{"id":253882,"date":"2017-06-07T06:06:09","date_gmt":"2017-06-06T20:06:09","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=253882"},"modified":"2017-06-07T06:06:09","modified_gmt":"2017-06-06T20:06:09","slug":"pinadesi-giya-paraisu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/pinadesi-giya-paraisu\/","title":{"rendered":"Pinadesi giya paraisu"},"content":{"rendered":"<p>Bes enkuando, hu rikononose kinalamten man-otdinariu na tautau-ta para bai pesa kualidat linala` niha diariu.<\/p>\n<p>Lamegai man-mamatmos gi sisonyan pinepble. Sin inbatgu, mapa\u00f1ot pinadesin niha gi hilu` sensian ayudu gi entalu` familia. Estague` na kutturan tanu` muna` fan lilibre i tautau-ta gi halum mattiru siha esta pa`gu na tiempu.<\/p>\n<p>Ti estra\u00f1gheru-yu` pinadesin popble sa` ennau na chalan `nai malofan-yu` ya tat to`la\u00f1g ni fuetsau mana` pa\u00f1otyu` tihu dimemoria. Ti bai atrebi-yu` bumanidosuye i asuntu sa` un` sumen popblen guma`yu` `nai mapogsai. Naturatmiente na mas chettun inatanhu gi man-chatsaga ke man-gefsaga. Gaigeyu` kontentu gi primet na tropa.<\/p>\n<p>Todu pinadesi guine mau`udai gi diskuidun man-ma`gas umatende sattun sustansiau siha na asuntu pot linala` i tautau. Piot ya man-eyag rinikohen \u201cchenchule\u201d, magpu` interes niha gi publiku nui marepresesenta. Mas ha lotge buchin niha de hemunos kau chafleg i publiku.<\/p>\n<p>Kada dos a\u00f1os man-atulaika sapatus. Guaha `nai akague finenina. Lau gigon mata\u00f1a` asukat chenchule` magpu` i sattun na kinimite gi tautau siha. Dios mihu!<\/p>\n<p>Inebalua: Sige hu ebalua haf` na sessu masge` offresimientun niha. Kau gaige defuktu gi tinaho\u00f1g edukasion ayu na ti makomprende i asuntu? Ke lau man-offresi hau satbasion linala` i linahyan. Malag manu ennau na offresimientomu?<\/p>\n<p><strong>`Nai hu bisitan maisayu`<\/strong><\/p>\n<p>Segundu gradu uttimu leksion mame gi finu` Chamorro. Pa`gu in` tutuhun man-manaitai estorian Maria yan Jose, bakasion i eskuela.<\/p>\n<p>Desde tres gradu man-eyag ham finu` E\u00f1glis. Adahe na animu. Kontodu ga`mame babue, manog, chiba yan tatneru gi lanchu in` finu` E\u00f1glilisi.<\/p>\n<p>Taya` otru lugat `nai mana` setbi finu` Chamorro solu dottrina gi preparasion primet komu\u00f1ion. Mali\u00f1gu i finu` Chamorro gi espehus santatte.<\/p>\n<p>Sin ditension, hu disidi mettun gi 1972 para bai fa\u00f1gge` gi finu` Chamorro pot li\u00f1guahi-hu. Pot taya` lepblu taimanu ma\u00f1gge` finu` Chamorro hu tutuhun manaitai lepblun kantan Guma` Yuus yan sattun na kombetsasion yan ma\u00f1ainahu.<\/p>\n<p>Kontodu disision kotte ni man-mapluma gi finu` Chamorro ni `nos kuantos jues natibu hu atetuye tumaitai. Ansianu-yu` lumi`e taimanu pegan niha ni palabra siha. Adumididi` sige umeyag-yu` ma\u00f1gge` maseha matotompu` tinige`hu.<\/p>\n<p>Saina: Sige mona, hu soda` na mampos popble i finu` Chamorro gi madeskriben maseha haf` na asuntu. Mali\u00f1gu megai gi li\u00f1guahita gi halum mattirun inafuetsas kuattru na nasion.<\/p>\n<p>Mit grasias para i antigu na ma\u00f1ainata ni umusune \u00f1a\u00f1gon na finu` Chamorro sa` solu sahyan `nai si\u00f1a man-atu\u00f1gu` pot satbasion. <\/p>\n<p>Mauleg ta tu\u00f1gu` na dispues de Asension, gi primet ha`anen Pentekostes I  Espiritu Santo  pumatte todu i tanu` kada unu li\u00f1guahi\u00f1a.  Kumeke ileghu ginen i Saina-ta i li\u00f1guahita finu` Chamorro!