{"id":24052,"date":"2012-07-16T02:50:01","date_gmt":"2012-07-16T02:50:01","guid":{"rendered":"http:\/\/newspaper.ctsi-logistics.com\/?p=24052"},"modified":"2012-07-16T02:50:01","modified_gmt":"2012-07-16T02:50:01","slug":"tai-fondu-kahan-iya-marianas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/tai-fondu-kahan-iya-marianas\/","title":{"rendered":"Tai fondu kahan iya Marianas"},"content":{"rendered":"<div>I maprediktan matai programan man-ritirau gi halom dos a\u00f1os na tiempu humala attensionta ni umatisa mas chatsaga na mensahe para i linahyan.<\/div>\n<p>Lau i seriosu na taya\u2019 fondu i pumalolo\u2019pu\u2019 i gobietnamenton iya Marianas pagu. Estague\u2019 i te\u2019ug na problema ni sige ha\u2019 maletke \u2019sino mafat keluye.<\/p>\n<p>I dibin gobietnu gaige mas ke $350 miyon. Gi hilu\u2019 este, ti ha hulat apas hospitat, medical referral, medicaid, nesessidat tat ahensia kumu PSS yan otru siha obligasion.<\/p>\n<p>Taya\u2019 ha nana\u00f1ga este na asuntu solu tiempu \u2019nai i man-ma\u2019gas, sin ditension, debi u admite publikamiente na brok (broke) i kahan iya Marianas.<\/p>\n<p>Este na estau ti kumeke ileg\u00f1a uttimun i tanu\u2019. Lau trastes manihante para u si\u00f1a tuma\u2019lon umaregla usun appenanas na fondun publiku.<\/p>\n<p>I anunsiun para u mana\u2019 ta\u2019lu tatte i 80 oras na oran empleau gobietnu dididi\u2019 kulan taftaf machalapun. Ma-annunsia sineda\u2019 salape\u2019 ni ti marikokohe ($11 miyon) ya esta sige i geran para umapatten \u00f1aihon. Taigue gi kaha, dispues mas ke $350 miyon na dibi mientras mas menos i rinikohen kontribusion tax. Para manu hit yan un\u2019 trompison \u2019nai mampos gueku i kahan publiku?<\/p>\n<p>Para mona, piot gi otru sakan, mas kohu siempre i rinikohen tax sa\u2019 sige ha\u2019 i bisnis ha huchum siha. Mas menos i kontribusion tax ginen i bisnis. Guse\u2019\u00f1a man-abende hit dadeg yan \u2019an mahlog lapes gi kantun chalan deste iya Oleai katan esta Micro Beach.<\/p>\n<p>I asuntu fotmat ya dimas mohon i gobietnu de u sige lumiliku\u2019 guihe lagu, haf\u2019 mohon na ti sumaga para u ta\u2019lun umatan i mampos chafleg na kinalamten ekonomia guine?<\/p>\n<p>Kau este solu rekueddo\u00f1a i miserable na modun lina\u2019la\u2019 para i tautau siha? Manu \u2019nai ha pega i ofresimientun &#8220;better times?&#8221;<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Gi silensiun pue\u00f1ge <\/strong><\/p>\n<p>Gi halom katma yan silensiun pue\u00f1ge hu huhu\u00f1gog potsun i tautau siha gi se\u00f1gso\u00f1g. Si\u00f1a ha\u2019 man-deskakansa lau kada ratu man-pina\u00f1gun ni primera estotbu pot futtunan familian niha gi halom chubaskun didog na chinatsaga.<\/p>\n<p>Inipus bahu i rinikohen kontribusion tax. Ha punu\u2019 abilidat gobietnu gi apas obligasio\u00f1a siha. I chumahlau este na chinatsaga i tautau siha gi se\u00f1gso\u00f1g ni hagas man-ensinahyau ausiliu gi hechuran sattun na disposision asuntun linahyan. Taya\u2019 a\u2019anog na guaha este na animu.<\/p>\n<p>Hu\u00f1gan, esta ha tutuhon i pattidan republican ma\u00f1ufa\u2019 gi chalan politika na sakan. Atotgante para u atrebigue\u2019 muna\u2019 mamtu\u2019 i hagas an\u2019 \u00f1ga\u00f1gas\u00f1a na lamug bagasu. Ti komprendiyun lau mauleg ta pulan haf\u2019 mas para u totbus \u00f1aihon i publiku.