{"id":248322,"date":"2017-03-15T06:06:51","date_gmt":"2017-03-14T20:06:51","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=248322"},"modified":"2017-03-15T06:06:51","modified_gmt":"2017-03-14T20:06:51","slug":"modetnu-gi-halum-pinepble","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/modetnu-gi-halum-pinepble\/","title":{"rendered":"Modetnu gi halum pinepble"},"content":{"rendered":"<p>Mas ke lamita gi tautau-ta pumadedesi chinatsagan familia ginen suetdun popble taimanu pinila` federat. Este na suetdu gaige gi $24,600 gi sakan para kuattru na tautau gi familia.<\/p>\n<p>Megai lokue` ti gumagana este na suetdu gi todu atmos banda, gobietnu yan praibet. Gi hilu` este kanaha` lamita gi familia guine mantai insurance hinemlu`. <\/p>\n<p>Hu nana\u00f1ga haf` na ineppi guaha ginen i \u201csolutions driven\u201d na tropa, espesifikamiente, haf` bidan niha para uma-ataha este na chinatsaga gi publiku.<\/p>\n<p>Megai mampus inefresi sin satbasion. Diariu este na che`chu` kabron gi man-sabiun hegsu` I Deni`. Klaru mas haye mafalalague para uma-ayuda. <\/p>\n<p>Taigue interes i publiku gi pinetsigen niniha. Lau animu man-gupot yan man-riku na bisnis ni pumegagaye ayudun konbi\u00f1iente gi betsan niha.<\/p>\n<p>Yangin guaha dinida, atan fuetsan monedan familian miyu mismu. Dudayu` kau guaha hatsadan suetdu mattu giya hamyu. Klaru na 51 pot sientu man-mamatmus gi suetdun popble segun definision federat.<\/p>\n<p>Dispues kanaha` mediu gi tautau-ta mantai insurance hinemlu`. Repara sa` i dos mas kritikat gi nesessidat publiku i mas fatsu na tiempu. Malag manu i tropan \u201csolutions driven\u201d gi este na kuentas?<\/p>\n<p><strong>Tinilaika:<\/strong> Hana mahahala\u00f1g-yu` i ma\u00f1ge` linala`ta antes `nai ti megai estotbu diariu. Guihe na tiempu, libianu hit malag kantun tasi pumeska pat tumalag hilu` gi hegsu` (lanchun familia) pot nesessidat. Taigue este na patte gi modetnu na linala` natibu na tiempu.<\/p>\n<p>Pa`gu, gigon malag kantun tasi hau gaige da\u00f1kulun hotel yan manadan tinala` guihan amariyu gi hilu` unai. Nahu\u00f1g para un` \u00f1ega planun ma\u00f1gilili` satten guatu gi kantun unai. Siha umaprubecha i naturat na oriyan tano`ta. Hita man-malag papa` tro\u00f1ku man-ega` amariyu na guihan ginen i bisinu.<\/p>\n<p>Gi hilu` mattiru siha, manadan tautau-ta menus ke $24,600 magagana gi sakan para mantension familia. Haf` taimanu na man-che\u00f1glu\u00f1g guine na sapet fachi` pinepble? Mauleg tahusga i man-sabiun hegsu` I Deni`. Lau, magahet ya ni unu u duda na mas makat na tiru tafafana` na biahe.<\/p>\n<p>Antes, dehemunus kau umaya kulot kasunes yan chinina-mu. Kumu gasgas, pega ya un` tulus hau para i eskuela, dottrina pat Gima` Yuus. Man-humidde yan man-magof hit ni linala`ta antes. Kontodu kineman ka\u00f1gku\u00f1g yan papaya ta usune pot pinepble, lau man-homlu` hit.<\/p>\n<p>Todu i tiempu guaha che`chu` familia esta`i hinalum lemlem tautau. Kanaha` todu kinalamten pot mantension familia-ta desde tinanum yan pinegsai gi gualu` yan oriyan guma`. Suffisiente mantension guihe na tiempu sin ayudun federat.<\/p>\n<p>Pa`gu, dimas de tahale` i kamuti sino suni man-hanau guatu hit gi offisinan food stamps para tarikohe fahan mantension. Da\u00f1kulu na tinilaika yan antes.