{"id":250969,"date":"2017-04-26T06:00:15","date_gmt":"2017-04-25T20:00:15","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=250969"},"modified":"2017-04-26T06:00:15","modified_gmt":"2017-04-25T20:00:15","slug":"lisensian-casino","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/lisensian-casino\/","title":{"rendered":"Lisensian casino"},"content":{"rendered":"<p>Todu areglun lai mana` guaha fitme na aseguridat na makomple i intension para i tautau. Mauleg ta hahassu haf` achamauleg un` lisensian casino ni mana`e Best Sunshine pat dos na lisensia `nai guaha otru bisnis casino.<\/p>\n<p>I unu na lisensia da\u00f1kulu na piniligru u mafa\u00f1agu yangin ti si\u00f1a i Best Sunshine ha kubre obligasio\u00f1a gi papa` i lai. Lau `nai dos na lisensia, libianu i otru ha kubre finatsun i otru. Presisu na tapo\u00f1ga este na asuntun gi mansabiun hegsu` I Deni`. Asuntun aseguridat! Libianu makubre kontodu hinemlu` yan edukasion guine.<\/p>\n<p><strong>Kuttura:<\/strong> Ta diseseha bien felis yan motmut minagof i selebrasion kutturan Chamorro ni ma-abibiba pa`gu na semana giya Luta.<\/p>\n<p>Propiu i lugat sa` iya Luta `nai gaige i fitme na pisun li\u00f1guahe, kuttura yan tradision Chamorro desde antigu na tiempu.<\/p>\n<p>Kumeke ileghu na maseha manhalum nasion siha guine desde tiempon Espa\u00f1ot kanaha` ti ma-estotba iya Luta gi mattirun fuetsau siha otdin tinilaika ginen kada nasion. Poresu na sumaga fitme kuttura yan li\u00f1guahe guihe na gatbon petlas.<\/p>\n<p>Hu sen agradesi lokue` ayudun tiuhu as Tom Mendiola `an guaha dinidahu pot li\u00f1guahe sino hinanau manantigu na ma\u00f1ainata. Bien felisitasion para todus i manpattisipau guine na okasion.<\/p>\n<p><strong>Komplea\u00f1os:<\/strong>  `Nai manmatayu` gi ma`pos na Huebes hu komple 68 a\u00f1os. Ti listuyu` sumelebra i ha`ane. Hu tutuhun gi tinayuyot dispues hu atan tatte un` ratu finaposhu. <\/p>\n<p>Mampos bara\u00f1ka na katsada `nai malofanyu` gi pinatgonhu. Esta mamatmus-yu` gi halum te`ug na sadog miserapblen pinepble. Megai besis `nai hu totpe \u00f1ala\u00f1g `nai hu kahla\u00f1gyu` gi uttimu hilun esperansa.<\/p>\n<p>Maseha sumen makat ayu siha na tiempu mas ha simientu sensian miinetgut i para bai upus ayu na katsada. Felis adumididi` hinanau-hu ginen sattun na akonsehun ma\u00f1aina-hu gi halum un` sumen popble na guma`. In` chahlau i mantaya` mame kumu solu guinahan mame.<\/p>\n<p>Maseha felis offisioghu dispues, gaige tadu\u00f1g gi konsensiag-hu ekun finana`guen hinimiddi yan integredat. Tumachuyu` gi dos pisu ya hu tatiye luserun sankattan. Deste ayu fitme disposisionhu kontodu asuntun linahyan siha guine na petlas.<\/p>\n<p><strong>Hombre:<\/strong> Hu totpi un` professot finu` Chamoru ni umesplilika finu` natibu gi finu` E\u00f1glis. Era, naufragu i prohimu gi li\u00f1guahi\u00f1a mismu. Hu konsidedera haf` mohon na finu` Chamoru hafanana`gue. Kabales pat puru entut?  Hombre, na lagse finu` Chamorumu finenina antes de un` chalegua` sikosmu! Mu\u00f1ga mafa` champuladu i atulin te`ug.<\/p>\n<p><strong>Kantan Natibu<\/strong>:  Fuera de asuntun guinaiya, i kantan natibu gai tinatte desde antigu na tiempu. Guaha man-ma`ug na esta pa`gu sessu takanta. Ha inklusu \u201cI Ma\u00f1aina-mu\u201d, \u201cTi Gi Un` Palasyon Riku\u201d, \u201cGi Talu` Gi Halom Tasi\u201d, \u201cNobia Yangin Para Un` Hanau\u201d, \u201cEskatminan Guinaiya\u201d yan otru siha sunidu.<\/p>\n<p>Mana` fan man-hahassu hit pot sattun na saina sakrifisiu gi famaguon, ma\u00f1ge` na lugat islata siha, bendision saina, yan fehman na guinaiya.<\/p>\n<p>Kontodu pot satbasion mana` sesetbi kanta para u machalapun infotmasion gi halum natibu antes. Hu hu\u00f1gog lokue` fina` kanta `nai sin konbetsasion hana` tu\u00f1gu` i lahe i palao`an haf` gaige gi hinaso\u00f1a. Si\u00f1a kumonbetsasion modun amares para u atulaika sentimentu.<\/p>\n<p>Hu huhu\u00f1gog siha mafanana`an kanta Chamorro na tiempu. Inipos poble sustansia na esta hu faisen maisayu` kau ayu ha` china nina` si\u00f1an natibu. Unu ileleg\u00f1a, \u201cI Chamoru, I Chamoru, I Chamoru\u2026\u201d sinparat. Taya` otru mamenti guihe na fina` esalau. I otru matai \u201clamuna, lamuna, lamuna, tafan baila\u201d. Kau gaige lamayot defektu i popble na kinemprenden mismu li\u00f1guahita? Na ti dididi` kulan diskuidu este?<\/p>\n<p><strong>Solemni Na Saludu:<\/strong> Para i amiguhu Kevin Atalig, un` solemni na despedida yan sinsiyu na agradesimientu pot un` pega gi pachot yan tala\u00f1gan tautau-ta mensahen inadahe: Lachachai. U pa\u00f1gpa\u00f1g ekun kantamu para apmam na tiempu kulan pinegan lastru gi hatdin para bai`n e`eku\u00f1gog gi karera mona. Bien felis yan si Yuus un` binendise. Si Iku.<\/p>\n<p><strong>Minala`et:<\/strong> Gi hilu` sensian hinimiddi siempre un` saluda prohimu-mu kumu achaigua-mu dimas de un` pohne. Magahet na makat para ta pa\u00f1ot sensian banida. Haf` taimanu un` adelanta hinimiddi giya hagu?<\/p>\n<p>Mu\u00f1ga mamidi sino pesa haf` na guiya suette ya ti hagu. Fanna`e mit grasias yan bendision puede bira birada si\u00f1a hinassu hau dididi`. Sensian betgansa yan imbidiu sumen tailaye giya hita mismu.<\/p>\n<p>Para un` pohne i otru sumen tailaye na cho`chu. Dispues `an suette-gue` mas mauleg para hagu sa` ti u fattu mangagau ayudun miserapble. Na`e sinsiyu na bendision puede hagu lokue` un` sosoda` dispues suettemu ginen gasgas intension-mu. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Todu areglun lai mana` guaha fitme na aseguridat na makomple i intension para i tautau&#8230;.<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[988,256,16503,16504],"class_list":["post-250969","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-best-sunshine","tag-casino","tag-hombre-hu","tag-kuttura-ta"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/250969","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=250969"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/250969\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=250969"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=250969"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=250969"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}