{"id":249156,"date":"2017-03-29T06:00:38","date_gmt":"2017-03-28T20:00:38","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=249156"},"modified":"2017-03-29T06:00:38","modified_gmt":"2017-03-28T20:00:38","slug":"inapelan-ayudu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/inapelan-ayudu\/","title":{"rendered":"Inapelan ayudu"},"content":{"rendered":"<p>Ta fafana` asuntu ni solu i federat si\u00f1a umecha bendision tat kumu i mafanana`an CW1 na programan hutnalerus ginen hiyu\u00f1g. Ha inklusu este na chinatsaga i infetmera siha yan enteramiente ekonomia-ta. <\/p>\n<p>Yangin ti mana`e Marianas putdet guine na puntu, pues 114 na infetmera siempre umana` fan para gi CHC gi uttimun este na sakan. Mas inaminasa i hospitat sa` sin kabales na empleau infetmera pues lamegai na fondun ti si\u00f1a i CHC ha kobla i federat tat kumu apas Medicaid yan medicare.<\/p>\n<p>Ta diseseha na u guaha konsiderasion guine na patte pot no umahuchum setbisiun hospitat yan una` tailaye mas i kinalamten ekonomia.<\/p>\n<p><strong>Areglu Giya Paraisu<\/strong><br \/>\nSisteman demokrasia na gobietnu anchu plaset\u00f1a dispues tinagam ni tadu\u00f1g tupu` mina` makat na kontrariu maseha manu gi papa` banderan Amerikanu.<\/p>\n<p>Ta tutuhun gumubietnan maisa hit gi 1978. Kulan hit i man-\u00f1ala\u00f1g na katdumin galagu ni man-madagau pidasun to`la\u00f1g manog.<\/p>\n<p>Sin inbatgu, ta gu`ot i te`la\u00f1g ya sige sattun ta asimula haf` ayu na attikulu. Ni federat tiha tu\u00f1gu` haf` dinagau\u00f1a. Ta hoka ya sige animosu na pinetsige kume komprendi haf` yuhe na to`la\u00f1g.<\/p>\n<p>Esta kanaha` 40 a\u00f1os desde ke ta usune humatsa kuetpun gobietnota. Maseha makat lau ni unu sumeha man-ayuda muna` mas finu i karera-ta. Maseha guaha siha dididi` linache lau hita dumiside futtuna-ta. Chat miyu fan hinahala\u00f1g. Na fitme mas inapipet para minauleg todus!<\/p>\n<p><strong>Pot I Tautau:<\/strong> Gi todu finacho`chu` man-menhalum na kabisiyu pot i tautau na ma-atotga masakrifisian maisa siha.<\/p>\n<p>Klaru yan oppan este na ekun kinimiti gi prohimu diariu. Appenas na pot guiya soluke pot i otru. Sattun na disision para u ayuda i otru.<\/p>\n<p>Yangin felis pues mauleg na lastru pinega\u00f1a gi tatte\u00f1a `nai malofan gi halum hatdin. Bien felis para hamyu ni man-sinsiyu gi kinimiten assistimientu para i tautau-ta. Da\u00f1kulu yan ma`ug na bendision para hamyu lokue`.<\/p>\n<p><strong>Obligasion Saina:<\/strong>  Gi todu kinalamten-ta, animu na pinetsige pot mantension familia. Esta ha mamattit siha i ma\u00f1aina-ta pot para u prebeniye suffisiente nesessidat kada unu desde ne\u00f1kanu`, doga yan trahi. Tai finagpu` na obligasion.<\/p>\n<p>I animosu na saina ti umah\u00f1au dumoblague` malag i lanchu gi finagpu` cho`chu` para u assiste pinegsai yan tinanum. Maseha dididi` lau guaha ayudun usun familia. Dispues de minachum atdau `nai ha birague` tatte gi gima` umo`mag, sumena yan dumeskansa.<\/p>\n<p>Makat na finapus antes, durante yan dispues de geran dos. Animu i ma\u00f1ainata gi inaligau mantension i tropa. Mauleg sa` kumayao \u00f1aihon i sapet na maladisposision Japones gi hinalum Amerikanu`.