<\/p>\n<p>Hu chage macho`chu gi Saipan Stevedore tres pue\u00f1ge yan ha`ane pot ayudu gi mantension sentadan familia. Ayu `nai hu chage kontodu te`la\u00f1ghu man-mamuti ni manadan uman kestat 90 libra na kestat simientu tulanoche. Diberas!<\/p>\n<p>Namagof na todu felis hinanau man-acha-idathu ginen ayu siha na mattiru. Megai man-felis dispues offisiun niha piot i prumekura man-eskuela. Un` pahina ni tapega kumu tutuhun pisun felis na karera!<\/p>\n<p>Kada finattun ha`anen gupot `an Disiembre guaha `nai gotgan-yu` pot fina`pus mami gi halum un` sumen popble na guma`. Lau ni unu sumeha numa`e animu estake in` lagnus ham ginen ayu na chinatsaga, adumididi`. `An malagu` hau umadi\u00f1gan pot pinepble, aga\u00f1gyu` sa`hagas hayuhu yan lapotput lokue` lepbloghu!<\/p>\n<p><strong>Prinipone:<\/strong> Dos membron sanpapa` na guma` man-lagnus planun aduana (si\u00f1ku pot sientu na tax) para i Best Sunshine para usun iya Marianas.<\/p>\n<p>Si Reps. Alicia Igitol yan Janet Maratita umofresi este na modun tax. I BSI mamatinas totat (Eneru yan Febreru) $33.9 Biyon pesus. Gigon ta afuetsas si\u00f1ku pot sientu na aduana guaha $1.7 Biyon pesus na aduana para i kahan iya Marianas.<\/p>\n<p>I kuestion: kau si\u00f1a i dos se\u00f1ora mana` oppan hafa estau\u00f1a i ginagau niha na aduana kontra i Best Sunshine? Manu na komite `nai mapega propositun niha yan kau para u guaha ineku\u00f1gog publiku pot este na asuntu?<\/p>\n<p>Lokue`, hafa besis si\u00f1ku pot sientu? Haf` na ti mapega gi 15 pot sientu? Malago`yu` esplikasion. Na`e sustansia i in` propoponi!<\/p>\n<p>Pot megai pumadedesi mattirun suetdun popble yan taya` ayudu gi gastun hinemlu` na debi tali`e resutta ginen i mapropoponi ni dos se\u00f1oras. Kontra linala` tautau-ta este na asuntun.<\/p>\n<p>Gi mismu tiempu kulan inipus a`ga\u00f1g i dos se\u00f1ora nu este na prinipone na esta na` ta\u00f1ga. Kase guaha tautau gi gima` hombre ma\u00f1i\u00f1ila` kandet, no? <\/p>\n<p><strong>Sensuran Hine\u00f1ge:<\/strong> Gi un` estorian i biblia sina\u00f1gane si Abrahan ni Saina para u sakrifisia uniku lahi\u00f1a gi atat kumu onru gi as Yuus.<\/p>\n<p>Mampus triste i prohimu pot unu ha` lahi\u00f1a. Enfin, ha usune kumone` lahi\u00f1a guatu gi atat sakrifisiu. Pa`gu ha` hahatsa i se`si` para u punu i lahi\u00f1a ileg\u00f1a i Saina \u201cUn` ratu ha`, estague` na setbi guennau na sakrifisiu\u201d. Era, nina`e ni Saina un` kinilu kumu sakrifisio\u00f1a.<\/p>\n<p>I puntu pot sensuran hine\u00f1ge gi Saina. Kau fietmiente man-ho\u00f1ge hau nu guiya pat mueye` hine\u00f1ge-mu?  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mas ke lamita gi tautau-ta pumadedesi chinatsagan familia ginen suetdun popble taimanu pinila` federat. Este&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[988,15975,15976,15977],"class_list":["post-248322","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-best-sunshine","tag-prinipone-dos","tag-si-reps","tag-tinilaika-hana"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/248322","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=248322"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/248322\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=248322"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=248322"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=248322"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}