{"id":242985,"date":"2016-12-21T06:00:26","date_gmt":"2016-12-20T20:00:26","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=242985"},"modified":"2016-12-21T06:00:26","modified_gmt":"2016-12-20T20:00:26","slug":"bespiran-noche-buena","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/bespiran-noche-buena\/","title":{"rendered":"Bespiran Noche Buena"},"content":{"rendered":"<p>Desde tutuhun atbientu, sige preparasion para bespiran noche buena (Misan Gayu). Manhanau hit dispues para i gima` Yuus ma\u00f1aunau kumonduse halum finattun komplea\u00f1os Ni\u00f1o Jesus gi selebrasion eukaristia. Ma`ug na tradision natibu!<\/p>\n<p>`An ta repasa fina`pus mafa\u00f1agun i Ni\u00f1o, na` piniti tutuhon\u00f1a sa` gi un` establon (liya\u00f1g ga`ga) `nai mafa\u00f1agu. Finagcha`e didog na tiempun mane\u00f1gehe\u00f1g.<\/p>\n<p>Mafu\u00f1g maigo\u00f1a `nai sige pution siha gi la\u00f1get manhanau antes de chagchag oga`an. Ma`lag todu i tanu ya tat ti tumu\u00f1gu` na mafa\u00f1agu i lahen Yuus!<\/p>\n<p>Halum liya\u00f1g ga`ga ti modetnu na hospitat `nai mafa\u00f1agugue`. Halum pesebre ni mahafye sakati ti guaguan na kuna `nai mana` asun. Un` piadsun sabanas tumampe gi didog na mane\u00f1ghe\u00f1g pue\u00f1ge.<\/p>\n<p>Dispues man-mattu ginen i chagu` bisita siha para u fan man-adora kontodu i Tres Reyes. Sumen metgut na mensahe oppan gi enteru elmundu pot mafa\u00f1agun ayu na patgon.<\/p>\n<p>I minagof korason-ta mau`udai gi hilu` libre na esperansa ni mattu giya hita ginen bendisio\u00f1a. Maseha namagof na okasion, gaige gi \u201csilensiun pue\u00f1ge\u201d `nai katma yan ma`lag i se\u00f1goso\u00f1g iya Bilen. Tula noche man-ina i luserun sankattan. Guiya i pution sino kandet linala espirituat!<\/p>\n<p>Maseha sumen popble na patgon, pot finato\u00f1a na mabendise esperansa yan mina`a\u00f1au gi tautau siha. Hana`e hit rininueba gi metgut na esperansa para ta`lun kumasa pinetsigen ha`anita.<\/p>\n<p>Repara sa` ha aksepta makondena yan mapunu` gi kilu`us sin umisau pot para u rikohe todus para i papa` taihinekog na raino\u00f1a. I finapos i Saina-ta! <\/p>\n<p>Enfin, prepara hamyu ya ta abiba komplea\u00f1os mafa\u00f1agu\u00f1a desde bespiran Noche Buena. Felis Noche Buena para todus guine na Pue\u00f1gen Yuus!<\/p>\n<p><strong>Dina\u00f1a`: <\/strong>Antes, manda\u00f1a` i familia dispues de Misan Gayu man-amotsa agradesiyun na finatinas nana para i ma`gas na okasion. Bendision dos saina, mantension, dispues de mas ma`gas na bendision ginen i Ni\u00f1o. Este na dina\u00f1a` sumimientu ma`ug yan hihot n inaiguaiyan familia.<\/p>\n<p>Manhanau hit manman\u00f1gi\u00f1ge` gi as guelu yan guela-ta. Mas motmut bendision antes de fina` amotsan taloane sino sena. Sige mangrasiosu na estoria siha manmachalapun gi entalu` familia. Dina\u00f1a` yan bendision motmut guine na okasion. Guaha siha tinilaika gi karerata mona lau i mafa` tradision familia ti mamagtus na talin pogsi`.<\/p>\n<p><strong>Man\u00f1gi\u00f1ge` Ni\u00f1o:<\/strong> Sumen namagof filan famaguon ni tumatiyi i Ni\u00f1o para i gima` siha gi se\u00f1gso\u00f1g. Gaige tinatitiyi ni kantot ma\u00f1gakanta sunidun Noche Buena. <\/p>\n<p>Dispues, man-adiseha hit felisitasion gi fitmi na inagu`ot kanai. Estague` humulus mas inafamauleg unu yan otru gi halum komunida. Ma-establesi inapinitiyi.<\/p>\n<p>Lastima i hagas mapraktika na kanastran bo\u00f1elus dagu gi menan gima`ta. Hasan esta kinisechan dagu mina` mali\u00f1gu este na kustumbre.<\/p>\n<p><strong>Mutu\u00f1g:<\/strong> Kumuentos un` saianties na guaha ayu ha` bisio\u00f1a i umemutu\u00f1g gi asuntun linahyan. Era tiha repara na matabira i direksion ma\u00f1glu ya ginen papapa`. Ayu na esta ti mutu\u00f1g ha \u00f1gi\u00f1gi\u00f1ge` sa` uttimo\u00f1a ha payuni i machalapun na mutu\u00f1g. Esta paupau pa`gu gaige gi puntan guie\u00f1g\u00f1a.<\/p>\n<p>I asuntu ni masusesedi gi oriya ti mutu\u00f1g lau nahu\u00f1g na paguan para un` pina\u00f1gun ya un` e\u00f1gulu` haf` guaha na pau imbeninau oriyan gima`mu. Yangin matai ga`ga` pues siempre ensegidas unna` gasgas pot no u lamug.