<\/p>\n<p>Konsidera ya hita lokue` sumufa` ayu na bara\u00f1kan chalan linala`. Sali hit de papagu` na sinetnan sunen sisonyan. Kontodu siempre asientun tinanum fada\u00f1g ta usune yan haf` takone` gi tasi yan halum tanu`.<\/p>\n<p>Lamegai giya hita fumaposgue linala` tradision natibu gi gualu` yan tasi. Ni unu pininu` lau todu man-felis gi karera mona. Mit grasias pot bendisionta ginen i Saina! Maseha ti guiyaya libianu lau enfin man-la`la` hit felis!<\/p>\n<p><strong>Asun Botkan:<\/strong> Buente i umafuetsas industrian casino guine pine`lun niha na che`chu` menhalom. Lau atan fan i bibu na kinalamten nasion siha gi oriyata kau ti magahet na diariu machochoneg adelantun mismu industrian casino gi tanu` niha.<\/p>\n<p>Dos a\u00f1os yan pa`gu ya mababa industrian casino giya Japon, haf` mohon chansata man-mamatinas koble gi halum te`ug na kompitensia? Achametgot ekonomian iya Marianas yan Japon? Haf` `ste na binalutan kulot apu na sirenu ginen pagpag botkan gi ge`hilu`. Hita yan hita man-a`atotpi gi birada.<\/p>\n<p><strong>Kutturan Natibu:<\/strong> Guaha `nai man-diskuidau hit umatende ma\u00f1ainata piot gi inamku` niha. I kutturata ginen relihion-ta ni pumega respetu yan yine`ase` gi korasonta kumu ma\u00f1gilisyanu. <\/p>\n<p>Mu\u00f1ga maletke obligasion-mu kumu patgon sa` mas megai bendision `nai unna`e attension nesessidat amku` na saina-mu. I mamamaila` para hagu i husasa\u00f1gan guine. Un` agradesi yangin mismu famaguon-mu dumisattende hau gi inamko`mu? Kutturata attension yan ayudu gi ma\u00f1aina-ta!<\/p>\n<p><strong>Satbasion:<\/strong> Guaha finu` ma\u00f1ainata: Manu hechura esta i seputtura. Kumeke ileghu na manu i pinayonmu siempre un` kilili` guatu gi naftan-mu. Guiya este i pinegamu `nai malofan hau gi halum hatdin. I mauleg na checho`mu solu konsuelumu!<\/p>\n<p>Lau i amiguhu Magoo ti konfotme. Pinilo\u00f1a na pot matan tautau husasa\u00f1gan. Hombre entalu` mame na dos ti chagu` i difirensia gi homhum lasas yan macheba\u00f1g fasun mame. Esta ti na`magof malitratu sa` kada ratu un` li`e na malefa i Saina tihana` kabales i patten mame. Hombre, pot chaleg! <\/p>\n<p><strong>Finu` Chamorro:<\/strong> Guaha siha palabra ni mauleg tafana`gue famaguon-ta gi karera mona. Gi bandan nina`e, guaha \u201ca`ok\u201d, i otru \u201cika\u201d. I mefe`na propiu gi taiguihe fanda\u00f1go pat fina` gupot. I otru pot finatai. I uttimu i mananana`lu `an gai achaki i prohimu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ta fafana` asuntu ni solu i federat si\u00f1a umecha bendision tat kumu i mafanana`an CW1&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[256,91,16148,16149],"class_list":["post-249156","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-casino","tag-chc","tag-obligasion-saina-gi","tag-saina-maseha"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/249156","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=249156"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/249156\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=249156"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=249156"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=249156"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}