{"id":253380,"date":"2017-05-31T06:06:11","date_gmt":"2017-05-30T20:06:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=253380"},"modified":"2017-05-31T06:06:11","modified_gmt":"2017-05-30T20:06:11","slug":"serimonas-graduasion","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/serimonas-graduasion\/","title":{"rendered":"Serimo\u00f1as Graduasion"},"content":{"rendered":"<p>I hinanau tiempu sumen chadeg piot `nai esta hit man-tufai ya ayu sosopbla i memorias-ta gi santatte. Hu hahassu este `nai sige nietus yan niestas ma\u00f1guentus pot serimo\u00f1as graduasion niha.<\/p>\n<p>Kase 50 tantos a\u00f1os tatte `nai manmamokat hit gi parehu serimo\u00f1as. Siha i famaguon pot korona. Hita pot taya` muda para i okasion. Guiya ayu na tiempu `nai didog pinepble ginen tinilaikan Navy yan Interior.<\/p>\n<p>I finapos estudiante gaige gi inestablesen amesta kulan inetnun familia. Inafamauleg masimientu gi entalu` niha mina` guaha sensian che`lu. Fuera de ennau, man-akilili` para i dottrina gi finagpu` eskuela. Dos patte `nai man-makreansa ni umesgaihon kareran niha mona.<\/p>\n<p>I satbasion famaguon-ta gaige gi edukasion niha. `An mana`e animu libianu masoda` ginefsagan niha gi tinituhun familian niha mismu. Tat ti si\u00f1a gi hilu` sinsiyu na pinetsigen chalan satbasion.<\/p>\n<p>Bien felis yan congratulations para todu famaguon-ta ni manmagradua na sakan! Fan matcha sa` mangaige ham gi tatten miyu.<\/p>\n<p><strong>Sueddu:<\/strong> Primet na obligasion manma-elihe pot adelantun lina`la` publiku. `An ta atan haf` i asuntu, ya hululu` i fuetsan familia prumebeniyen maisa siha gi dichu nesessidat.<\/p>\n<p>Natriste sa` ti este masusedi. Betsan niha finenina ma-attende de humunos de interes publiku. Esta sumeha-yu` para bai ebalua haf` na taiguine na diskuidu guaha gi halum mansabiun I Deni`.<\/p>\n<p>Kau magahet na manmalefa ni pinadesin familia siha gi se\u00f1gso\u00f1g? Hafa na puntu gi hilu` este ti makomprende? Hafa na `nai mattu gi \u201cpara\u201d i tautau ma\u00f1ega konsiderasion niha ya mapega ennau giya siha mismu?<\/p>\n<p><strong>Kuantu:<\/strong> Dispues, kuantu giya hamyu si\u00f1a gumana este na sueddu gi sanhiyu\u00f1g kumu otdinariu? Guaha unu, dos, tres pat seru?<\/p>\n<p>Kase guaha manpinika pot klaru hu apupunta huyu\u00f1g chatche`chu` niha gi `nos kuantos asuntun linahyan. Lau ti u fofona malabidan politika ke direchun publiku. Obligasion-hu este gi proteksion tautau-ta.<\/p>\n<p>Siempre in` fan mattu gi puntan chalan `nai para in`li`e klaru haf` ripotkat miyu. Kase layomug na \u201cF\u201d para in` fan chinatge. Dispues de ennau, tarehan mame numa`e hamyu uttimu disposision `nai u fali\u00f1gu layag miyu gi lemlem tautau.<\/p>\n<p>Kuatdiba ya taya` gaseta para in` fan pinilan. Mu\u00f1ga sa` mama` Filipinas hit `nai i metgot la`la`, i tai nina` si\u00f1a matai! Ni taimanu siempre interes i publiku u gaige gi puntan lapeshu de hemunos de \u201cbiba\u201d `nai todu biradan miyu in` biliba lina`la` i tautau. I publiku ha sentu\u00f1gu` asunto\u00f1a!<\/p>\n<p><strong>Kuttura:<\/strong> Un` lahihu nietun di\u00f1ga` (Bear) umeyag bailan mas. Guiya dispues gume`luye i tropa. Sige dispues mafaisen i patgon haye ma\u00f1aina\u00f1a. Ha menti na`anhu kumu bihu\u00f1a sino grandpa.