<\/p>\n<p>Bisita: Ala kuenta hu bisitan maisayu` para bai komprende kabales i li\u00f1guahe, kuttura yan tradision tanu`. Este na pisu solu satbasion gi ma-abiban sustansian yan futtunan natibu.<\/p>\n<p>Hu guadog tatte finapos ma\u00f1aina-ta, malabidan nasion siha guine, manu `nai mangaige hit yan haf` mauleg para ta petsige `nai si\u00f1a tafan manguife ta`lu ma\u00f1ge` na guinifen tautau isla. Kumeke ileghu todu disposision u fattu ginen hita mismu ni tautau tanu`.<\/p>\n<p>Raya: I natibu mafa\u00f1agu gi un` dikiki` na isla yan da\u00f1kulun tasi. Patte i dos lugat giya guiya naturat. I tanu` para mananum, i tasi para kumarera yan peska. Taya` rayan natibu gi tasi soluke finatinas `nos kuantos nasion pot asuntun militat.<\/p>\n<p>I usun da\u00f1kulun tasi hagas ma-usa ni natibu para kumarera para otru siha isla yan peskan chagu`. Chalan i tasi para i natibu. Man-due\u00f1u hit parehu tasi yan tanu`. Maila` ta adahe este siha na rekueddu ginen i Saina.<\/p>\n<p>Kuatdrante: `Nai tapo\u00f1gga kumondena un` prohimu pot linachi\u00f1a manmalefa hit na hita mismu mangai mancha. Pot todu manlalachi mina` mauleg na un` husgan maisa hau kau propiu para un` fa\u00f1gondena otru tautau.<\/p>\n<p>Guaha justisia yan lai ginen hilu`. Haf` na para un` saunau gi asuntu `nai unna` kuatdrau mampos kuatdrante-mu? Na haye in` ti\u00f1gu` tai mancha? Kau ni isau orihinat ti pinalala`e hau? Manu `nai un` soda` ennau na benta?<\/p>\n<p>Ne\u00f1kanu`: Megai pumadedesi chenot daibites (Type Two) `nai man-madeta` gi manadan ne\u00f1kanu`. Hu\u00f1gan, utut amanu i si\u00f1a usun asukat. I asukat gaige un` manada gi hinegsa`, pan, pastre, yan soft drinks. Utut este siha na usu.<\/p>\n<p>Ti maprohibe hau chumochu otru lau lokue` mu\u00f1ga magulusune (ambientuye). Gigon satisfechu paladat-mu, na` para! Gai piniligru manadan inadahe gi haf` ti si\u00f1a takanu`. <\/p>\n<p>Uttimo\u00f1a, doku` otru chinatsaga sa` hagu mismu muna` mala\u00f1gu hau pot un` utut todu mangai alimientu na ne\u00f1kanu`. Chochu regulatmiente sin un` gulusune sa` felis siempre ha`ani-mu.<\/p>\n<p>Tadu\u00f1g: Guaha `nai masa\u00f1gane-yu` na tadu\u00f1g na finu` Chamorro hu u`usa. Lache este na mansa\u00f1gan. Ti mapot na finu` Chamorro tinigege`hu. Kase gaige chinatsaga gi ti regulat na usu gi palabra diariu. <\/p>\n<p>Pot ihemplu: Gi finagpu` misan komplia\u00f1os matai masa\u00f1gane hau na i \u201ckumida\u201d para i gima` kompaire-mu. Haf` kumida? Chage lokue` i sigiente: kaleru, katderu, abiu, abahu, achamcham, ada\u00f1gua, afgue, agaole, aguanta, aguet, akale\u00f1g, akkaga, alikates, amama\u00f1g, ambre, amasohan, amtau, ansianu, antohu, yan apura. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Bes enkuando, hu rikononose kinalamten man-otdinariu na tautau-ta para bai pesa kualidat linala` niha diariu&#8230;.<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[17111,17112,818,17113],"class_list":["post-253882","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-bisita-ala","tag-inebalua-sige","tag-mali","tag-saina-sige"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/253882","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=253882"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/253882\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=253882"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=253882"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=253882"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}