{"id":242448,"date":"2016-12-14T06:00:52","date_gmt":"2016-12-13T20:00:52","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=242448"},"modified":"2016-12-14T06:00:52","modified_gmt":"2016-12-13T20:00:52","slug":"linguahen-buente","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/linguahen-buente\/","title":{"rendered":"Li\u00f1guahen Buente"},"content":{"rendered":"<p>I palabra solu sahyan ekspressiun tautau gi haf` hinasso\u00f1a. Ginen fino`\u00f1a `nai anok haf` intension yan sentimento\u00f1a. Mauleg in` gef adahe usun palabra.<\/p>\n<p>Mauleg ta abirigua haf` gaige gi palabra-ta gi hilu` akomparasion yan finu` E\u00f1glis. I finu` Chamorro hasan palabra ni klaru dumeskribe haf` i mansa\u00f1gan. Kulan mohon komprendiyun sin masa\u00f1gan seriosamienti hafa i dichu intension.<\/p>\n<p>Megai besis `nai manma-udai hit gi hilu` \u201cbuente, kasi sino fana`an\u201d. Ta ekspepekta na sin  klaru na palabra siempre umakomprendi. Kulan akseptable i finu` buente.<\/p>\n<p>I palabramu libianu umanog siempre gi haf` dispues ma\u00f1amu ginen usun palabras.<\/p>\n<p>Este na ma\u00f1a gi li\u00f1guahe muna` anog haf` na sessu lokue` ta letki asuntota `nai gi uttimu besis taya` sattun na satbasion.<\/p>\n<p>Hana` hassuyu` finu` biblia `nai ileg\u00f1a si Jesukristu na yangin para un` sa\u00f1gan \u201cahe\u201d sino \u201chu\u00f1gan\u201d, pues sa\u00f1gan fra\u00f1kamienti sin ditension. Cha`mu chachansa muna` ke mestisu fino`mu sa` gigon gatdun hau guennau, pues entre \u201cbuente, kasi yan fana`an\u201d `nai lumailai hau.<\/p>\n<p>I finu` E\u00f1glis kabales palabra\u00f1a gi madeskriben maseha hafa na asuntu sino attikulu. Mampus i finu` Chamorro popble guine na patte piot gi finu` Espa\u00f1ot \u201cverbo\u201d (verb). Memegai\u00f1a ekspressiun sentimentun inekstenden si\u00f1iente ke amtau sino prefektu palabra. Pot ihemplu: `An matai esta i tautau, pues matai. I Chamorro ileg\u00f1a \u201csen matai\u201d. Dios mihu na matdision.<\/p>\n<p>Mauleg ta tutuhun fra\u00f1kamienti usun dichu palabra gi hilu` klaru na modun konbetsasion. Sa\u00f1gan gi klaru yan kabales na manera haf` hinasomu! Entre ennau sino todu dia hit man-afana`an!<\/p>\n<p><strong>Li\u00f1guahe:<\/strong> Guaha na ma\u00f1eluta man-kabron umatbansa palabra ni ti patte gi finu` Chamorro. Nanalau, kulan mohon dinanchi ya mana` paha usu\u00f1a.<\/p>\n<p>Dos palabra kumetomba-yu`: mamarientes yan mamarehu. Sin ditension hu dispacha kumu finu` naufragu! Kumeke ileghu tiha tu\u00f1gu` li\u00f1guahi\u00f1a ya ume`esuette!<\/p>\n<p>Tai intension-yu` fuma`ichanag i los probes gi finu` niha. Fahagot-yu` guine na puntu piot sa` megai ti tumu\u00f1gu` usun hila` nanan niha. Tana`e felis na diniseha i chumochoneg manala`la` usun li\u00f1guahe yan kutturan tanu`. Mauleg na pinetsige lau na` seguru na mandinanchi.<\/p>\n<p>Lau mu\u00f1ga pot fabot mahas\u00f1gun finabrikan kuttura piot ya hinekan ginen guinifimu! Chatmiyu muna` mamapot i ti mapot! Atan ya in` atetuye haf` iyo-ta ni natibu! Ayu siempre `nai guaha inaya sa` kulan \u201cmamarientes hit!\u201d<\/p>\n<p><strong>Chenchuli`:<\/strong> Dos klasen chenchuli` guaha: nina`e kumu regalu yan ika. Mauleg para i manhoben maketu\u00f1gu` i difirensia. I mefe`na nina`en namagof na okasion tat kumu gupot. I segundu (ika) chenchule` `an guaha dimalas gi familia. Kustumbre na i segundu manana`lu yangin i prohimu gai achaki.<\/p>\n<p>Este i tatatte umaminasa-yu` piot sa` mediu gi ma\u00f1eluhu mangaige America. Hu repapasa listan nina`en ika para baina` seguru na innana`lu ayu na fabot. I kumomprendi este na kustumbre guaha `nai ginacha` siempre debi u fanlagnus enkuenta de familia\u00f1a. Dios mihu! Guaha `nai hana` chachatfinu`yu` `an kumilulog huyu\u00f1g pagamientun social security. Ni unu gaige!<\/p>\n<p><strong>Edukau:<\/strong> He eku\u00f1gog grupun estudiante gi NMC `nai sige madiskuti un` attikulu. Kada unu` mauleg kontribusio\u00f1a gi madiskuti na asuntun siha. Todu i masa\u00f1gan mau`udai gi hilu` kabales na faktu ginen lepblun niha yan anchu na diniskute yan maestron niha. Esta namagof ma-eku\u00f1gog sa` hilu` edukau na konbetsasion `nai man-a`adi\u00f1gan.