{"id":251897,"date":"2017-05-10T06:00:06","date_gmt":"2017-05-09T20:00:06","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=251897"},"modified":"2017-05-10T06:00:06","modified_gmt":"2017-05-09T20:00:06","slug":"hatsadan-sueddun-lehislatura","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/hatsadan-sueddun-lehislatura\/","title":{"rendered":"Hatsadan Sueddun Lehislatura"},"content":{"rendered":"<p>Mafa` si kopas i publiku `nai ha hatsa sueddun niha i lehislatura gi $75,000 gi sakan guine gi alacha. Mahas\u00f1gon mayute` gi un` banda linala` familia gi mas ke 13-mit (13,000-mas) na empleau ni gumagana \u201cpoverty income\u201d level sino menos&#8211;sueddun popble.<\/p>\n<p>I 13,000-mas na empleau gaige gi halum 25 mit (25,658) na hutnalerus gi enteru iya Marianas. Pot mas ke 20 a\u00f1os ti kahulu` sueddun niha gi halum mattirun hatsadan presiun fektus yan otru siha nesessidat familia. Lau ni este ti makonsidera ni lehislatura!<\/p>\n<p>Inipus na chechu` ambenteria na nina` fan bachet ya ma-upus i dichu nesessidat familia siha. Estague` na ma\u00f1an representante lumetke obligasion niha gi publiku nai ha tobus gi un` banda interes mayotmenti.<\/p>\n<p>Mahatsa sueddun niha $35,5000 hi hilu` i presenti na sueddu. Sumen taya` konsiderasion gi mayotmiente ni numesessita alibiun maseha dididi` para nesessidat niha. Este na malabidan kabron yan kombalache u ho\u00f1ga `aga\u00f1g gi botasion otru sakan. Tarehata siempre manadi\u00f1gan!<\/p>\n<p><strong>Sahyan Natibu:<\/strong> I sinistenin kuttura yan tradision natibu mau`udai enteramiente gi usun li\u00f1guahita. Este solu uttimu sahyan gi ma-abiban haf` kuttura-yan tradision-ta.<\/p>\n<p>Metgot esta pa`gu usun li\u00f1guahita gi halum guma` familia. Fitme na pisu gi ineyag sustansian kuttura gi famaguon-ta. Hana` banidosu-yu` i trabiha memetgot ha` este na modun finana`gue gi sankattan na Marianas. Gigon mali\u00f1gun sirenu usun li\u00f1guahi-ta chumagigu yan despedidan kuttura-ta. Susteni fitme!<\/p>\n<p>Agradesimientu para i antigu na ma\u00f1aina-ta ni sumusteni li\u00f1guahi-ta gi halum todu mattiru gi entalu` kuattru na nasion. Ma-usune \u00f1a\u00f1gun na modun inatu\u00f1gu` pot li\u00f1guahita.<\/p>\n<p>Masu\u00f1gun todu minamahlau pot para umasusteni kutturan natibu. Makat na fina`pos `nai fuetsau manma-otdin para u yute` kutturan Chamorro.<\/p>\n<p>Seguruyu` na guaha mumattit siha lokue` pot natibu. I mines\u00f1gun niha gi halum tratamientun esklabu, lau mandue\u00f1on este siha na petlas, sumen makat na fina`pos. Ma-usune pot satbasion unu yan todu!<\/p>\n<p>Nahu\u00f1g na aminasu ya maila` ta susteni haf` kuttura-ta yan tradision-ta. Gaige este gi usun diariu na finu` Chamorro!<\/p>\n<p><strong>Hine\u00f1gge-mu:<\/strong> Kada unu gai hi\u00f1e\u00f1ggen petsonat, espirituat yan moralidat. Kada unu lokue` solu guiya kumomprendi finapos\u00f1a gi entalu` tres halige.<\/p>\n<p>Ala kuenta petsonat pot disision ni hagu dumisidi, espirituat ineyag finana`guen i Saina, yan moralidat i sensiamu chomo`gue i tinas segun i tinagu` I Saina.<\/p>\n<p><strong>Uttimu Besis: <\/strong>Gi karera mona, megai lini`e-hu pinadesi piot gi bandan ti man-amtiyun siha na chenot. Lau gi 1989 malofanyu` gi un` sumen chatsaga na pinadesi `nai ni monayu`ni tatte. <\/p>\n<p>Sin ditension hu pega enteramenti ina\u00f1goghohu gi disposision i Saina. Ha oppe finaisenhu ya felis dispues hinemlu` lahi-hu. Desde ayu na tiempu kontentu-yu` gi todu disposisio\u00f1a sa` guiya mannana`e. Tatnai chathinassu-yu` ya felis ha`anihu siha diariu.