{"id":251484,"date":"2017-05-03T06:00:50","date_gmt":"2017-05-02T20:00:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=251484"},"modified":"2017-05-03T06:00:50","modified_gmt":"2017-05-02T20:00:50","slug":"tres-klasen-tautau","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/tres-klasen-tautau\/","title":{"rendered":"Tres Klasen Tautau"},"content":{"rendered":"<p>Ho soda` amiguhu Magoo yan Dena\u00f1g Magellan kulan silensiu yan chagu` hinasoson niha na talo`ane. Hu pasensiaye pumula` haf` umestototba i dos.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a si Magoo: \u201c`Nai mattu i Espa\u00f1ot ha soda` tres na klasen tautau guine: kabilosu, mediu mandu` yan mosu.\u201d Kulan mohon ume`eku\u00f1gog-yu` professot.<\/p>\n<p>Ha apunta huyu\u00f1g si Magoo, \u201cI kabilosu kalagtos, mediu mandu` mauleg gi chechu` kanai, pa`gu i mosu para matagu`\u201d.<\/p>\n<p> \u201cGi tinilaikan tiempu guaha siha mosu ma\u00f1gahulu` gi pueston mandispone kumu mandu` disposision che`chu` linahyan\u201d, segun as Dena\u00f1g.<\/p>\n<p>Dispues ha faisen si Magoo kau propiu na u fan dispopone i mediu mandu` `nai mase\u00f1ala kumu mauleg gi che`chu` kanai? <\/p>\n<p>\u201cKulan ti umaya para u ma`gas `nai tinahu\u00f1g kabesa piot gi didog na inanalisan asuntun linahyan siha\u201d.<\/p>\n<p> \u201cHombre, yangin sague` machete `sino manbiran totniyu fafayimu cha`mu atrerebi hau mama` professot karisu para un` imbelekeruye mamatinas areglun lai\u201d, ineppi as Magoo.<\/p>\n<p>\u201cAyu buenti na mampos abarambau kinalamten hegsu` I Deni`,\u201d hana` fagpu` si Dena\u00f1g. Dispues `nai marepapara na parehu siha mediu mandu` lokue`! Suetteyu` sa` gaige rayahu gi tropan muchachu.<\/p>\n<p><strong>Potbus Abarambau<\/strong><br \/>\nGuaha un` pution para u hihot gi tanu` ya todu u lini`e. Ti este chathinasog-hu soluke kau ha yuti` lokue` potbula siha guine ni muna` fan gineflinan hinassun manma`gas hegsu I Deni`.<\/p>\n<p>Tatnai huli`e potbus pution lau `an enfin machalapun guine, pues mauleg i tropa u fan ali`e yan medikun atadog ya u fan mariseta matan niha. Ti pot hafa lau mibirada i hegsu` iya Papagu` yan I Deni` ya tatnai sisida u fan aksidenti.<\/p>\n<p>Hu komprendi yangin dos bachet umatotpi. Lau `nai umatotpi hau pot potbulan pution, alulaye mariseta ni mediku. Piligru hinatme ti naturat na potbus tanu` piot pa`gu gi tiempun fa\u00f1uchanan.<\/p>\n<p><strong>Kantan Esalau<\/strong><br \/>\nHinatme sankattan na Marianas finabrikan kantan esalau (Chamoru Chant) ni mafafama giya Guahan. Magahet na para in` fa` paluman loru hamyu rumepite tumatiye i tai tinatte na finabrikan ginen lichan?<\/p>\n<p>Manu gi antigu na estorian natibu `nai gaige kantan esalau? Yangin faktu na hagas patte ennau gi kuttura pues siempre todu famaguon Chamorro hagas mapraktika ennau na modun kanta guine desde antes.<\/p>\n<p>I tautau-ta Karolinas fotmatmiente gai kuttura kantan \u201cchant\u201d desde antigu na tiempu. Makondudukta gi pininiti yan na`magof na okasion. Gi chant finatai masa\u00f1ga\u00f1gane i prohimu na guiya suette sa` para umafagase gi sadog iya Ur giya Ihiptu dispues umabalutan ni tampen apaka` na magagu ya umakonduse hulu` gi la\u00f1get. Klaru ha establesi i chant koneksion yan antigu na tradision mana-o`mag gi sadog iya Ur. Manu na sadog `nai sumusugu` anten Chamoru? Pat si\u00f1a mohon in` fabrika unu kadu` patte gi kutturan natibu? <\/p>\n<p>Pot fabot fan gai respetu ni man-antigu na ma\u00f1ainata sa` guaha pinegan niha gi hatdin komunidat Chamorro sin una` fan mamahlau hit! Esta mauleg na gigon hafa` ilegta ha` na \u201ccultural?