modified":"2016-11-02T06:06:39","modified_gmt":"2016-11-01T20:06:39","slug":"minamahlau-kontra-marianas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/minamahlau-kontra-marianas\/","title":{"rendered":"Minamahlau Kontra Marianas"},"content":{"rendered":"<p>Maripot gi gaseta ma-arrestan i MV Luta gi mapos na semana, i akusu ginen untat Takahasi Yamamoto na mafababague` ni salape\u00f1a $3.4 miyon pesus. <\/p>\n<p>Malista gi kehan kotten federat si Biktot Hokog, Bill Toelkes konsuttadot\u00f1a, Fidel yan Adelina Mendiola yan famaguon niha, i batku mismu yan kompanian MV Luta Mermaid.<\/p>\n<p>Mamahlau-yu` ni ripot gaseta pot finababa ni fumatta na tanu` saki` iya Marianas gi kometsianten ginen hiyu\u00f1g siha. Dispues para ta pa\u00f1ot i minamahlau `an tafana` otru siha manda\u00f1kulu na kometsianten?<\/p>\n<p>Kontodu ina\u00f1goghu gi reputasion iya Marianas mali\u00f1gu sa` hinafut ni maripot na finababa kontra as Se\u00f1ot Yamamoto ginen Japon.<\/p>\n<p>Ha pa\u00f1gun kuestion i kehan Yamamoto tat kumu haye gi halum defendante ma\u00f1uli` ginen $3.4 miyon pesus na salape`? Kuantu kada unu ha chuli` yan manu `nai magasta? Yangin u fan masoda man-isau kau guaha salape` niha para uma-apase tatte gi Yamamoto?<\/p>\n<p>Dispues, sen timana` tu\u00f1gu` si Yamamoto na guaha $400,000 pesus para i batku. Haf` na mana`na` este na asuntu kontra i prohimu? Na ti ma\u00f1isiha gi kompania?<\/p>\n<p>Ai na lamug balutan ya siempre umachalapun publikamiente ginen halum kotte chatdisposision i $3.4 miyon pesus. Ai, tatnai in` hi\u00f1gog pot estorian atuli? Kau ti man-tinitinu hamyu pa`gu pot in` gulusuni sin in` rikonose pot ti a`asu?<\/p>\n<p><strong>Kutturan natibu<\/strong><\/p>\n<p>Sessu man-atotpi hit diniskutin kuttura. Lau haf` na kuttura ta sasa\u00f1gan kau tradision pat modenu? Debi ta disti\u00f1gi kabales manu ta diskukuti. I tradision tineteka peska yan fangualuan. I modetnu `nai ta di\u00f1gu i hagas tradision ya ta mueba hit para i moseria.<\/p>\n<p>Desde tatutuhun gi moseria da\u00f1kulu na tinilaika fumatoigue hit kumu natibu. Mas anchu na appottunidat edukasion ni prumepara tautau-ta para nuebu siha na offisiu. Mas libianu mangana ginen moseria ke todu dia gi papa` somnag gi gualu` `sino halum napu.<\/p>\n<p>Ta embrasa finattun yan pinegan i Amerikanu guine ni ta usuni kumu modun linala`ta. Gi sisteman ekonomia ni ha batsala halum tai programan para umana` fitme linala` tradision. Ni mismu Amerikanu tiha komprende haf` masusedi dispues gi piniga\u00f1a guine.<\/p>\n<p>I modetnu na modelun ekonomia sumen chagu` yan dibutsiau kontra linala` tradision. Gi halum este na rimulinu sige hit man-aronsada kulan dinagau la\u00f1gat gi halum tadu\u00f1g tasi. Gi hilu` este ta aksepta haf` mattu kontodu industrian turista. Mamaisa pa`gu este na pisun ekonomia. Guaha `nai in` atan haf` para ta padesi `an lotgun este na industria gi ge`fena?<\/p>\n<p>Hu aksepta finapus antigu na ma\u00f1aina-ta. Ti bai malefa mananum pat mamogsai sa` patte este hu fagcha`e gi hinibenhu. Lamegai lokue` biniran i tiempu gi gustu esta la disgustun halum kinalamten familia. Modetnu na modun linala` lau tai finagpu` i obligasion siha tat kumu apas ba\u00f1ku pot guma`, kareta, yan hinemlu`.<\/p>\n<p>Layag sumah\u00f1ge: Animu i dos saina pumogsai famaguon niha pot preparasion `an madi\u00f1gu un` dia i pettan sanmena. Si\u00f1a masatban maisa siha desde che`chu` halum guma esta manu `nai masoda` offisiun niha.<\/p>\n<p>Sumen namagof `an felis hinanau niha. Ti chathinassu i saina kau u famadesi. Hu\u00f1gan, guaha gi tropa ti mana`e parehu nina` si\u00f1a taimanu i pumalu. Estague` na patgon sessu ta bisita pot para ta asegura na felis lokue` hinanau\u00f1a i prohimu(ma).