{"id":25335,"date":"2012-07-30T05:32:44","date_gmt":"2012-07-30T05:32:44","guid":{"rendered":"http:\/\/newspaper.ctsi-logistics.com\/?p=25335"},"modified":"2012-07-30T05:32:44","modified_gmt":"2012-07-30T05:32:44","slug":"diskuidu-kontra-mamoble","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/diskuidu-kontra-mamoble\/","title":{"rendered":"Diskuidu kontra mamoble"},"content":{"rendered":"<div>Mampos ha estotba-yu\u2019 inigu\u00f1g man-mala\u00f1gu siha ni man-madispacha ginen hospitat sin amot pot fatsu i gobietnu sumuda\u2019e apas obligasio\u00f1a gi programan medicaid.<\/div>\n<p>Este na diskuidu ti isau i mala\u00f1gu sa\u2019 tat planu\u00f1a mamadese. Lau pinadesen mala\u00f1gu mafattu gi maseha haye. Pinessun nesessidat niha pot diskuidu. Man-mapega ha\u2019anen niha gi piligrosu na estau sa\u2019 mantai amot. Ahe\u2019, ti malineg ulu sa\u2019 megai gi man-u\u2019ugu\u00f1g man-seriosu chetnot niha deste ri\u00f1ihon, korason, gofes, kosas sanpapa\u2019, higadu, tatkilu\u2019 haga\u2019, yan otru siha mattirun hinemlu\u2019.<\/p>\n<p>Ni unu gi man-ma\u2019gasta trumata i asuntu kumu emerensiha hombre masede dos besis na uttimun semana na u falofan sin satton na attension. Yangin unu giya siha podu\u00f1g, kau estake masusede este \u2019nai para u mueba kale\u00f1ke niha? Mampos ti ho\u00f1giyon este na diskuidu. Fan ma\u2019ase\u2019 sa\u2019 kontodu familian miyu para u fan inaminasa ni ma\u00f1an miyu la ma\u00f1ana.<\/p>\n<p>****<br \/>\n<strong><br \/>\nMafabrikan Kuttura <\/strong><\/p>\n<p>Pot grasia, maila\u2019 ta deka\u2019 \u00f1aihon asuntun kuttura ni man-maplanta guine gi alacha gi hechuran selebrasion gi plaset Festival of Arts.<\/p>\n<p>Guihe na pue\u00f1ge, duru i bailan palitu (mas: Carolinian traditional dance) yan otru siha modun baila. Guaha representasion kuttura deste antes, guaha lokue\u2019 mafana\u2019an &#8220;modetno&#8221; na dobladan baila siha. I tatatte \u2019nai mafabrika nuebu siha na bailan natibu ni tai relasion yan estorian tautau tanu\u2019 deste antigu na tiempu.<\/p>\n<p>I dandan mauleg na buruka machuda\u2019 gi aire ginen, &#8220;Hafa Adai&#8221;. Duru i tropan Guahan dispues sinigonduye ni ginen Saipan. Bibu i pa\u00f1gpa\u00f1g tambut (potsu) gi dos segidu na &#8220;hafa adai&#8221;. Kulan pue\u00f1gen hafa adai!<\/p>\n<p>Dispues tinatiye ni bailan &#8220;hula&#8221; ginen tropan man-hoben siha na famaguon famalao\u2019an. Mafa\u2019 katsu i uson palabra &#8220;modetnu&#8221; kumu eskusu para uson dobladan dos kanai ginen kutturan Polynesia gi sanlichan gi patten Pasifiku.<\/p>\n<p>Humuyu\u00f1g lokue\u2019 un\u2019 palao\u2019an ya ha kantaye i niyug gi hilu\u2019 pisu (chant) ni muna\u2019 kilulug hinasoghu. Deste \u00f1gai\u2019an \u2019nai gai kuttura i Chamorro &#8220;chant?&#8221; Na ti patte este gi tradision Polynesia yan Karolinas?<\/p>\n<p>Hulie\u2019 lokue\u2019 grupon famalao\u2019an gi PBS Guahan man-babaila gi kantun tasi. Mafafaisen: &#8220;Galaide, para manu hau?&#8221; Bai\u2019 famatkilu yangin i kapitan mafaisen, lau galaide? Anog na lamegai gi mafa\u2019 &#8220;modetnu&#8221; na dobladan baila siha mafrabrika po kombi\u00f1iente \u2019nai ni unu hagas patte gi estorian natibu.<\/p>\n<p>Tai malefaghu \u2019nai man-mattu tropan gailaide giya Luta ginen Guahan. Mafaisen i kapitan haf\u2019 finatton niha. Ileg\u00f1a na ma-aliligau manu \u2019nai gaige iya Luta. Ileg\u00f1a un\u2019 cheluta, &#8220;Hagas gaige Luta guine deste tutuhon i tanu\u2019&#8221;. A` Saina!