{"id":242005,"date":"2016-12-07T06:00:07","date_gmt":"2016-12-06T20:00:07","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=242005"},"modified":"2016-12-07T06:00:07","modified_gmt":"2016-12-06T20:00:07","slug":"fitme-na-pisun-tinituhun","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/fitme-na-pisun-tinituhun\/","title":{"rendered":"Fitme Na Pisun Tinituhun"},"content":{"rendered":"<p>Establisau na i primet lugat edukasion i patgon gaige gi halum guma`. I lugat propiu sa` todu i dos saina gaige para uma-esgaihon i patgon. I primet na li\u00f1guahe siempre umatutuhun gi finu` Chamorro sino Refalawasch.<\/p>\n<p>I finana`guen li\u00f1guahe gi gima` i primet leksion `nai ha tutuhun i patgon humu\u00f1gog yan fuma palabra haf hine\u00f1gog\u00f1a. Tres eskalera `nai u falofan i patgon: Umeku\u00f1gog taimanu sasa\u00f1gan-mu, pronunsiasion-mu yan haf` kinemprende\u00f1a gi palabra ni un` sa\u00f1gan. Estague` primet pisun ineyag. Adumididi` sige i patgon ha chagi kumuentos.<\/p>\n<p>Esta hana fa\u00f1achaleg hit `an sigi ha dopbla hila`\u00f1a kumuentos. Enfin, sigi mona siempre u fitme hila`\u00f1a `nai mattu gi kuattro esta si\u00f1ko a\u00f1os. Obligasion dos saina i primet na finana`guen li\u00f1guahe ni debi umatutuhon gi gima!<\/p>\n<p>Yangin ma-upus este na patte gi primet leksion i patgon, pues siempre ni guiya mismu tiha tu\u00f1gu` li\u00f1guahi\u00f1a. Tatnai sisida para u e`eyag ginen halum kuattun eskuela pot diskuidun ma\u00f1aina. Gaige i primera lugat ineyag gi gima`!<\/p>\n<p>I responsablidat sisteman edukasion layeye pot para u konfitma haf` ineyag famaguon ginen i gima`. Dispues, humalum fotmalidat `nai matutuhun i patgon mafana`gue pot letra, ma\u00f1gge` ti manmapot siha gi finu` Chamorro. Yangin felis i patgon ya si\u00f1a ha tugi` un` sentensia kabales, pues a\u00f1goghu na ti umalefa ni hila` nana\u00f1a. I matuge` na finu` Chamorro solu sahyan `nai si\u00f1a ma`ug i li\u00f1guahita.<\/p>\n<p>Poresu na maseha manu na nasion isla gi halum iya Pasifiku maprekura finana`guen ma\u00f1gge` gi finu` niha. Este solu na chalan yan karera `nai libianu mapega petmanente usun li\u00f1guahen natibu! Yangin ineyag chanseru pues siempre man-naufragu famaguon-ta gi mismu hila` niha! I futturon natibu gi haye yan hafague` gaige gi li\u00f1guahi\u00f1a.<\/p>\n<p><strong>Chenot Patlinu:<\/strong> Mampus achagu` i sentimentu ni malagnus antes de eleksion yan resuttan botasion. Para todu i mala`et na ekspressiu haf` na otru masusedi?<\/p>\n<p>Hu akanteha para bai li`e klaru haf` masusedi. Era mafa\u00f1agu tropan patlinu ni lumolofan nina`en fondun salape` ginen i mas tatkilu` na patlinu.<\/p>\n<p>Ma-entrega i hihot na parentela siha ni mangai koneksion yan membron lehislatura yan administrasion para u patten \u00f1aihon i botadot. Dispues guaha man-sa\u00f1gan na guaha lokue` gi membron lehislatura ma\u00f1aunau gi programan patlinu. Mapatte tautau niha para u fa\u00f1gontentu.<\/p>\n<p>Gi hilu` este megai tautau-ta didog pinadesin niniha na esta maput manhassu tunas yan kabales gi diariu na mattirun inaligau nesessidat familia. Estague` masusedi ya i mismu pumega tautau-ta guine na estau umatrebi siha chumuli` bintaha kontra tautau-ta mismu.<\/p>\n<p><strong>Espirituat:<\/strong>  I otru sumen impottante na finana`gue i linala` espirituat. Estague` na pisu `nai siempre umeyag i patgon haf mauleg yan baba.<\/p>\n<p>Hana` fitmi este na patte ya guiya mismu muna` tunug i a\u00f1klan linala`\u00f1a gi inai. Ni kuantu na rimulinu siempre fitmi boti\u00f1a gi halum napun lina`la`. Asegura na in` fanague famaguon nu este sa` siempre u fan gai`asi` yan motmut dignu na respetu gi otru. Mas libre inafamauleg gi entre natibu!<\/p>\n<p>Repara sa` sumen na`malagu` famaguon gi che`chu` maseha familia ni tumu\u00f1gu` kinalamten halum guma`. Siha mismu buluntariamente pumega siha mona gi bandan ayudu piot gi halum kusina. Manmagof na famaguon gi ha`anen niha. `An para ye\u00f1gyo\u00f1g damagas ha` mauleg\u00f1a ti mattu man-ayuda!