<\/p>\n<p>Dispues, guaha lokue\u2019 fumaisen-yu\u2019 haf\u2019 na sige man-malagu i kandidatu siha ginen i republican. Ti presisu manadan birada: atan i trompison diskuidu ni ha pega gi ha\u2019anen i tautau siha. Deste ma-utut sueddu, pinadesen ti asegurau na pagamientun man-ritirau, taya\u2019 fondu para i hospitat, medical referral, scholarship; ma-amut familia ni primet gima\u2019 niha; gueku na pottanmoneda para otru siha obligasion familia. Estague\u2019 dumulalag i kandidatu siha ginen i republican sa\u2019 mattu gi makat madefende i ti defendiyun.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Otru asuntu siha<\/p>\n<p>\u2019Nai man-a\u2019amku\u2019 hit, i hagas fuetsudu na fangu\u2019otta mali\u00f1gu. I fitme na gigat timota madirite. I fan atanta, maya\u2019. Dispues, sige mas maribaha kuetpun tatautau-ta. Guaha lokue\u2019 \u2019nai kulan hamalefa hit. Lau estague\u2019 uttimu eskalera \u2019nai ta gacha\u2019 i plaset oru (golden years) gi linala\u2019ta. Este na pa\u00f1gpa\u00f1g napu ti tulaikayun. U saga parehu para siempre.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Sige amigu-hu Magoo man-\u00f1ga\u00f1gas bukayu (kanden niyog ni mana\u2019ye kulot chukulate na asukat). Ha tanchu\u2019 i rasimun manha, ma\u2019sun yan pontan yan todu chechettun gi tro\u00f1kun niyog. Konfotmeyu\u2019 na i mas gai bali na tro\u00f1ku ni sumustene gi guelu yan guela pot siglu.<\/p>\n<p>Mauleg i chigo\u2019\u00f1a magimen para u pa\u00f1gun titanosta. Deste sensin manha, alalag ma\u2019sun yan sensin pontan da\u00f1kulu usun niha. I mantika\u00f1a ti parehu yan mantikan ga\u2019ga\u2019. Sumen paire lokue\u2019 tikan niyog piot ya mapreparan modun antes. Un\u2019 da\u00f1kulun bisnis este giya Filipinas. I produktu tat patte gi tanu ti ha hatme.<\/p>\n<p>Estague\u2019 un\u2019 produktun tanu\u2019 ni sumen mauleg salape\u00f1a piot i tika ni si\u00f1a maprepara yan fina\u2019 paupau para metkau gi bisita siha. Adahe na kuentus manhuyu\u00f1g ginen man-bihan Japones pot masoda\u2019 na sumen mauleg na\u2019yen la\u00f1an niyog gi lasas tautau an tiempun mane\u00f1ghe\u00f1g. Unu ha\u2019 ha nesessita: pega mona i primet pasu ya un\u2019 tutuhun sa\u2019 ti un\u2019 lache.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>I amesta gi relasion tautau sumen da\u00f1kulu benefisio\u00f1a. Si\u00f1a ha\u2019 un\u2019 chandan \u00f1aihon lau i mas ti un\u2019 a\u00f1goghu na afamaulegmu gaige gi fihon-mu \u2019nai un\u2019 fagcha\u2019e didog na chinatsaga. Pagu yangin para un\u2019 fa\u2019 basula, pues repara sa\u2019 gi uttimu besis, mas da\u00f1kulu balutan-mu ke guiya. Piot ya tinatiye este ni minaipen tautau. Mauleg\u00f1a prestan taki\u2019 galagu gi kantun chalan.<\/p>\n<p>By John S. DelRosario Jr.<br \/>\nContributing Author<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I maprediktan matai programan man-ritirau gi halom dos a\u00f1os na tiempu humala attensionta ni umatisa&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[491,40],"class_list":["post-24052","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-micro-beach","tag-pss"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24052","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24052"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24052\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24052"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=24052"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=24052"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}