<\/p>\n<p>Estague` bintahan ina\u00f1gog-hu gi tai hinekog na nina` si\u00f1an yan yine`ase` i Sainata. Gi hilu` hinimiddi hu tutuhun desde 1993 diariu na noben San Jude esta pa`gu na ora. Tatnai hu upus fuera ke `nai ma-opera korason-hu. <\/p>\n<p>I hagahu lokue` ha tutuhun namaisa nobenan Divine Mercy yan familia\u00f1a. Banidosu-yu` gi dina\u00f1a` este na okasion sa` huli`e na siempre u fan felis para mona. Ai na boninitu `an makanta ni famaguon mame gi tres bos (harmony) \u201cHe will carry you\u201d. Esta tuhu` lago`hu ni bonitun kantan niha i famaguon.<\/p>\n<p>Lamegai siha estorian tautau ni pumadedesi ti amtiyun na chenot. Ha kahla\u00f1g siha ti ina\u00f1gog-hu yan bendision i Saina. Guaha manmagu\u00f1g pinadesin niha. Pa`gu i manmadispone pas yan felis hinanau niha.<\/p>\n<p><strong>Kuadrante:<\/strong> Kumu amku`, sessu hu impe\u00f1a yan po\u00f1ga i ma\u00f1eluhu siha haf` propiu na che`chu` echu tautau. Ileg\u00f1a dispues si nanahu, \u201cMu\u00f1ga mana` kuatdrau mampos kuadrantemu sa` mantautau\u201d. <\/p>\n<p>Sumehayu` manhassu. Adumididi` sige hu pasensiaye. Tat ti chumachaleg dispues. Fan akonseha gi hilu` pinasensia, hinimiddi yan katma na totnu. Parehu i otru yan hagu mina` mauleg un` atan maisa hau finenina. Trata kumu achaiguamu sin galun.<\/p>\n<p><strong>Signifikasion:<\/strong> I mafabrikan sino mana`lifet kadu` kuttura espehus na ti un` tu\u00f1gu` tinattemu kumu patgon tanu`. Naufragu hau gi haf` kutturan indihinau! <\/p>\n<p>Yangin enfin gai tinatte gi kutturan antigu na Chamorro mauleg ma-atisa. Lau `nai ni sikiera granum unai, mauleg\u00f1a madispacha ensegidas. Mu\u00f1ga hit manma\u00f1aluda ni ti tiho\u00f1g-ta!<\/p>\n<p>Bonitu lokue` sunidu\u00f1a. Mas bonitu `nai makanta gi tres bos ni famaguonhu. Esta hana` maggem korasonhu sa` manhame mannobena kumu familia.<\/p>\n<p><strong>Achu` Lusu\u00f1g:<\/strong> Hu soda` antigu na achu` lusu\u00f1g. Hu chule` guatu gi kareta yan dos gacho\u00f1g-hu. Lau ti si\u00f1a in` hatsa dispues. Hunana`lu tatte gi saga\u00f1a.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a un` amku` na mauleg na tihu apudera `sino guaha fina` buruka para bai finatoigue. Tres semana dispues i amku` chumuli`e-yu`. Ileg\u00f1a \u201cna kontentu hau sa` mangagauyu` petmisu\u201d. Bali umeku\u00f1gog!  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mafa` si kopas i publiku `nai ha hatsa sueddun niha i lehislatura gi $75,000 gi&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[16709,16710,16711,16712],"class_list":["post-251897","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-achu-lusu","tag-sahyan-natibu","tag-san-jude","tag-uttimu-besis-gi"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/251897","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=251897"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/251897\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=251897"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=251897"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=251897"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}