{"id":240615,"date":"2016-11-16T06:06:52","date_gmt":"2016-11-15T20:06:52","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=240615"},"modified":"2016-11-16T06:06:52","modified_gmt":"2016-11-15T20:06:52","slug":"i-tanu-ridondu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/i-tanu-ridondu\/","title":{"rendered":"I Tanu` Ridondu"},"content":{"rendered":"<p>I tautau ni tumailayiye i otru a\u00f1gog-hu na i tatatte mas fotte ya siempre kabales umasi\u00f1ala para hagu. I tanu` ridondu ya todu fina` tailaye ni unna` rata huyu\u00f1g kontra i prohimumu siempre u fattu tatte gi pettan gima`mu. Kabilosu na fina` akonsehu ginen i ma\u00f1aina-ta.<br \/>\nDispues, mas fotte i mafanana`an \u201cminaipen tautau\u201d. Tatnai sisida para un` fan rikokohe matdision ginen i un` aminasa sin rason. Gigon hinegsi hau, todas! Poresu na mas amtau gumai atu\u00f1gu` sa` un` establese inapinitiye. Gi oran nesessidatmu guaha besis na i mas ti un` a\u00f1gog-hu mattu yan ayudu\u00f1a.<\/p>\n<p><strong>Che`chu` Guma`<\/strong><\/p>\n<p>Kada finatog-hu ya ti ma-alifog i amiguhu i asuntun mame mas \u00f1ahlala\u00f1g. Mauleg na konbetsasion gi haf` manchogue diariu. Bula lokue` grasiosu na chaleg.<\/p>\n<p>Pa`gu monhahayan ha aregla i kasiyas manog pot lamegai pinilakes puyitus. Monhayan lokue` muna`gasgas gi entalu` choda. Ha tanchu` i nuebu na tinanom\u00f1a sunin Japon ya ileg\u00f1a \u201cfahna na attikulu\u201d.<\/p>\n<p>I tinanum dagu esta dos biahe mamunu` ya kasi esta`i otru sakan `nai para u hali`. \u201cDebi u da\u00f1kulu kosake guaha dididi` pattemu\u201d. Magahet na animu mamogsai yan mananum. Kontra ha`anen gupot ha katkukula gi todu finachucho`\u00f1a.<\/p>\n<p>Ha menti hagas lugat\u00f1a umedagun halum tanu` ni mafa` hotel yan golf course giya Kagman. Haf` na Puntan Muchot i hagas lugat pa\u00f1glau. Otru klasen pa\u00f1glau mangaige pa`gu. Mali\u00f1gu i hagas lugat natibu umetotche. Kontodu i hagas gayera giya Chalan Piao.<\/p>\n<p>Kasi guiya este mafanana`an \u201cadelantu\u201d nos pot para hita, lau para siha `nai manafan setbi hit sin konsiderasion pot modun linala`ta. Piot ya humalum tautau-ta mismu ya siha bumendi hit lalala`! Umafulu` kuttura yan nuebu na appottunidat cho`chu` para haye numesessita ma-emplea.<\/p>\n<p>Hafaisenyu` i amiguhu haf` na mampos apenas proteksion interes mamopble gi asuntun niha? Naturat sa` mafata\u00f1gaye ni manma`gas! Gi halum fuetsau na mattiru manalag hulu` gi hegsu` imperadot I Deni` man\u00f1gaha` ausilliu. Taya` ayudu mafattu.<\/p>\n<p>Dispues ha repiti un` finu` riku: \u201cPuti popble lau puti\u00f1a kaduku!\u201d Ai na chaleg ham!<\/p>\n<p>Bes enkuandu ha hu\u00f1gog dandan Christmas gi karetahu. Inna` la-aga\u00f1g pot umadanchi yan fresku na lemlem tautau. Hana bisbis i lateria ya ileg\u00f1a, \u201cDesde pa`gu na pue\u00f1ge Christmas\u201d. Sige kumanta esta nina` achichigu`.<\/p>\n<p>Mattu ham gi bokan dispues de Misan Gayu. Ti malefa ni bo\u00f1elus dagu. Lau na tiempu fuera de hasan inipus guaguan. Donats tenda ha` lina\u00f1gag ni sueddun social security! Ma\u00f1ge` na konbetsasion piot sa` fina` lanchu `nai estaba ham na dos. Paire lokue` asun foggun natibu gi kusina. Esta na`mahala\u00f1g!<\/p>\n<p>I bidan diariu gi lanchun i amiguhu hana` hahassuyu` ni finapos megai na familia guine gi tutuhun sisienta siha na sakan gi tinilaikan Navy yan Interior. Makat na kontrariu i megai mana` fan basta gi che`chu` niha. Diberas, tat familia ti sumufa` i gualu` yan tasi. Adumididi` sige hit tatte gi moseria. Mauleg na lamayot patte manfelis hinanau niha.<\/p>\n<p><strong>Ineyag Katma:<\/strong> Diariu tafagcha`e estobu gi ha`anita. Patte este gi hinanau-ta kada manana si Yuus. Guaha na asuntu hana` fan impirau hinasso-ta, guaha lokue` kumelachai pinasensia-ta. Gi katkuet sakudida, estotbu.