<\/p>\n<p>Mu\u00f1ga na estake ha birague` i ma\u00f1glu` ya ginen papapa` `nai para un` ensinahyau muna`gasgas sa` atrasau. Haf` mohon `migu?<\/p>\n<p><strong>Dispressiu:<\/strong> Mattu gi madispressia usun niyug, mantikan ga`ga`, asiga, katnen agaga` tat kumu guaka.  Taya` baba yangin si\u00f1a un` limitti kuantu un` kakanu` gi sentada. Na setbi medianu na medida sa` libre hau kumanu` todu i yamu. Midision i areglu gi todu sentada.<\/p>\n<p>Kasi pot tatnai ta estudiaye kuantu minagahet\u00f1a i infotmasion ni manmalapbla hit na mampus man-espantau. I tatautau-ta ha nesessita asiga (iodine), alimientun katne (protein), mantika yan fina` la\u00f1an niyug para u si\u00f1a umareglan maisague` atmas tatautau-ta. Hahassu na medianu i dinanche na midision. <\/p>\n<p>I kompanian amut chumoneg este siha na dispressu pot para u famatinas biyon pot biyon pesus na ganansia. Dios mihu na finababa gi tautau. Dispues de todu machoneg na amot mas hit man-mala\u00f1gu! <\/p>\n<p><strong>Medianu:<\/strong> Sessu gi alacha man-mafuegu hit na baba asiga, mantikan ga`ga`, niyug, yan asukat. Enfin, yangin man-baba este siha na produktu haf` sige ha` man-maprodusi yan bendi gi tenda siha? <\/p>\n<p>Taya` baba yangin otdinariamente ta benefisia gi hilu` medianu. Kumeke ileghu mu\u00f1ga magulusuni sino ambentuyi! Todu mampus ti mauleg yan da\u00f1osu!<\/p>\n<p><strong>Dispues:<\/strong> `An magpu` todu felisitasion A\u00f1u Nuebu man-okakat hit para i monedan familia para ta kesa\u00f1g kuantu na da\u00f1u guaha. Taya` guaha sa` tiempun ha`anen gupot gi finattun i Ni\u00f1o. <\/p>\n<p>Ta tutuhun ta`lu regulat na obligasion familia siha estake tumalag halum ta`lu i tradision-ta gi uttimun i sakan. Mana`lu hit tatte gi moseria mientras sige hit manmagap ni tirun felisitasion. Kulan hinanau ha`ane gi kinahulu` yan minachum atdau.<\/p>\n<p><strong>Diniseha:<\/strong> Guaha gi entre hita mangai familia gi chagu`. Hu\u00f1gan mafattu mahala\u00f1g-ta nu siha guine na tiempu. Gi hilu` tinayuyot tana`e siha namagof na felisitasion gi pue\u00f1gen Noche Buena. Tradision tanu` inadiseha dinuebu piot gi bespiran A\u00f1u Nuebu!<\/p>\n<p>Hana` banidodosu-yu` i mines\u00f1gun tautau-ta siha `nai man-adiseha felisitasion gi magof na matan niha. Ma\u00f1an natibu maseha \u00f1gai`an!<\/p>\n<p><strong>Regalu:<\/strong> Kada huli`e regalun famaguon hu hassu i finenina yan uttimu na nina`en regalu ginen i sinantusan na nanahu: un` meyas apaka` ni gai estreyas atilu\u00f1g yan agaga`. Pot guiya na esta pa`gu hu u`usa meyas apaka` dihemunos kau fotmat i okasion.<\/p>\n<p>Megai gi mancha-idat-hu chumagi regalun ginen i Red Cross antes gi todu famaguon eskuela. Ayu segundu na regalu rinisibi-hu. Desde ayu, tatnai hu attendi pot asuntun regalu sa` memegai\u00f1a `nai taya`! Dispues inipus este na kustumbre ha bogbug famaguon-ta ginen i espirituat na signifikasion este na selebrasion. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Gi todu animu-ta, mauleg tana` fan pasensia hit taiguihe lancheru ni numa\u00f1ga finattun fruta ginen i eda` `nai inichane i tanu`. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Desde tutuhun atbientu, sige preparasion para bespiran noche buena (Misan Gayu). Manhanau hit dispues para&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[14801,8841,14802,499],"class_list":["post-242985","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-dispressiu-mattu","tag-felis-noche-buena","tag-tres-reyes","tag-usa-2"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/242985","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=242985"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/242985\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=242985"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=242985"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=242985"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}