{"id":241515,"date":"2016-11-30T06:00:01","date_gmt":"2016-11-29T20:00:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=241515"},"modified":"2016-11-30T06:00:01","modified_gmt":"2016-11-29T20:00:01","slug":"silensiu-mampos-tanu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/silensiu-mampos-tanu\/","title":{"rendered":"Silensiu Mampos I Tanu`"},"content":{"rendered":"<p>Esta na`ta\u00f1ga i inipus silensiu i se\u00f1gso\u00f1g siha gi finattun ha`anen gupot guine. Sige hu akanteha para bai komprendi haf` guaha.<\/p>\n<p>Gi tatten amtau na felisitasion tautau-ta klaru gi li\u00f1guahen niha na te`ug na pinadesi ma-ususuni gi halum makat na mattirun kinalamten.<\/p>\n<p>Gaige este na chinatsaga gi mas ke 25 a\u00f1os `nai administrasion republican ha lu\u00f1u hatsadan sueddu. Gi mismu tiempu ni un` familia soplu gi hatsadan nesessidat siha. Lau maseha taiguine na pinadesi ni unu sumeha umaligau maisa siha gi bandan presisun familia.<\/p>\n<p>Kulan parehu este yan tasoda` tautau-ta gi halum disiettu (desert) dispues de tres dias na pokat `nai ti malala\u00f1gag siha sa` ni hanum taya`. Kuandu menos `nai tai sinahguan estomagun niha. Mas didog ayu na pinadesi.<\/p>\n<p>Estague` na pinadesi mina` silensiu lamayot patte gi se\u00f1gso\u00f1g siha. Inensinahyau ayudu gi uttimu eskalera\u2014tinayuyot gi Saina\u2014para i tiempun gupot yan dispues de kayao este na selebrasion.<\/p>\n<p><strong>Agradesimientu:<\/strong> Kada monhayan tinayuyot-hu `an oga`an, hu dandan suabe na pianu para una` katma yan pas hinasog-hu. Dispues hu tutuhun tumaitai gasetan elmundu siha gi internet kontodu gaseta-ta.<\/p>\n<p>Mientras tantu, sige ha` huli`e magof na felisitasion gi matan tautau-ta siha gi halum te`ug na chinatsaga. Mangrasiosu gi halum didog na pinadesi.<\/p>\n<p>Hana`e-yu` esperansa tuma`lun kumasa ha`ani-hu. Hana` metgut-yu` i mines\u00f1gun niha gi halum fachi` ma-afuetsas na pinadesi.<\/p>\n<p>Este na pinadesi ti inaligau niha soluke diskuidun i mansabiu siha gi hegsu` imperadot I Deni`. Taya` sinsiyu na animu para uma-adelanta ha`anen tautau-ta siha. Mampus ma\u00f1gontentu!<\/p>\n<p>Hana` hassu-yu` un` finu` amku: \u201cMaseha taiguine lau motmut minagof gi dididi` na guinaha-ta ke para tafan ma\u00f1aluluda ginen tihu\u00f1g otru\u201d. Estague` muna` ma`agemyu`.<\/p>\n<p>Sessu hu bisita este na amku` pot menhalom, amtau yan kabilosu gi finapus tautau. Sumen popble lau riku esta i ha`anen madisponi\u00f1a! Si Yuus Maase` sainahu!<\/p>\n<p><strong>Akonsehu:<\/strong> Desde antes, manma-echa hit manma`ug na akonsehu siha ni ma\u00f1aina-ta para benefisio-ta `an tagacha` echu tautau.<\/p>\n<p>I finu` niha fuma\u00f1agu yan tumanum respetu yan amtau na relasion gi entalu` natibu. Ta tatiye sin ditension pot inaya gi prohimu-ta siha ni tasosoda` diariu.<\/p>\n<p>Unu na finu` saina huhassu, \u201cSa\u00f1ganeyu` haye amigumu ya bai sa\u00f1gane hau haf` hau na klasen tautau\u201d. Yangin saki amigumu pues ti u mah\u00f1au siempre un` basnag pot humahamyu.<\/p>\n<p>Gumai amigu un` cheluhu ni sessu ma\u00f1aki. `An mohon haf` hasasaki lau ne\u00f1kanu` pot ha\u00f1ala\u00f1g sa` taya ne\u00f1kanu` gi gima` niha i prohimu. Sessu in` kembida para i sentadan mame. `An para u hanau tatte giya siha nina`e ni amku` mantensio\u00f1a. Ha utut ma\u00f1ake `nai sessu in` kembida para i lamasan mame.<\/p>\n<p>Gi dispressiun otru kilisyanu umadi\u00f1gan siempre un` amku`, \u201cNa para tatnai sisida un` hinegsi ni mismu fino`mu\u201d. Mauleg\u00f1a mamatkilu sa` pas yan katma ha`animu!<\/p>\n<p><strong>Dina\u00f1a`:<\/strong> Sige i mansabiu na tropan mayot entalu` Marianas yan Guahan ma-atisa para umana` unu` ha` iya Marianas gi hilu` suspichosu yan mueye` na pisun kuttura.<\/p>\n<p>I unu naufragu, i otru kareran para u matompu`. Ti huli`e lehitimu rason para umafa` tampen sinetsan kuttura gi guinifen i tropa. Taya` lokue` presisu para uma-estotba i abeha gi saga\u00f1a.<\/p>\n<p>I ma\u00f1an Chamorron Guahan na tatkilo`\u00f1ague` ke Chamorron sankattan nahu\u00f1g na parada para tana` para este na attifisiu. Hombre iya ga`chong maila` tafan diberas!