<\/p>\n<p>Mesklau na opi\u00f1ion guaha gi asuntun ya kada unu ha sa\u00f1gan dibuenamenti haf` hinasso\u00f1a. Maseha todu atmos banda gumu`ot posisio\u00f1a ni unu man-emug pot parehu hilu` edukau na eskalera ni sige mabati haf` sineda` kada banda. Dispues, man-adi\u00f1gu `nai kada unu pas yan felis gi hinanau\u00f1a. Namagof!<\/p>\n<p>Guaha unu na sumen kalagtus mandagau rason ya todu atmos banda si\u00f1a ha lapbla sin umadispacha punto\u00f1a. Ha admiti dispues na i dinanche gaige guine osino guihe na banda. I eskaleran inadi\u00f1gan sumen namagof ya mauleg i membron lehislatura siha u fan eyag \u00f1aihon \u201cedukau\u201d na dineskuten asuntun linahyan siha! Don\u2019t ashame!<\/p>\n<p><strong>Achibau:<\/strong> Manhuyu\u00f1g ka\u00f1gilu\u00f1g imperadot hegsu` I Deni`. Era mahatsa sueddun niha sumen guaguan ke haf` magagana pa`gu. Manmalefa na lamayot patte gi enteru empleau iya Marianas i mas numesessita ayudun hatsadan sueddu.<\/p>\n<p>Atan sueddun man-maestro, infetmera, empleau praibet, yan empleau civil service sa` pot mas ke dies a\u00f1os desde ke manmaletki i los prohimus subida. Manmatrata este siha na empleau kulan mohon `anyuti` basula gi kantun chalan.<\/p>\n<p>Yangin mohon guaha amtau yan sattun na inestudiu siempre ma\u00f1eha ya ileg niha maila` ta na\u00f1ga estake nahu\u00f1g para todus! Kumeke ileghu ha benefisia ayu na lai nesessidat mayotmiente. Lau i betsan niha finenina ma-usuni pot chechu` achibau! <\/p>\n<p>Mauleg sa` paire ha`anen niha na Noche Buena mientras ta tutufu\u00f1g sientimus gi monedan familia kau nahu\u00f1g para fahan totchi. Dios mihu na che`chu` kabron. Lamayot patte isauta ni botadot sa` sige ha` pega halum lau manda\u00f1osu kontra hita. Haf` mohon? Kulan tapbla che`chu` achibau na biahe, no?<\/p>\n<p><strong>Sinetsut:<\/strong> Yangin sumasaunau hau umesalau pot lache na disposision lehislatura, ekahat muna` a`ga\u00f1g sa` hagu mina` taiguine i asuntu sin ditension. I botumu gi pa`gu monhahayan na eleksion kumonfitma na konfotme hau ni disision niha.<\/p>\n<p>Lastima i nahu\u00f1g tiempu para in` atan haf` masusesedi gi hilu` batko-ta. Mas kasi nina` fan lastima hamyu pa`gu `nai ni mona ni tatte sa` esta ha katsague` hinanau sahyan-ta. Si\u00f1a ha` fumofofu hau, lau hagu solu si\u00f1a un` sogne pot lache disision-mu na biahe! Puede ti ta repite mismu chinatsaga gi ge` fena.<\/p>\n<p><strong>Siso` Amaka:<\/strong> Sige amiguhu Magoo ha chukangue` gi siso` gi tatten kusina. Kontentu!<\/p>\n<p>Katma yan chatgun na oga`an. Sige hu akanteha haf` na no siakassu na biahe.<\/p>\n<p>Era guaha numa`e dosi latan Lite ni hana` manene\u00f1ghe\u00f1g para i lataloa`ne.<\/p>\n<p>Dispues ha menti pot silensiun i tanu` lau tiempun Noche Buena.<\/p>\n<p>Hu atotga na buente pot chinatsaga na taiguihe ma\u00f1an man-tautau-ta.<\/p>\n<p>\u201cLau ilegniha na guaha adelantun ekonomia!\u201d ha apunta huyu\u00f1g.<\/p>\n<p>Hu tagam na taigue ayu na adelantu gi monedan familia. Kasi siha ha` man-apatte ni chada` oru mientras mayotmente umusuni i mutu\u00f1g gueru!<\/p>\n<p>\u201cLastima i ina\u00f1goghun tautau-ta gi finattun Noche Buena\u201d. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I palabra solu sahyan ekspressiun tautau gi haf` hinasso\u00f1a. Ginen fino`\u00f1a `nai anok haf` intension&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[14710,14711,8389,14712],"class_list":["post-242448","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-achibau-manhuyu","tag-chenchuli-dos","tag-noche-buena","tag-sinetsut-yangin"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/242448","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=242448"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/242448\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=242448"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=242448"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=242448"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}