<\/p>\n<p>Esta hana` mesgu` lago`hu sa` sumen magof `nai sige bumaila yan mangacho\u00f1g\u00f1a ni malitratu ni iphone. Para i yomahlau\u00f1a, magof pumada yan yume\u00f1gyo\u00f1g-gue` bailan mas. <\/p>\n<p>Ha kone`yu` tatte gi kantun tasin i Lali Fo` `nai sessu in`li`e este, palitu yan otru siha bailan kuttura. Ha konfitma i lahihu na manpatte ham refalawasch ya banidosuyu` nu i doble na tinatten mame kuttura yan tradision.<\/p>\n<p><strong>Apudera:<\/strong> Un` palabra ni ti mapot mapula` haf` sustansia\u00f1a. Guiya este `nai un` daflogue hau ni ti iyomu. Pot ihemplo: Humanau i bisinu bumakasion. Un` apudera hau ni siya siha gi kusina\u00f1a sanhiyu\u00f1g.<\/p>\n<p>Choneg i asuntu guatu gi otru siha `nai basnag hau. Gi hilu` che`chu` tautau yan yine`ase` geftau intension-mu. Dispues, hinilat hau ni petsonat na interes ya un` \u00f1ega planu-mu. Hagu umapudera dispues i hagu finenina chumoneg na che`chu` yine`ase`. <\/p>\n<p>Antes de umadispone che`lumu mamatkilu kulan kinilu. Magof `nai umachigu` pot ina\u00f1goghu gi offresimientun miyu. Haf` para in` sa\u00f1gane dispues `an man-asuda` hamyu?<\/p>\n<p><strong>Tinailaye:<\/strong> Hu taitai gaseta pot kumahulu` numeron che`chu` saki yan destrosiu gi propiadat tautau yan bisnis siha guine. Este siha na malabida gaige hale`\u00f1a gi baban kinalamten ekonomia.<\/p>\n<p>Si\u00f1a masa\u00f1gan na esta guaha adelantu. Mauleg. Lau atan fan kau tumunog ennau na adelantu papa` gi pottanmonedan familia siha? Kau mas pa`gu metgot fuetsan monedan familia mamahan manpresisu siha na nesessidat?<\/p>\n<p>Guaha `nai in` atan manu na patte gi ekonomia `nai gaige adelantu? Haf` na mampos pot industrian turista? Kuantu pot sientu inyon natibu gi papa` payun este na industria?<\/p>\n<p>Gi mismu tiempu haf` na kumahulu` presiun nesessidat gi halum este na mattiru? Kau guaha `nai in` atan haf` sumuhun kontra i tautau este na kinahulu` presiu siha? Na ti este patte gi obligasion miyu kumu representanten i tautau? Haf` mohon na taiguine este? Haf` bidan miyu para in` ayuda i publiku fuera de in` hatsan maisa sueddun miyu?<\/p>\n<p><strong>Ma\u00f1aluda:<\/strong> Yangin taigue i publiku gi tattemu pues mauleg lokue` un` tu\u00f1gu` na na`mamahlau ma\u00f1aluda gi ti tiho\u00f1gmu. Mu\u00f1ga ma-atrebi hau disision siha `nai un` po`lu i publiku na tiha tu\u00f1gu` asunto\u00f1a. <\/p>\n<p>Pa`gu yangin un` offisiona kumuentos sin kabesa-mu ya kada ratu un` aka` hila`mu, mauleg un` eyag manaitai dispasiu pot para un` komprende sustansian haf` un` keke sa\u00f1gan. Mu\u00f1ga ma-insutta intellihenten publiku.  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I hinanau tiempu sumen chadeg piot `nai esta hit man-tufai ya ayu sosopbla i memorias-ta&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[16994,16995,16996,16997],"class_list":["post-253380","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-apudera-un","tag-kuttura-un","tag-sueddu-primet","tag-tinailaye-hu"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/253380","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=253380"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/253380\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=253380"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=253380"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=253380"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}