\u201d <\/p>\n<p><strong>Naufragu<\/strong><br \/>\nEste na palabra pot pasaherun batku ni mapua gi tadu\u00f1g ya manna\u00f1gu halum esta`i kantun ladera. Sige manma\u00f1e\u00f1as sahyan katkuet malofan na batku.<\/p>\n<p>I mismu palabra kulan lokue` ayu na natibu i ti tumu\u00f1gu` kuttura yan tradision tanu` ni umapopotsu` na tiempu haf` tinatten niha. <\/p>\n<p>Tai relihion ya pa`gu gai tinayuyot gi hechuran kantan esalau (chant). Finatinas sin pisu desde primet sakudida.<\/p>\n<p>Tai baila fuerake finana`guen Espa\u00f1ot mestisa yan fayao. Ma\u00f1oda` pa`gu baila\u00f1a nuebu! Adahe para un` famaisen para umabendise i haiguen niyog. Pot fabot, malefa hau na mas propiu i un` famatkilu pot ignorante gi haf` tinatemu?<\/p>\n<p>I mafabrika na kuttura prefektu amot destrosiun sustansian tradision natibu. Bai` tatte yangin magahet lau `nai mafotman guinife, dinanche\u00f1a che`chu` unestu gi este na asuntu. Ti un` bira hau mangagau dispensu!<\/p>\n<p>Yangin pot para pot tane` bisita ginen hiyu\u00f1g, ke lau propiu para tafan mandage pot haf` ti patte gi kuttura-ta? Kase kutturan chanseru gi halum balutan dinage! Na para sa` sage`!<\/p>\n<p><strong>Akacha<\/strong><br \/>\nHaf` este na dibinan Pedron Malas kuantu na Yuus guaha. `Nai sina\u00f1gane as Juan na unu ha` na Yuus guaha ileg\u00f1a si Du\u00f1g, \u201cKettu, hombre `nai hu sa\u00f1gane si pale` na dies ti malagu` ha aksepta! Pa`gu para unu ha`?\u201d Anog na tiha tu\u00f1gu` si Du\u00f1g dottrina\u00f1a. Ume`esuette gi hilu` ma\u00f1an chanseru na pindehoti! Hombre iya `migu! <\/p>\n<p><strong>Nina` Si\u00f1a<\/strong><br \/>\nHagas hu estudiaye nina` si\u00f1an mas ke otdinariu gi `nos kuantos tautau-ta. Tita li`e este otdinariamente gi pumalu sa` malimitte i numeru ginen hilu`.<\/p>\n<p>Guaha mana`e fuetsan suruhanu, manamte ginen finatinas\u00f1a amot, fresku kanai\u00f1a manlasa, keni` gi halum tanu` yan tasi, yan otru siha nina` si\u00f1an mas ke otdinariu. <\/p>\n<p>Un` amku` nihu bisita giya siha fumaisenyu` kau hu tu\u00f1gu` ga guahayu` timatitiye. Esta hana` fanfuguyu`. Lau este siha na fuetsa ginen hilu`. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ho soda` amiguhu Magoo yan Dena\u00f1g Magellan kulan silensiu yan chagu` hinasoson niha na talo`ane&#8230;.<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[16622,16623,16624,9384],"class_list":["post-251484","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-chamoru-chant","tag-magoo-nai","tag-nina-si","tag-pedron-malas"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/251484","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=251484"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/251484\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=251484"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=251484"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=251484"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}