<\/p>\n<p>Poresu na mauleg kada unu u eyag sensian katma. Petsonatmente, hu gagagau si Santa Maria bendision katma kada oga`an gi tinayuyot-yu. Duranten tinayuyot umachigu`yu` pot para bai hu esgaihon halum sensian hinimiddi yan pinasensia. Dispues, humagu\u00f1g-yu` tadu\u00f1g ya hu guaife adumididi` ginen labios-hu ni hu huchum lamayot patte. Chogue este pot dies biahe.<\/p>\n<p>Mas \u00f1ahlala\u00f1g si\u00f1ientemu diariamente `nai klaru un` li`e asunto-mu siha. Lokue`, mas pasifiku ma\u00f1a-mu gi todu disposision. Pa`gu `an guaha binibu-mu seha tatte ya mu\u00f1ga mamatinas disision estake katma hinasso-mu.<\/p>\n<p><strong>Pot Chaleg:<\/strong> `An daibitis hau, pues kasi manhita na tropa gi bandan fakterian asukat. Maseha manu hit guatu tatatte ha` i edut para u fan geti\u00f1g gi lasas-ta. Ileg\u00f1a un` amiguhu daibitis, \u201cDebi un` eyag suma\u00f1gane \u2018Cho!\u2019 ya u bira siha tatte\u201d. Haf` na \u201ccho\u201d. Sige ha` magi humihot i tropan odut agaga`. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Masa\u00f1gane un` prohimu ni sumen tatkilu` haga`\u00f1a para u chachaleg kosake si\u00f1a u lalibianu ha`ani\u00f1a. `Nai umatalag, chumachaleg, dimalas. Atrasau i akonsehu giya guiya. A`saina! <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Ilegniha na este i chenut dinalag para manriku. Lau todu asudahu` gi hospitat puru mamopble ni ma\u00f1ichichi` pot \u201cfollow me\u201d. Dios mihu! <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Todu klasen aminasa man-masaulag hit pot ne\u00f1kanu desde usun asiga, mantika, asukat, pan yan hinegsa`. Ni unu baba kumu un` adahe usun niha. Gaige este giya hagu ni fumafana` usun todu diariamente.<\/p>\n<p>Po ihemplu: Fina deni` asnen tukun mauleg para abre ganas fuera de un` gulusuni. Mantika ayudu piot para i mandaibitis yangin ti un` daflogue. `Agun pan yan hinegsa` mauleg lokue yan ti un` suhun mas ke otdinariu na kantida. Nasetbi mauleg na midision gi todu kinano`mu. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Duru i amiguhu ha sumukigue` kelaguen higadun binadu. `Nai ha li`e-yu` ileg\u00f1a, \u201cMaila` ya un` higadu hau!\u201d Magahet ti manmanyu`. Hu chuli` patteg-hu antes de u lachai. Dispues durum chaleg pot fino`\u00f1a para bai \u201chigaduyu`\u201d. Dios mihu!  <\/p>\n<p><strong>Lastru:<\/strong> Estorian pot un` patgon ni diariu ha faisen i Saina ayudu. Sessu i dos mamokat gi kantun tasi. Un` dia hali`e i lastru siha gi inai. Guaha na lugat taigue lastro\u00f1a. Ha faisen i Saina malag manu lastro\u00f1a. Ineppi, \u201cHu hogue hau guihe siha na mumentu `nai guaha pinitimu sino chinatsagamu\u201d. Kontentu i patgon.<\/p>\n<p><strong>Si Nana:<\/strong> Este i guinayan nana makat ta pesa. Gi todu animu\u00f1a siempre muna` sah\u00f1ge fina` suette ya ayu na patgo\u00f1a hanana`e i ti lumala\u00f1gag obligasio\u00f1a. I guinaiyan nana!<\/p>\n<p>Pa`gu i guinaiyan tata otru klasi. Ayu mas ga\u00f1g\u00f1a i numana`egue` maneska `an pue\u00f1ge. Dios mihu esta uma`achatge i dos pot parehu kodu!  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I tautau ni tumailayiye i otru a\u00f1gog-hu na i tatatte mas fotte ya siempre kabales&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[14289,818,9140,14290],"class_list":["post-240615","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-lastru-estorian","tag-mali","tag-pot-chaleg","tag-si-nana-este"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/240615","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=240615"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/240615\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=240615"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=240615"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=240615"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}