<\/p>\n<p>Mana setbe lokue\u2019 kara\u2019 da\u00f1kulu na hima kulan se\u00f1at suenu. Hombre iya, man-malefa hamyu na metgot mampos i atmas i kontrariu tat kumu ka\u00f1on Espa\u00f1ot kontra flechan Chamorro? Kau magahet na gi hilu\u2019 piligrosu na kondision sa\u2019 metgot\u00f1a i kontrariu atmas\u00f1a u huyu\u00f1g i natibu fumatgue\u2019 na listu para estrakadan finatai?<\/p>\n<p>Lamegai gi hu lili\u2019e pagu debi ta bira hit tatte ya ta simientu gi haf\u2019 magahet patte gi kutturan yan tradision tanu\u2019. Yangin ayu ha\u2019 guaha i ineyagta ginen Espa\u00f1ot, pues maila\u2019 ta fama sa\u2019 buente lokue\u2019 hagas poble natibu fina\u2019 baila yan che\u2019chu attista pot kada ratu hinatme yan inaminasa ni otru nasion.<\/p>\n<p>Libianu ta preparaye programan man-\u00f1gi\u00f1ge\u2019, komplimientu, yan man-na\u2019chaleg siha na grasian tautau-ta gi finaposta deste antes. Usun kabesa si\u00f1a sumatba i dididi\u2019 poble na kutturan baila, sunidu yan attista. Lau gi todu pinetsige, na seguru na ma-a\u00f1kla ennau gi estorian pot tautau-ta. Cha\u2019mu fumafabrika kuttura pot kombi\u00f1iente. Si Yuus Maase\u2019!<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p><strong>Finu\u2019 Amku\u2019 <\/strong><\/p>\n<p>Hi hilu\u2019 inadisgustun familia, mampos sentidu i sentimentu kulan gaselina ni ensegidas pagpag ya ma\u00f1ila\u2019 gigon maso\u00f1ge ni chispas palitun maches.<\/p>\n<p>Estaba guihe na pue\u00f1ge un\u2019 amku\u2019 ni umadi\u00f1gan pot sustansian inafamauleg gi halom familia. Ayu na pue\u00f1ge pot primet biahe \u2019nai hu hu\u00f1gog haf\u2019 kumeke ileg\u00f1a ti &#8220;ma-eskohe&#8221; gi fina\u2019 estrakadan dos fuetsudu na che\u2019lu. Pot esso na ha faisen i famaguo\u00f1a na u fan afamauleg dimas de umabohau sensian betgansa.<\/p>\n<p>Hana\u2019 fan agu\u2019ot kanai todus. I fino\u2019\u00f1a i amku kulan sirenu \u2019sino uchan ni pumunu\u2019 i guafen imbidiu gi korason i famaguo\u00f1a. Tat ti nina\u2019 ma\u2019agim ni finu\u2019 ayu na amku\u2019. Magahet na megai\u00f1a bintaha i sensian inafamauleg ke inadisgustu.<\/p>\n<p>I fetti yan fotte na dakun uttimo\u00f1a guiya mismu humo\u00f1ge i dinagi\u00f1a kumu magahet. Baba yan tailaye na bisiu. Na\u2019 para ensegidas \u2019sino mana\u2019 kiliskis hau gi tesun sasalaguan.<\/p>\n<p>****<br \/>\n<em><br \/>\nJohn DelRosario Jr. is a former publisher of the<\/em> Saipan Tribune <em>and a former secretary of the Department of Public Lands.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mampos ha estotba-yu\u2019 inigu\u00f1g man-mala\u00f1gu siha ni man-madispacha ginen hospitat sin amot pot fatsu i&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":25941,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-25335","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25335","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=25335"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25335\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/25941"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=25335"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=25335"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=25335"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}