<\/p>\n<p>Na` triste na megai gi famaguon Chamorron Guahan ti tumu\u00f1gu li\u00f1guahen niha. Na ti li\u00f1guahe uttimu sahyan gi ma-abiban kutturan yan tradision natibu? Haf` na ti este in` prekura kosake un` dia ya mas asegurau dinisehan miyu ta ina kau propiu.<\/p>\n<p>Yangin sinsiyu i madiskukute kasi mauleg u guaha inesplikan kuttura yan kau enfin umaya haf` mapraktitika gi dos lugat. Dispues, kau metgut na rason para umapetsige dina\u00f1a` attifisiu? Tutuhun gi ma-apuntan haf` solu mas fitme na sahyan gi masimientun kuttura!<\/p>\n<p><strong>Tradision:<\/strong> Mas ke benti a\u00f1os malofan desde ke umasodayu` yan tautau siha giya Arizona. Man-magof i ma\u00f1eluta gi nuebu na lugat niha. Mauleg na komunida siha `nai ma\u00f1asaga. Mauleg i sisteman edukasion yan hospitat, kontodu tenda `nai manbaratu i fektus nesessidat siha.<\/p>\n<p>Sumehayu` pot para bai akanteha sentimentun niha gi nuebu na lugat familia kontra i isla ni madi\u00f1gu gi alacha. Ileg\u00f1a i unu na iya Marianas `nai gaige hali` famaguo\u00f1a. \u201cManlibre siha bumisita i petlas iya Marianas lau gaige guine mas amtau na appottunidat para siha\u201d.<\/p>\n<p>Hu komprende ayu na sentimentu pot futtunan famaguon niha. Abundansia appottunidat mientras appenas guine gi tano`ta. Buente pot taglayu-yu` pot tano`hu na guaha `nai ti si\u00f1a ensegidas hu chahlau finu` niha. Lau magahet ekspressiun tautau-ta ni man-oppan guihe na konbetsasion.<\/p>\n<p>Sige ham dispues ma\u00f1ganta sunidu ginen tano`ta. Un` amiguhu esta tutuhu` lago\u00f1a mientras sige i tropa mona. Kasi mattu mahala\u00f1g\u00f1a pot ma\u00f1elu\u00f1a siha guine. Lau naturat na sentimentu gi maseha haye ni gaige gi chagu` piot ya duma\u00f1gkulun este. Namagof na dina\u00f1a mantautau-ta gi chagu` ni mas hihot gi korason niha\u2014nuebu yan petmanente\u2014na lugat familia.<\/p>\n<p>Magahet na gagaige ha` lastrun isla ni sige mali\u00f1gu kada guinaifen ma\u00f1glu` disiettu yan madiritin niebi`. Kontentuyu` sa` masoda ginefsagan niha.<\/p>\n<p><strong>Galun:<\/strong> I galun gi tautau ha signififika kinumple gi offisio\u00f1a supiriot na kualidat. Poresu i petmanente na regalu ni todu tumu\u00f1gu`. Kumeke ileghu na i pinegamu na lastru ni unu si\u00f1a fumunas sa`pinigamu sino lastromu.<\/p>\n<p>Pa`gu yangin ume`ensinahyau hau umegalun ya un` tu\u00f1gu` na ti un` fachuchu`e pues alulaye antes de u paguan i malaintension-mu. Yangin taya para un` tinesteguye pues bisitayu` ya bai` fanague hau chechu` tunas!<\/p>\n<p><strong>Atten Li\u00f1guahe:<\/strong> Mafa\u00f1agu i patgon natibu yan hila` nana\u00f1a. Lau malumus finu` E\u00f1glis gigun ha tutuhon kumuentus. Ayu mina` gi dina\u00f1kulo\u00f1a kesnuda i patgon ni li\u00f1guahi\u00f1a. Dios mihu!<\/p>\n<p>Sige mona, memegai\u00f1a gi famaguon natibu ti tumu\u00f1gu` li\u00f1guahen niha. Pa`gu, mafa\u00f1agu un` programa `nai guaha kampu man-eyag. Diskuidun ma\u00f1aina i tabibira hit tatte pot maletkin prefektu li\u00f1guahen tanu`. Usun halum guma`, tatnai sisida!<\/p>\n<p>Lamayot patte gaige gi makepunu` usun li\u00f1guahe gi eskuela siha. Desde tiempun Espa\u00f1ot makepunu` li\u00f1guahe Chamorro. Taimanu mapunu` una kosa ni patte gi haga`-hu desde tumalag hiyu\u00f1g-yu` ginen tiyan nana-hu? <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Esta na`ta\u00f1ga i inipus silensiu i se\u00f1gso\u00f1g siha gi finattun ha`anen gupot guine. Sige hu&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[14483,14484,14485,14486],"class_list":["post-241515","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-agradesimientu-kada","tag-atten-li","tag-chamorron-guahan","tag-tradision-mas"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241515","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=241515"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241515\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=241515"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=241515"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=241515"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}