<\/p>\n<p>Dispues, kada unu hahatsa layag\u00f1a ya sige huyu\u00f1g gi rubentason mafanana`an ni ma\u00f1aina-ta \u201csumah\u00f1ge\u201d. Lau sattun lokue` rinikonosen finapus todu. Guaha `nai hagacha` hit mahala\u00f1g lau otdinariu na pa\u00f1gpa\u00f1g napun linala`.<\/p>\n<p>Sige mona, mangai famaguon (nietu yan nieta) ni ta trata kumu flores-ta gi hatdin ha`anita. Ma\u00f1aunau ta`lu manmamulan nu siha. Lau lamayot patte gaige esti na obligasion gi dos saina.<\/p>\n<p><strong>Destrosiun kuttura<\/strong><\/p>\n<p>Dikiki` komunidat iya Marianas. Lau i fuetsan tinilaika mampus metgot. Maseha animosu i natibu kume gu`ot kuttura\u00f1a, manmetgot siha na asuntu gumagaput haf` gaige gi kustumbre-ta.<\/p>\n<p>Esta ha` lamegai man-inaminasa usun amut binenu, pinadesin baratu na sueddu yan mamamaila` lokue` destrosiun casino. Este i tres na attikulu, yangin tita guatdia mauleg, siempre ha destrosia petmanente kutturan i tanu`. Man-naufragu hit gi mismu tano`ta. Naufragu kumeke ileg\u00f1a pasaherun mapua na batku ni man-`e`esuette ausiliu gi kantut kantit.<\/p>\n<p>Olara mohon ya tasoda` sensian hinimiddi gi korason-ta para ta akanteha sumuheta bisiun destrosiu giya hita mismu.<\/p>\n<p>Usun amut binenu, che`chu` puttaria, fuetsau na pinepble pot diskuidun kabisiyu, seriosu na che`chu` kriminat yan nanan todu babarias\u2014casino. Mauleg ta atan kritikatmiente este siha na chinatsaga antes de u sala` i asuntu.<\/p>\n<p>Lokue`, hita mismu umisasague sinistenen kuttura gi atlibes na aksion siha dispues de palabran sattun na inadi\u00f1gan. Palabra de chispas uttimo\u00f1a. Ta sa\u00f1gane famaguon-ta na u fan finu` Chamorro mientras ta adi\u00f1ga\u00f1gane siha gi finu` E\u00f1glis. Taigue klaru na kinimiti gi este na patte i kada ratu ta hogsin maisa hit sino ta aka` hila`ta!<\/p>\n<p>Mauleg kasi ta deskansaye pot para tali`e manu `nai sessu hit man-fatsu.<\/p>\n<p><strong>Hinemlu` tautau-ta<\/strong><\/p>\n<p>Para mona, sessu siempre man-afulu` hit yan chenot daibites, korason yan kanset. Ni unu gi entre tres \u00f1ahlala\u00f1g na chenot ya makat para todus. <\/p>\n<p>Namanman na esta kuarenta a\u00f1os desde ke nina` arapatu` i natibu chenot daibitis, korason yan todu klasen kanset. Kulan mohon pa`gu ma\u00f1gahuhulu` hit gi kantun tasi pot hinasa boti-ta ya i kantun unai `nai haparada hit.<\/p>\n<p>I daibitis layeye gaige gi modun linala`ta ni tineteka magulusunen ne\u00f1kanu`, usun fina` mames desde gimen yan otru siha ni sessu ta offisiona diariu. Ta atisa este `an man-galileg hit gi menan i television `nai mas ta sumuke hit mas fina` mames. Dios tiampare!<\/p>\n<p>Patte lokue` i kustumbren yomug `nai tapo`lu na mauleg `an mas ridondu fasuta yan oriyan sintura-ta. Kumu ha` mali`e antes namayaye hau masoyu` na un` usune chumochu sa` kulan mala\u00f1gu hau. Haf` ti tafan ridodondu estake hana` fan lala\u00f1gu hit i chenot daibitis. Mauleg hita mismu ta repara moduta diariu. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Maripot gi gaseta ma-arrestan i MV Luta gi mapos na semana, i akusu ginen untat&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[11178,14067,256,14068],"class_list":["post-239625","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-biktot-hokog","tag-bill-toelkes","tag-casino","tag-takahasi-yamamoto"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/239625","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=239625"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/239625\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=239625"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=239625"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=239625"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}