{"id":246958,"date":"2017-02-22T06:00:17","date_gmt":"2017-02-21T20:00:17","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=246958"},"modified":"2017-02-22T06:00:17","modified_gmt":"2017-02-21T20:00:17","slug":"presun-kutturan-natibu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/presun-kutturan-natibu\/","title":{"rendered":"Presun kutturan natibu"},"content":{"rendered":"<p>Asolas, hu pega tala\u00f1ga-hu gi tanu` para bai` eku\u00f1gog kinalamten familia gi se\u00f1gso\u00f1g siha guine.<br \/>\nNamatman i manadan kuentus pot ayudu. Gi uttimun ha\u00e0ne, hu pesa dinuebu i mansa\u00f1gan kontra man-chogue. Inipus na yomug seru i tatatte.<\/p>\n<p>Ti namatman na megai\u00f1a man-sa\u00f1gan ke mancho`gue! Anog na ma\u00f1gekuentus sin antau na hinassu. Appenas fotmat na inadi\u00f1gan! Kulan katdumin loru ni man-e`esalau sinparat.<\/p>\n<p>Pot 38 a\u00f1os na tiempu `nai mas man-malu\u00f1u` i familia gi halum sisonyan te`ug na pinepble. Mientras tantus, sige ha` i lorun indihinau man-`esalau! Pot fabot na para sa` sagi`. Dispues, guaha `nai in` eku\u00f1gog maisa hamyu?<\/p>\n<p>I kuttura yan tradision natibu mas fitme guine gi noteru Marianas ke manu. Gaige i sisteman edukasion lokue` gi santatte sumaunau mananum mas fitme pisu piot gi li\u00f1guahen natibu. Ti man-naufragu famaguon-ta gi hila` nanan niha!<\/p>\n<p><strong>Hinimidde<\/strong><br \/>\nI tradision relihion Katolisismu gi natibu i pisu ni umatisa man-antau siha na areglu yan fitme na respetu gi entalu` todus desde finattun Espa\u00f1ot.<\/p>\n<p>Poresu na metgot i sensian hinimidde, yine`ase` yan sattun na inafamauleg. Pas i relasion tautau-ta siha gi todu so\u00f1gso\u00f1g guine.<\/p>\n<p>Gi halum balutan hinimidde hu soda` si Santa Maria ni numa`e hit esperansa (hope) gi ha`anita gi todu pinetsige. Sin ditension hafanu`e hit finapus lahi\u00f1a ni makastiga yan mapunu` gi kilu`us sin isau pot hita. <\/p>\n<p>Gi tinayuyot-ta lisayu gi estasion pininiti tali`e mas klaru mabida\u00f1a si Jesukristu. Mas hana`e hit tiempu umassimula sustansian ha`ani-ta. Tradision relihion tanu` yan luserun linala`ta.<\/p>\n<p><strong>Definision Amku`<\/strong><br \/>\nGi konbetsasion-hu yan amiguhu Guelu Fada\u00f1g (Tom Mendiola) ha pula klaru haf` definision \u201camku\u201d. Ileg\u00f1a i amiguhu i \u201ctetehnan\u201d sa` esta monhayan lamayot patte man-machogue.<\/p>\n<p>Dispues, sigi ham umachatge pot man-mattu professot yan tropan li\u00f1guahe ginen Guahan machochoneg na debi finu` Chamorun niha gi hechuran diksionariu umatatiye. <\/p>\n<p>Pot fabot fan gaimamahlau. Adahe na che`chu` kabron para u famana`gue i naufragu gi li\u00f1guahi\u00f1a gi prefektu tumu\u00f1gu` finu` Chamorro.<\/p>\n<p>Desde tumautau-yu`, iya Luta hasan ma-estotba gi linala` prefektu natibu. Poresu na metgot gi finu` Chamorro ke iya Saipan yan Guahan. Ni haye na professot, piot i chafleg fuminu` Chamorro, makat para bai` aksepta haf` ha keke atisa giya hame. Ti man-naufragu ham piot i ma\u00f1elun mami giya Luta.<\/p>\n<p>Hu offisiona umadi\u00f1gan yan si Guelun Fada\u00f1g finu` Chamorro sa` kakantu lokue` finu` Chamorro-hu gi kantit man-naufragu! Finu` i amiguhu, \u201cMauleg ta petsige humatsa tatte i basnag tolai pot sustansian natibu.\u201d Konformeyu`! Gaige gi kuttura yan tradision-ta futtunan famaguon-ta. I li\u00f1guahe i solu sahyan para tana` achetun tatte tolai sustansian natibu.