{"id":245532,"date":"2017-02-01T06:00:41","date_gmt":"2017-01-31T20:00:41","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=245532"},"modified":"2017-02-01T06:00:41","modified_gmt":"2017-01-31T20:00:41","slug":"mabiliban-promesa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/mabiliban-promesa\/","title":{"rendered":"Mabiliban Promesa"},"content":{"rendered":"<p>\u2018Nai<br \/>\nduru man-esalau gi se\u00f1gso\u00f1g, mana` paha \u201cbiba\u201d yan manadan promesa para uma-adelanta linala` i tautau.<\/p>\n<p>Lau dispues de man-halum, matulaika i \u201cbiba\u201d guatu gi \u201cbiliba\u201d `nai silensiu ma-apprueba hatsadan sueddun niha, finenina.<\/p>\n<p>Mayotti dididi` na pugi para empleau siha gi gobietnu, seru subida para i mangaige siha gi praibet. Magahet na makompli \u201cbiliba\u201d `nai ma-ayudan maisa siha 80 pot sientu na hatsada!<\/p>\n<p>Gi hilu` este na chatdisposision, tatnai mabisita i hospitat para umaketu\u00f1gu` haf` sessu pa`gu problema\u00f1a. Desde alacha, megai manma-atmiti lau ma\u00f1aga todo dia gi ER sa` taya` kuattun hospitat!<\/p>\n<p>Da\u00f1kulu este na diskuidu gi asuntun hinemlu` publiku. Lau guaha kampu para umahatsa sueddun niha. Na ti magahet na este na nesessidat miyon pot miyon pesus ha nesessita para mas kuattu gi hospitat-ta?<\/p>\n<p>Kau magahet na sumen taya` konsensian miyu na in` la\u00f1gag umupus este na chinatsaga gi hinemlu` tautau-ta? Dispues, lamegai lokue fondu ha nesessita i PSS lugat edukasion mas ke 15 mit na famaguon-ta. Haf` mohon? Pat in` letkin \u201cnot yet, already\u201d ta`lu este siha na presisu gi linala` publiku?<\/p>\n<p><strong>Inaga\u00f1g I Saina<\/strong><br \/>\nHu e`eku\u00f1gog un` pale esplikasio\u00f1a pot finattun i Saina gi kantun tasin iya Galilea. Ha soda` dos peskadot ni ha faisen para umadalalag.<\/p>\n<p>Ha esplika si pale haf` i Saina na peskadot ha ayeg. Era man-mipasensia, manatma, antau gi man-repara, mafaman solu minagahet, matu\u00f1gu mangotden haguet yan \u00f1gai`an `nai para u dagau kotdet\u00f1a.<\/p>\n<p>Era, debi i inayeg\u00f1a kumu primet disipulu u fan motmut pinasensia gi finana`guen pot i Saina, manatma yan fitme manhassu, antau man-repara, taya` mas ha diseseha ke minagahet, yan man-menhalum man-mamesa \u00f1gai`an `nai mauleg ma-kuentusi i linahya.<\/p>\n<p>Gi bandan fotmat na peska, sin pinasensia siempre lamegai besis `nai un` haguet maisa hau ni bro\u00f1komu. I mauleg na peskadot antau gi este na offisiu kontodu midision katnada.<\/p>\n<p>I mensahe, fuera de para tapega papa` tinane`ta pot para tatatiye i Saina, debi tafa\u00f1aunau gi machalapun dottrina\u00f1a gi hilu` pinasensia, manatma, minagahet, antau na rinipara yan propiu na inapagat gi tautau siha. Tutuhun gi famaguon miyu!<\/p>\n<p>Yangin ta kriansa famaguon-ta linala` espirituat siempre u fan mauleg na sudadanu dispues de madi\u00f1gu i pettan sanmena. Gaige tinituhun pisun kuttura yan tradision gi halum guma` familia! I gima` familia tutuhun edukasion kada patgon desde li\u00f1guahe, dottrina pat che`chu` echu tautau. <\/p>\n<p><strong>Ripot:<\/strong> Dos kompanian globus pumesa kinalamten Imperial Pacific Inc. ni fumofondu mahatsan Best Sunshine. Mampos tagpapa` na gradu mana`e IPI dispues magu`ot tatte applikasion umayau fondu.