{"id":243335,"date":"2016-12-28T06:00:10","date_gmt":"2016-12-27T20:00:10","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=243335"},"modified":"2016-12-28T06:00:10","modified_gmt":"2016-12-27T20:00:10","slug":"despedidan-sakan-2016","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/despedidan-sakan-2016\/","title":{"rendered":"Despedidan Sakan 2016"},"content":{"rendered":"<p>Gi hinanau este na sakan sige ta dibina haf` mamamaila` para i sakan 2017. Mas mauleg, parehu mattiru, pat mesklau? I sigiente i sinienteg-hu:<\/p>\n<p>Sin ditension, ha hatsa sueddun niha dos, tres buettas i man-ma`gas hegsu` I Deni mientras mapatten tiau i tetehnan gi pumalu empleau ni mas numesessita ayudu para familian niha.<\/p>\n<p>Finu` ma\u00f1ainata todu tinituhun ni baba siempre baba uttimo\u00f1a. Lau este na dibina gaige gi kada unu giya hita gi haf` lini`eta.<\/p>\n<p>Ti marepara na i dididi` na rinikohen aduana (tax) esta ha` linachai ni kantidan dibi yan obligasion gobietnu. Gi hilu` este na diskuidu siempre u mas chafleg kinalamten ekonomian iya Marianas. Taftaf maselebra i dikiki` na adelantu ya pa`gu marepapara na megai\u00f1a dibi.<\/p>\n<p>Ha rikohe $43 miyon pesus mientras nina` \u00f1gaha` ni $53 miyon pesus tutat na dibi! Dispues, ma-upus ti mana` saunau i dibin $779 gi hagas programan maritirau. Dios mihu!<\/p>\n<p>Dispues fatsu fondun para i hospitat, sisteman edukasion yan ayudun federat ni para u fan ma-utut desde otru sakan. Ha inklusu food stamps, Medicaid yan ayudun atkilon guma` para fanlihe\u00f1g familia.<\/p>\n<p>I federat sino Congresson Amerika da\u00f1kulu ditetminasio\u00f1a para u utut todu programa para u apase i biyon pot biyon pesus na dibin federat ($20 Trillion). Mali\u00f1gu asunto-ta gi halum este na rimulinu.<\/p>\n<p>Debi umapublika lokue` kuantu i presenti na dibin gobietnu yan tutat enteru dibi. Ginen este `nai si\u00f1a tali`e haf` fuetsan monedan iya Marianas.<\/p>\n<p>Presisu este na infotmasion pot sessu oppan na tai fondu i hospitat sino ti ma-apapasi dibin gobietnu gi PSS $10.3 miyon pesus yan $30 miyon gi CUC.<\/p>\n<p><strong>Umpa\u00f1g Dibi:<\/strong> Yangin enfin guaha adelantu, u fan e`ensinahyau i mansabiun I Deni` para u fan ayau $120 Miyon pesus para i manritirau? Otru planun para uma-atgoya i los prohimus para i 2018 na eleksion gobietnu. Na ti trenta a\u00f1os estake para umana` empas este na dibi? Propiu yan kau dinanche na disision i para fuetsau umana` fan chatsaga famaguonta pot mantai planu ni mauleg?<\/p>\n<p>Gi hilu` este na planun dibi kontra i famaguonta, esta ma-apase dibin gobietnu ni debi uma-apase na sakan segun i mandatun konstitusion? Kuantu guaha na dibi gi presente? Kuantu todu i dibin gobietnu ni ti ma-apapase?<\/p>\n<p>Kuantu esta ma-apase i hagas programan manritirau ni madidibi kasi $779 miyon pesus? Nahu\u00f1g na fi\u00f1kas para operasion hospitat, sisteman edukasion yan apas kandet?<\/p>\n<p>Yangin todu i birada puru pot dibi, pues kasi si\u00f1a ta po`lu na i hiniyu\u00f1g este na sakan libre tafana`an Sakan Umpa\u00f1g Miyon pot Miyon na Dibi? Na ti hamyu i tropan satbasion?<\/p>\n<p><strong>Chafleg:<\/strong> Iya Japon ha apprueba inestablesen industrian casino giya Osaka yan Yokohama. I mas nachatsaga i machalapun sagun mahatsan mas fasilidat casino entalu` Singapore, Saipan, Fililpinas, Macau, South Korea, Vietnam yan otru siha lugat.<\/p>\n<p>Si\u00f1a ha` mauleg na konseptu i nuebu na fasilidat siha lau `nai mampus megai kompitensia pues mas lokue` menus i ganansia. Yangin ta ango\u00f1goghu i bisita siha ginen oriya-ta para i industrian casino guine, guaha mohon chansa para da\u00f1kulu na ganansia?<\/p>\n<p>I maguiguife na planu siha gi halum nuebu na konseptun casino man-mauleg. Gi mismu tiempu ileleg\u00f1a un` estudiu guse`\u00f1a machum sino pininu` i bisnis `nai inipus mampus megai parehu fasilidat gi oriya. Taiguine masusedi giya America `nai man-mahatsa gi bisinu siha na estados mas fasilidat casino. Lamegai sumufa` matti\u00f1gan sin ditension.