<br \/>\nPot tinituhun, haf` aidentifikat kutturan Chamorro (cultural identity)? Atan i da\u00f1u ni pinegan benefisiun imperialista desde tiempun Espa\u00f1ot. Tihu fa\u00ecchachanak i naufragu na finu` Chamoru giya Guahan. Lau desde 1898 hamyu man-finu` E\u00f1glis ya kasi in` prekura pot satbasion gi nuebu na atoridat imperialista.<\/p>\n<p><strong>Mehnalum:<\/strong> `Nai ma-apunta un` tautau kumu ma`gas i mas da\u00f1kulu na kompania gi tanu`, mafaisen haf` gaige gi hinasso\u00f1a yan pot hafa na gaigegue` guihe na puestu?<\/p>\n<p>Ensegidas ha tanchu` papa` ya ileg\u00f1a, \u201cPot i tautau siha yan nesessidat niha mina` gaigeyu` guine\u201d. Sumen magahet na todu otganisasion pot tautau. Gi mismu tiempu, debi i otganisasion u iniluye ni mehnalum na kabisiyu para u felis karera\u00f1a mona. Este na puntu dumetetmimina hinanau maseha haf` na otganisasion. <\/p>\n<p><strong>Luseru:<\/strong> Gi hilu` mehnalum, unestu, yan fitme na kinimite ginen i kabisiyu `nai si\u00f1a felis kinalamten todu pinetsige kau kompania pat ahensian gobietnu. Sin este ensegidas mafondu gi halum fachi` chatche`chu`. Estague` mina` presisu na u gai luseru maseha hayigue` na kabisiyu.<\/p>\n<p><strong>Tinatemu:<\/strong> Guaha man-mama` sabiu pot kualifikasion offisiat. Malista papa` haf` gaige gi konstitusion. Hombre iya`! Dalai na nina`tatah hinassomu!<\/p>\n<p>Sin banida diberas na gai kualifikasion hau? Mehnalum hau gi man-sustansiau siha na asuntun linahyan? Kumekuentus hau pot pinepble lau gaige hau gi siyan man-aregla. Pega papa` haf` bidamu umadelanta ha`anen mamopble guine. Na la`aga\u00f1g sa` mampus \u00f1a\u00f1gun!<\/p>\n<p>Soluke guaha milagru masusedi guine, taya` adelantu gi kualidat linala` mayotmenti guine siha. Puru saulag fabulas de chispas! Taimanu u guaha adelantu na kada ratu hamyu ma\u00f1garera hiyu\u00f1g Marianas? <\/p>\n<p><strong>Yine`ase`:<\/strong> I famaguon-hu \u00f1ietus mangai amigu manguaha, mediu manguaha, yan mamopble. Ayu ma-attendi mas i manga`chong niha ni mamopble.<\/p>\n<p>Gaige gi halum este na famaguon minahala\u00f1g espiritun dinanche yan echu che`chu` tautau. Ti man e`ebuttu. Matatitiye inaga\u00f1g klaru na konsensian espiritun niha ineyag tininas.<\/p>\n<p>Man-mahala\u00f1g ginefsagan antau na familia `nai motmut respetu yan inaguaiya. Dispues de finagpu` eskuela, sin ditension man-eyag propiu che`chu` famaguon. Gi lemlem tautau, man-o`mag, ma\u00f1ena, dispues `nai manmakoni` para iya siha.<\/p>\n<p>Mit grasias gi Saina pot ha sedi famaguon-hu man-eyag sensian yine`ase` gi prohimun niha. Kontentuyu` ni mauleg na ma\u00f1an niha gi otru tautau piot i man-na`mase`. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Asolas, hu pega tala\u00f1ga-hu gi tanu` para bai` eku\u00f1gog kinalamten familia gi se\u00f1gso\u00f1g siha guine&#8230;.<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[15687,15688,15689,15690],"class_list":["post-246958","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-guelun-fada","tag-luseru-gi","tag-mehnalum-nai","tag-tom-mendiola"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/246958","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=246958"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/246958\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=246958"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=246958"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=246958"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}