<\/p>\n<p>Fuera de ha lu\u00f1u` este na kinalamten guine, i dos ripot esta siempre mataitai ni otru siha inbettedot (investors). Dudayu` kau u mapetsigi kumonsige mumueba planun niha para iya Marianas. `Nai baba gradun un` da\u00f1kulu na kompania taya` presisu i pumalu na umachansa siha guine. Man-hanau guatu otru siha lugat `nai sin ditension ma-upus iya Marianas. <\/p>\n<p>`Nai fontun kinalamten praibet, u guaha mohon mas cho`chu` para i tautau-ta siha? Estague` i dichu kuestion!<\/p>\n<p><strong>Mediu Ochenta:<\/strong> In` hassu `nai machuchuda` salape` guine gi mediu ochenta siha na sakan? In` hassu na kontodu Congresson iya America tachoma` man-na`e ayudun fondu sa` mansosopbla hit? Dispues, mapua ya mafondu batko-ta `nai todu man-mamadesi?<\/p>\n<p>Puede ma`ase` i Saina sa` kontra achu` matti\u00f1gan para ta sufa` ta`lu desde pa`gu na sakan. Ya lafotte i mamamaila` sa` mali\u00f1gu sensian giheftau ginen Congresson iya America. Kada ratu hit siempre mana` fan dimu man-kottesiha boluntariamenti man-e`esalau \u201cTi baifan ta`lu yan bachigu` amariyu!\u201d<\/p>\n<p><strong>Lai I Tanu`:<\/strong> Manmanhula` 31 na offisiat publiku para umatatiye lai i tanu` siha. Sumasaunau prinihibin lai interes yan disposision fondun publiku.<\/p>\n<p>I primet lai inapprueban i tautau `nai maprohibi offisiat publiku ma\u00f1oneg maseha haf` na aktu `nai hana` fan miresi familia\u00f1a fondun inapasita aduana. Estague` masusedi i kausag-hu kontra si Biktot Hokog yan MV Luta gi $400,000 ni masaulag supin tasi.<\/p>\n<p>I segundu, guaha disposision lai konstitusion iya Marianas pot disposision fondun publiku ni debi u inapprueba ni lehislatura. Ti manu ha` kaprichon niha sa` gaige lai konstitusion pot este na disposision.<\/p>\n<p>Puru che`chu` hasupag `nai los uttimu i publiku ni man-apapase aduana (tax) matala\u00f1ga gi kontribusio\u00f1a. Lache este ya debi i kotte yan offisinan Attorney General umapetsigi manana`lun $400,000 na fondun publiku!<\/p>\n<p><strong>Hine\u00f1ge:<\/strong> Guaha gi entre hita fumagcha`e pinadesin ti amtiyun na chenot. Lau hu ho\u00f1ge na ginen i taihinekog na gineftau i Saina si\u00f1a hana` magu\u00f1g pinadesisi-hu. Guiya este i hine\u00f1ge gi taihinekog na` nina` si\u00f1an i Saina.<\/p>\n<p>Silensiu kada oga`an antes de bai chogue maseha haf` na fina` obligasion hu tucha finenina nobena-hu. Tatnai hu upus este na tinayuyot, diariu desde 1987 na sakan. Taya` mas gefsaga na si\u00f1ienten tra\u00f1kilida ke `nai un` pega ha`animu enteru gi disposisio\u00f1a. Tatnai chathinassuyu` desde ayu na tiempu! Ina\u00f1gog-hu gi Saina i mas asegurau! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u2018Nai duru man-esalau gi se\u00f1gso\u00f1g, mana` paha \u201cbiba\u201d yan manadan promesa para uma-adelanta linala` i&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[15356,12497,15357,15358],"class_list":["post-245532","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-imperial-pacific-inc","tag-ipi","tag-mediu-ochenta","tag-ripot-dos"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/245532","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=245532"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/245532\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=245532"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=245532"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=245532"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}