<\/p>\n<p><strong>Chalapon:<\/strong> I ekonomian tanu` mas asegurau `nai ma-adelanta otru patte siha guine. Debi u saunau agrikuttura, peskan tasi yan mandikiki` siha na bisnis. I industrian turista fuera de inipus paska ti a\u00f1goghuyun sa` kada hulu` papa`, segun i kinalamten oriyata siha na ekonomia.<\/p>\n<p>Dudayu` kau una`lu tatte bisitan ginen Japon dispues de tachoneg huyu\u00f1g desde alacha. Kontodu iya Korea otru lugat marikononose pa`gu para tautau niha. I Chinu siempre umatompu` piot gi fina` inachachag yan America. Klaru na makat ta a\u00f1goghu este na patte gi ekonomia.<\/p>\n<p>Gi hilu` diskuidun ginen halum, obligau na u guaha inatu\u00f1gu` man-ma`gas iya Marianas haf` na planu mauleg u fan mapetsige. Rason? Dispues de todu i buruka hita mismu man-sopbla gi santatte. Pot fabot na guaha inatu\u00f1gu` planu `nai si\u00f1a ma\u00f1aunau i tautauta gi hilu` amtau na inadi\u00f1gan.<\/p>\n<p><strong>Futtunata:<\/strong> I ma\u00f1an manma-elihe debi tapega gi hilu` espehus publiku para ta pulan haf` siha na asuntu manma-ayeg kumu priniponen areglu para i linahyan.<\/p>\n<p>Mauleg na ihemplu ni presisu ta guatdia yan chaba i chechu` achibau para u hatsa sueddun niha ni sumen guaguan. Mana` fo`na betsan niha de hemunus ni publiku ni hagas malu\u00f1u` ni tropan republican. Mauleg mohon este na planu?<\/p>\n<p>Ti huli`e rason haf` na para u hatsa sueddun niha gi taiguine na fatsun setbisiu. Gi finu` komputa, \u201ctrash-in, trash-out\u201d. Yangin enfin klaru na man-animu ma-atetuye fitme siha na pinetsige pot adelantun kualidat linala` gi tautau-ta, buenu! Lau gi taiguine na modu mauleg\u00f1a ta bira hit umusuni tinanum yan pinegsai ga`ga` gi tatten guma` sino i lanchu sa` mas asegurau kareta.<\/p>\n<p><strong>Saludu:<\/strong> Gi hilu` pinasensia siempre ta aregla man-sustansiau siha na finatsu ni humogsi hit desde man-ma`pus siha na sakan. Matat\u00f1ga i natibu rumikohe tatte chinatsaga\u00f1a pot para u disembra manu `nai ti doku` i simiya.<\/p>\n<p>Guaha finu` man-amko`: \u201cMu\u00f1ga ma\u00f1aluda ni ti tiho\u00f1g-mu\u201d. Ha yayama attension-ta para tachogue haf` i dinanchi. Mu\u00f1ga na un` banidosuye asuntu gi finacho`chu` i otru. Magahet na para un` fatta na mikepbli hau ginen finababamu gi otru tautau?<\/p>\n<p>I kehan kotte pot MV Luta prefektu ihemplu pot ma\u00f1aluda gi finacho`chu` todu empleau ni umapasi kuentan niha aduana sino tax. Ahe` ti pot betgansa lau pot fabot tatiye mandatun lai ya cha`mu u`usa puestomu faborapble para i familiamu. Kontra este na aksion yan lai pot Ethics!<\/p>\n<p>Gi katkuet manera guaha sufisiente guatdian lai gi papa` sisteman demokrasia gi proteksion enteru i publiku. Todu lai parehu applikapbli gi kada unu na sudadanu! Gigon un` mueye kodumu gi lachi, pues siempre un` tinagam ni ginagagau gi papa` lai. <\/p>\n<p>Man-suette hit na sisteman demokrasia modun gobietnota sino` lamegai manafan tailaye sin presisu! Dios mihu! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gi hinanau este na sakan sige ta dibina haf` mamamaila` para i sakan 2017. Mas&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[256,818,1241,499],"class_list":["post-243335","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-casino","tag-mali","tag-south-korea","tag-usa-2"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/243335","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=243335"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/243335\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=243335"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=243335"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=243335"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}