<\/p>\n<p><strong>Areglu:<\/strong> Man-da\u00f1kulu hit gi halum motmut akonsehu yan krineansa ginen ma\u00f1aina-ta yan man-maestro-ta siha. Esta manfatigau hit manadan inadi\u00f1gan lau da\u00f1kulu na benefisiu gi `nai kada unu umapattague` ginen pettan sanmena. <\/p>\n<p>Taya` huli`e mapresu pot ma\u00f1aki sino mamunu` gi halum mancha-idathu. Memegai\u00f1a manfelis hinanau niha! Mauleg na kontribusion mapega gi santatte kulan taiguihe lastrun de\u00f1gde\u00f1g `nai malofan gi halum hatdin.<\/p>\n<p><strong>Dina\u00f1a`:<\/strong> Este dina\u00f1a` dos tautau debi sinsiyu na pisu `nai u tachu. Achog asuntun kasamientu, debi u guaha magahet na inaguaiya gi dos tautau para u da\u00f1a`. Ti pot parehu hit man-\u00f1ga\u00f1ga\u00f1gas pugua` sino pupulu para tafa` katsun kasamientu.<\/p>\n<p>Dimalas sa` desde kuattru siglu antes masepara i natibu. Ni este na inisague ti tinilaika makontinuan haf` kutturan tanu` gi dos lugat. Felis hinanau kada unu. Poresu na ti huli`e lehitimu sino sustansiau motibu haf` namafa` tampen sinetnan i kuttura pot eskusun konbi\u00f1ienti.<\/p>\n<p>Para i tautau sankattan, gef atan i mapropoponi kau ti tegchu` na galagu ni minagagon kinilu pot para u libianu fuma sentada hit todus. Guahan taya` ha nesessita solu dikiki` na madog pot estau politika `nai dispues libianu fuetsau i Congresson Amerika hana` fan da\u00f1a hit todu.<\/p>\n<p>Uttimo\u00f1a i presenti na sistema madiroga `nai manmama` so\u00f1gso\u00f1g hit `nai todu nesessidat-ta debi ta fan dimu kulan esklabu giya Hagat\u00f1a. Este in` guiguife? Poresu na ileleghu gef atan kau ti tegchu` i umuririya gi hiyu\u00f1g i kelat!<\/p>\n<p><strong>Estoria:<\/strong> Un` tiempu hufa` amigu un` presineru. Era hu keketu\u00f1gu` haf` bidada\u00f1a diariu. `Nai sigi mona, in` tutuhun konbetsasion offisiat polisia siha.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a, \u201cAyu na ma`gas ha saki makinan jeep, si benganu ha saki icebox, pa`gu ayu i tihu-ta sessu ma\u00f1aki ne\u00f1kanu presineru\u201d. Maput ti bai ho\u00f1ggi sa` gaige gi sanhalum ya guiya lumolofan i ansaki siha. Dios mihu esta hu katsu podu\u00f1g kiahadas-hu ni finu` i presineru. Magahet!<\/p>\n<p>Guaha ha` lokue` gi halum presineru humas\u00f1gun man-isague lai pot para u mapresu. Era, mauleg\u00f1a linala`\u00f1a gi sanhalum ke i se\u00f1gso\u00f1g `nai debi u espihan maisague`! Komprendiyun!<\/p>\n<p><strong>Gastu:<\/strong> I gastun kada presineru desde ne\u00f1kanu` yan otru siha gastu kasi ennau i $3,000 gi mes. Guaha 300 pa`gu na presineru. Kasi gastun niha gi sakan ennau i $12 Miyon. Hita ennau na gastu umapapasi ginen kontribusion-ta aduana (taxes).<\/p>\n<p>Kanaha` parehu na gastu gi ayu siha na manmala\u00f1gu i manmakukula haga` niha pot matai re\u00f1ihion. Pot todu, mas ke $25 Miyon este na gastu; i unu pot che`chu` kriminat, i otru pot diskuidun hinemlu`. Todu i dos chinatsaga satbayun. I kuestion: \u00d1gai`an `nai para ta tutuhu umestudiaye pattisipasion todus gi masatban este siha na chinatsaga! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Establisau na i primet lugat edukasion i patgon gaige gi halum guma`. I lugat propiu&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[14607,14608,14609,14610],"class_list":["post-242005","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-areglu-man-da","tag-chenot-patlinu-mampus","tag-congresson-amerika","tag-estoria-un"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/242005","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=242005"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/242005\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=242005"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=242005"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=242005"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}